2-09-30024/14 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 08.oktoober 2010.a

Tsiviilasja number 2-09-30024

Tsiviilasi

L. M. hagi E. M. vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: L.M., isikukood xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx

Kostja: E. M., isikukood xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx

Asja läbivaatamise aeg 30.09.2010.a avalikul kohtuistungil Paides

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista E. M. L.M. kasuks elatis 1500.00 (üks tuhat viissada) krooni kuus alaealise poja S. M. (sündinud xxxxxxxxxx xxxxxxxxx) ülalpidamiseks alates 01.juulist 2009.a kuni poeg S. täisealiseks saamiseni 16.jaanuaril 2013.a.

3. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD Hagiavalduses nõudis hageja kostjalt laps S M ülalpidamiseks elatist 4235 krooni kuus alates juulist 2009.a. 30.09.2010.a kohtuistungil vähendas hageja oma nõuet ja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 2600 krooni kuus alates 01.07.2009.a kuni poeg S täisealiseks saamiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnistanud ja väitis, et S M ei ole tema laps ning et hageja ei ole S Mi ema.

MENETLUS Käesoleva tsiviilasja menetlemise ajal esitas E M Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse vanema (isa) kande vaidlustamiseks laps S M sünniaktis (tsiviilasi nr 2-09- 54437). Nimetatud tsiviilasja menetluse ajal käesolevas tsiviilasjas menetlustoiminguid ei tehtud. Menetlus käesolevas tsiviilasjas jätkus pärast kohtuotsuse jõustumist tsiviilasjas nr 2- 09-54437, millega E.M. hagi vanema kande vaidlustamiseks jäeti rahuldamata.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1. Alates 01.07.2010.a kehtiva perekonnaseaduse (uus PKS) §210 kohaselt laieneb uus PKS perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevatest sätetes ei ole ette nähtud teisiti ning asjaolule ja toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue PKS jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Arvestades, et hageja nõude aluseks olevad asjaolud on tekkinud enne 01.07. 2010.a, kuuluvad antud vaidluse lahendamisel kohaldamisele kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) sätted.

2. PKS § 38 lg-te 2 ja 3 kohaselt põlvneb laps emast, kes on tema sünnitanud ja isast, kes on tema eostanud. S M sünnitunnistusega on tõendatud, et tema vanemad on E M (isa) ja L M (ema). Kostja vastuväide, et hageja ei ole S M ema, on paljasõnaline. Kohus selgitas kostjale korduvalt vajadust oma vastuväidet tõendada, kuid kostja seda ei teinud. Kostja avaldas kohtuistungil, et täiendavalt tõendeid ta esitada ei soovi ning asi on võimalik ära lahendada. Eeltoodut arvestades loeb kohus tuvastatuks, et pooled on S M vanemad ning hagejal, kelle juures S elab, on õigus pöörduda hagiga kohtusse lapse ülalpidamiseks elatise nõudes. Tsiviilasi nr 2-09-30024

3. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat

2 (3) töövõimetut täisealist last. Vaidlust ei ole selles, et S M sündis xxxxxxxxxx xxxxxxx. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka S.M sünnitunnistusega (tl 3). Seega on S M alaealine, kellel on õigus saada oma vanematelt (pooltelt) ülalpidamist. Pooltel alaealise lapse vanemana on aga seadusest tulenev kohustus oma alaealist last ülal pidada.

4. PKS § 61 lg 1 mõtte kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.

4.1. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole poeg S ülalpidamiseks elatist maksnud.

4.2. Kostja on algusest peale väitnud, et tal puudub kohustus S ülal pidama, kuna S ei ole tema laps. Selline väide on vastuolus asjas esitatud ja uuritud tõendiga - S.M sünnitunnistusega. Mingeid tõendeid mis kinnitaksid, et kostja ei ole S M isa, asjas esitatud ei ole. Kohus on korduvalt selgitanud kostjale oma vastuväidete tõendamise kohustust. Lisaks eelmärgitule on pooltele suurepäraselt teada, et kostja vaidlustas teises tsiviilasjas (nr 2-09- 54437) vanema (isa) kande S M sünniaktis. Nimetatud tsiviilasjas tehti kostja taotlusele kaks DNA ekspertiisi, kuid vaatamata eelmärgitule ei leidnud kostja nõue tõendamist. Nimetatud tsiviilasjas tehtud kohtuotsus on jõustunud.

4.3. Kostja väitis kohtuistungil ja hageja võttis väidetu omaks, et pooled leppisid 2002.a abielu lahutamisel kokku, et kostja kasvatada ja ülal pidada jääb neli poolte vanemat ühist last, kellest üks oli täisealine ja hageja kasvatada kaks nooremat poolte ühist last ning et kumbki pool teiselt laste ülalpidamiseks „alimente“ ei nõua. Seega puudub tal õigus elatist nõuda. Hageja seletuse kohaselt on olukord muutunud võrreldes ajaga, mil nii sai kokku lepitud. Kostjal enam ülalpeetavaid ei ole, kuid temal on. Lisaks on S diagnoositud astma ning selle tõttu peab ta käima Tallinnas kontrollis. Seoses astmaga kulub raha nii kontrolli sõiduks kui rohtude ostmiseks. S lõpetab põhikooli ja tahab sügisel kutsekooli minna – üksi ei jõua sõitu ja ühiselamut kinni maksta. Kostja nimetatud asjaolusid (lapse astma, sellest tulenev vajadus teha täiendavaid kulutusi; õppima asumine kutsekooli, kulutused ühiselamule, sõitmisele jne) ei vaidlustanud.

Hinnates poolte väiteid ja vastuväiteid kogumis kohus märgib, et last kasvataval vanemal on seadusest tulenev õigus nõuda teiselt vanemalt elatist lapse ülalpidamiseks, kui see teine vanem vabatahtlikult lapsele ülalpidamist ei anna. Seadusest ei tulene, et vanemate varasem kokkulepe elatise mittenõudmise kohta välistaks edaspidi lapsega koos elaval vanemal nõuda lapse ülalpidamiseks elatist. Seda enam olukorras, kus asjaolud võrreldes kokkuleppe sõlmimise ajaga on oluliselt muutunud. Antud asjas on elatise mittenõudmise kokkuleppe sõlmimisest möödunud ca kaheksa aastat, st et kui 2002.a oli S 7 aastane esimese klassi poiss, siis käesoleval ajal on S 15 aastane noormees, kes hakkab juba lõpetama põhikooli ning seejärel soovib asuda omandama elukutset kutseõppeasutuses. Iseenesest mõistetav on, et kulutused 15 aastase noormehe ülalpidamiseks (söök, riietus, koolitarbed jne) on märgatavalt suuremad kui algklassi lapsel. Lisaks on S diagnoositud astma, st et S tuleb tema tervislikust seisundist tulenevalt teha ka täiendavaid kulutusi (sõidud tervisekontrolli, rohud jpm). Eeltoodut arvestades on hageja, vaatamata poolte varasemale kokkuleppele, õigustatud kostjalt laps S ülalpidamiseks elatist nõudma.

5. PKS § 61 lg 2 p 4 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Samas ei tohi igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ kohaselt on alates 01.01.2008.a kuupalga alammäär täistööaja korral 4350 krooni. Hageja vähendas kohtuistungil oma nõude suurust ja palus kostjalt välja mõista elatis 2600 krooni. Seega nõuab hageja kostjalt elatist peaaegu seaduses sätestatud minimaalmääras, millele on juurde arvestatud tulumaks.

5.1.Kostja kinnitas kohtuistungil, et tal pole teisi ülalpeetavaid, et ta ei ole töövõimetu ning et laps S endal ei ole tõenäoliselt sissetulekut. Seega ei esine PKS § 61 lg 5 ja lg 6 p 1,2 sätestatud asjaolusid.

5.2. Kostja väitis ja hageja ei vaidlustanud asjaolusid, et 2009.a kostja koondati, et kostja on tööd otsinud, et talle on Töötukassast pakutud mitut töökohta, et kostja on pakutud kohtades kohapeal käinud, kuid tööle teda pole võetud. Töötukassast saab kostja 2000 krooni kuus. Tsiviilasi nr 2-09-30024

3 (3)

5.3. Hageja väitis, et kostja käib Soomes tööl ja saab sealt sissetulekut. Kostja vaidles hageja väitele vastu. Kuna hageja oma väidet ühegi tõendiga ei kinnitanud, jääb see paljasõnaliseks ning kohus ei saa seda arvestada.

5.4. Asjas uuritud AS Olerex tõendi kohaselt viibis hageja kuni 22.11.2009.a lapshoolduspuhkusel. Samast tõendist nähtub, et 22.11.2006.a on hagejal sündinud laps K K (tl 5). Seega on hageja ülalpidamisel lisaks poolte ühisele pojale S veel üks alaealine laps.

5.5. Hageja kinnitas kohtuistungil, et tööd tal ei ole. Kostja seda väidet ei vaidlustanud. Dokumentaalse tõendiga on tõendatud, et hageja on peretoetuste saaja ning saab lastetoetust S M osas 300 krooni kuus kuni 31.01.2011.a (tl 6).

5.6. Kahtlust ei saa olla selles, et poolte alaealine poeg vajab normaalseks ja eakohaseks arenemiseks igapäevaselt nii sooja ja puhast elamise kohta (eluruumi), sööki, riideid, hügieenitarbeid, õppevahendeid, ravimeid jne. Kahtlust ei saa olla ka selles, et sotsiaalseks ja emotsionaalseks arenemiseks vajab laps mõistlikul määral ka meelelahutusi, võimalust tegeleda hobidega ja suhelda eakaaslastega. Eelmärgitud lapse vajadused hindab kohus mõistlikeks ja põhjendatuteks. Ilmselge on, et lapse vajaduste rahuldamiseks tuleb teha kulutusi. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma otsuses nr 3-2-1-7-05 on asunud seisukohale, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus „… ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus“. Riigikohus on korduvalt toonitanud ka põhimõtet, et elatisraha suuruse määramisel tuleb arvestada asjaoluga, et kohtuotsuse alusel elatist saav vanem peab saadud elatiselt maksma tulumaksu (näiteks Riigikohtu otsus 3-2-1-93-08). Seega eeltoodut arvestades on hageja nõue kostjalt elatise saamiseks 2600 krooni kuus seaduslik.

5.7. Samas – lisaks eelmärgitud seisukohtadele on Riigikohus järjest enam toonitanud, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-127-09). Seega olukorras, kus kostja on kaotanud tööst saadava sissetuleku ja seda mitte enda algatusel; kus kostja on teinud tegusid sissetuleku hankimiseks, kuid tulemusteta ning kus kostja tõendatud sissetulekuks on Töötukassa kaudu saadav 2000 krooni kuus, ei ole ei õige ega õiglane panna talle suuremat elatise maksmise kohustust, kui on tema tõendamist leidnud sissetulek. Seejuures märgib kohus, et kostjaga samaväärne sissetuleku hankimise kohustus lasub ka hagejal. Hageja kinnitas kohtule, et ta ei tööta. Kuid vastupidiselt kostjale, ei selgunud hageja seletustest, kas ja mida on tema ette võtnud sissetuleku hankimiseks. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et põhjendatud, õiglane ja Riigikohtu seisukohtadega kooskõlas on, kui kostjalt nõutakse küll välja elatis laps S M ülalpidamiseks, kuid seda seaduses sätestatud minimaalmäärast väiksemas ulatuses, st 1500 krooni kuus.

6. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. Hageja esitas hagi kohtusse 22.06.2009.a (tl 1). Samas palus hageja elatise väljamõistmist mitte hagi esitamise ajast, vaid hagi esitamisest hilisemast ajast, st 01.07.2009.a. Hageja selline soov ei ole vastuolus seadusega, samas on see kostjale soodsam. Eeltoodut arvestades mõistab kohus kostjalt elatise välja alates 01.07.2009.a.

MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 164 mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud poolte enda kanda.

Sirje Lahesoo Kohtunik