2-10-19512/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega

Avalikult teatavakstegemine 08.oktoober 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-10-19512 AS Iivakivi versus Anne Kukk Hagi ese võlgnevuse nõudes hagihind 14 131,30 krooni Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Silvi Maiste Hageja AS Iivakivi (registrikood 10009568; aadress Pärnu mnt 8 Karksi-Nuia 69103 Viljandi maakond) Hageja esindaja Heiki Arro Kostja Anne Kukk (isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx-x xxxxxx-xxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxxx)

Resolutsioon 1. Välja mõista Anne Kukelt AS Iivakivi kasuks võlg 14 131 (neliteist tuhat ükssada kolmkümmend üks) krooni 30 senti. 2. Välja mõista Anne Kukelt AS Iivakivi kasuks menetluskulu 3 000 (kolm tuhat) krooni. 3. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

Edasikaebamise kord TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. TsMS § 631 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu põhjendused Kostja on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud. Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses hagi õigeksvõtva kohtuotsusega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 101 lg 1 p 1; § 208 lg 1 ja 3 sätete alusel.

2 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 kohaselt asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 2 250 krooni ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest tasutud riigilõivu 750 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist.

Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Kohus leiab, et menetluskuluna on põhjendatud hagilt ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv summas 3 000 krooni.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 3 000 krooni.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.

Silvi Maiste

Kohtunik