2-10-28637/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

06. oktoober 2010, Tallinnas, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-28637 Tsiviilasi

PV hagi AÜ S vastu lepingu täitmise kohustamiseks Tsiviilasja hind

8 997,60 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja PV(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Kasak (Advokaadibüroo Kasak & Missik, Süda 3a-4, 10118 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Grete L Kostja AÜ S (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige UR(XXX) Istungi toimumise aeg 04.10.2010 Istungil osalenud isikud Hageja Peeter V Hageja lepinguline esindaja Grete L

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Kohustada AÜ-d S täitma P V ’iga sõlmitud vee ja elektrienergia müügilepingut selliselt, et AÜ S tagab P V’ile vee ja elektrienergia müügi XXX.

Menetluskulude jaotus

3. Välja mõista AÜ-lt S menetluskulud 26 600 (kakskümmend kuus tuhat kuussada) krooni P V’i kasuks.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Pangas, arveldusarvele 221013921094 Swedbankis või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber kõigil 3100057358. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Hageja nõue Hageja esitas kohtule ülalviidatud hagi, mille kohaselt palub kohustada AÜ-d S täitma P V’iga sõlmitud vee ja elektrienergia müügilepingut selliselt, et AÜ S tagab P V’ile vee ja elektrienergia müügi XXX.

Menetluse käik Kostja 04.10.2010 kell 12.00 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse on edastatud kostja seaduslikule esindajale Urmas Rüütlile, milline on kostja seaduslikule esindajale isiklikult allkirja vastu 24.08.2010 kätte toimetatud. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja mitteilmumise mõjuvatest põhjustest kohut teavitanud ei ole.

Hageja esindaja taotles 04.10.2010 kohtuistungil rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

Kohtu põhjendused. TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 413 lg 3 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust kui

- kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid;

- kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud;

- kostja oli nõus asja kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud ja hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. Kostjale on teatatud kohtuistungi toimumisest piisava ajavaruga, kostja ei ole informeerinud kohut seaduslikust takistusest mis teeks tal istungile ilmumise võimatuks.

Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 208 lg 1, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 8 lg 1 ja 2 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 82 lg 3 alusel kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Sama § lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 5 450 krooni, ja õigusabikulud 21 150 krooni. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 sätestatule tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

Taimi Kollom Kohtunik