2-08-63670/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

6. oktoober 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number Tsiviilasja hind 2-08-63670

135 600 krooni Tsiviilasi MGOÜ hagi Osaühingu ASE vastu põhivõla, kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad

Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud

hageja MGOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) hageja seaduslik esindaja HU hageja lepinguline esindaja advokaat Peep Rajavere kostja Osaühing ASE (registrikood XXX, asukoht XXX) kostja seaduslik esindaja TL 17.09.2010.a, avalik kohtuistung hageja esindajad HU ja Peep Rajavere, kostja esindaja TL RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Osaühingult ASE põhivõlg 135 600 (ükssada kolmkümmend viis tuhat kuussada) krooni, kahjuhüvitis 2596 (kaks tuhat viissada üheksakümmend kuus) krooni ja viivis 50 310,88 krooni (viiskümmend tuhat kolmsada kümme krooni ja kaheksakümmend kaheksa senti) MGOÜ kasuks.

3. Välja mõista Osaühingult ASE MGOÜ kasuks viivis põhivõlalt (s.o 135 600 kroonilt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.09.2010.a kuni põhivõla tasumiseni.

4. Kõik menetluskulud jätta Osaühingu ASE kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud MGOÜ esitas 30.09.2008.a kohtule hagi Osaühingu ASE vastu. Hagi ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid pooled 2006.a suvel alltöövõtulepingu, mille järgi ehitas hageja XXX asuvale elamule soojuspumbasüsteemi. Süsteem paigaldati elamusse novembris ja tööd olid üleandmiseks valmis 17.11.2006.a. Kostja ei ole tööde üleandmise akti allkirjastanud ega ka töö eest tasunud. Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejale 135 600 krooni. Samuti võlgneb kostja hagejale seadusest tulenevaid viiviseid raha tasumisega viivitamise eest. Lisaks on kostja tekitanud hagejale kahju, mis seisneb võla kättesaamiseks kohtueelses menetluses tehtud kulutustes õigusabile. Kahju suurus on 2596 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 135 600 krooni, kahjuhüvitise 2596 krooni ja viivise 17.09.2010.a seisuga 50 310,88 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista seaduses sätestatud viivis alates 18.09.2010.a kuni põhivõla tasumiseni.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Pooled ei ole lepingut sõlminud. Hagejaga sõlmis lepingu IÕ. IÕ valis seadmed ning koha, kuhu seadmed paigaldada. Töö on puudustega, kuna seade on mürarikas ja eluruumidesse sobimatu. Lisaks ei ole töö kohta esitatud dokumente.

Menetluse vahepealne käik 04.02.2010.a tagaseljaotsusega rahuldas Harju Maakohus hagi. Kostja esitas tagaseljaotsuse peale kaja. 02.07.2010.a määrusega rahuldas Harju Maakohus kaja ja taastas menetluse.

Kohtu põhjendused

Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping soojuspumba paigaldamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja töötaja 16.08.2006.a allkirjastanud kollektori paigaldamise akti, samuti 18.08.2006.a akti pinnasekollektori paigaldamise kohta. Viimati nimetatud akti kohaselt on kostjale üleantud ka teostusjoonis. Need dokumendid kinnitavad, et kostja on käsitlenud ennast hageja suhtes soojuspumbasüsteemi tellijana. Kostja väite, et tööde tellijaks oli IÕ, ebaõigsust kinnitab ka IÕ 27.05.2008.a kiri, kus IÕ peab tellijaks kostjat. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et töövõtuleping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel.

Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on oma töö nõuetekohaselt teinud. Sealhulgas käib vaidlus selle üle, kas soojuspump on paigutatud sobivasse asukohta. Hageja paigaldas seadmed abiköök-riietusruumi. Kohus leiab, et hageja paigaldas soojuspumbasüsteemi projektijärgsesse asukohta, kuna kohtule esitatud projektist nähtuvalt on pumbasüsteemi asukoht projekteeritud abiköök – riietusruumi. Asjaolu, et soojuspump teeb müra ning ta ei pruugi visuaalselt sinna sobida, ei tähenda, et hageja oleks lepingut rikkunud. Nagu eelnevalt märgitud paigaldas hageja seadme projektijärgsesse asukohta. Tõendatud ei ole, et pumbaseadme müra oleks suurem, kui on vastavale seadmele lubatud. Kui pumbasüsteemi asukoht projekteeriti ebaõigesse kohta, siis ei saa hageja selle eest vastutada. Kohus lisab ka, et hageja jaoks ei olnud lepingu teiseks pooleks tarbija, vaid ehitusettevõtja. Ka asjaolu, et kompromissi huvides on hageja menetluse käigus soojuspumba paigaldanud teise asukohta, ei anna asuda seisukohale, et soojuspumba abiköökriietusruumi paigaldades oleks hageja lepingut rikkunud.

Samuti on kostja väitnud, et hageja ei ole esitanud töö kohta dokumente. Asja materjalidest selgub, et hageja on kostjale üle andnud pinnasekollektori paigaldamise teostusjoonise. Samuti on kostjale edastatud soojuspumbasüsteemi teostusjoonis. Kostja vastuväidetest ei ole päris üheselt mõistetav, milliseid dokumente pidi hageja veel üle andma. Isegi, kui hageja on jätnud mõne lepingujärgse dokumendi üleandmata, siis ei takista see töö vastuvõtmist. Riigikohus on 28.10.2008.a otsuses nr 3-2-1-80-08 märkinud, et hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 638 sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Hagiavalduse kohaselt olid tööd valmis 17.11.2006.a. Vaidlust ei ole selles, et hageja poolt paigaldatud soojuspumbasüsteem töötas. Seda kinnitab ka IÕ 27.05.2008.a kiri, mille kohaselt soojuspump töötab ning maja ja vesi on soe. Seega oli kostja kohustatud töö vastu võtma.

Tulenevalt VÕS § 635 lg 1 tuleb tellijal maksta töö eest tasu. Vaidlust ei ole selles, et töö hind oli 135 600 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 135 600 krooni.

Samuti on hageja palunud kostjalt välja mõista viivise. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS §

367 esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 17.09.2010.a seisuga

50 310,88 krooni. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.09.2010.a kuni põhivõla tasumiseni.

Lisaks on hageja palunud kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 2596 krooni. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja advokaadi kaudu kohtueelselt nõudnud kostjalt võla tasumist ning tasunud selle eest advokaadile 2596 krooni. VÕS § 115 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus võlgnikult nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 3 järgi on otseseks varaliseks kahjuks ka kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2596 krooni.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik