Legislator Case Law & Legislation
3-09-1249/50 AI generated

3-09-1249/50 · Tallinna Ringkonnakohus

Case Number 3-09-1249/50
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta H. V. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.10.2009 otsus otsuse kättesaamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata

Legislator headnote

AI generated

3-09-1249/50 · Tallinna Ringkonnakohus: Jätta H. V. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.10.2009 otsus otsuse kättesaamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata

Keywords

AI generated
withdrawal of social benefits post-flight political activities asylum application Turkish Kurd unreasonableness of return to Afghanistan expired residence permit proper reasons for non-use
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtukoosseis

Otsuse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Menetlusosalised

Menetluse alus ringkonnakohtus

Vaidlustatud kohtulahend Asja

läbivaatamine

Tallinna Ringkonnakohus

Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus

6. oktoober 2010. a, Tallinn

3-09-1249

H. V. kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu-ja

tollikeskuse 10. märtsi 2009. a maksuotsuse nr 12-5/134

tühistamiseks osas, millega suurendati H. V. 2006. a

tulumaksukohustust Tallinnas, XXXXXXX XX-XXX

asuva korteri võõrandamiselt saadud kasult, ning

ettekirjutuse tegemiseks maksusumma tagastamiseks koos

intressiga MKS §-s 116 sätestatud määras

Kaebuse esitaja – H. V., lepinguline esindaja v. adv

Kersti Kägi

Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskus

H. V. apellatsioonkaebus

Tallinna Halduskohtu 21. oktoobri 2009. a otsus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta H. V. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.10.2009 otsus

haldusasjas nr 3-09-1249 muutmata.

Jätta apellandi menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates

otsuse kättesaamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata

kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole halduskohtumenetluse

seadustiku § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-09-1249

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK) 10.03.2009 maksuotsuse-ga

nr 12-5/134 kohustati H. V. tasuma 2005. ja 2006. aasta eest täiendavalt tulumaksu 148 401

krooni, millele lisanduvad maksukorralduse seaduse (MKS) § 115 lg 1 alusel määratavad

intressid. Maksuotsuses tuvastatud asjaolud ja põhjendused:

1) H. V. võõrandas 14.08.2006 korterelamus Tallinnas XXXXXXX XX asuva korteri nr

XXX koos parkimiskohaga nr XXX müügihinnaga 1 590 000 krooni. Arvestades kulutusi

elamispinna soetamiseks ja notaritasu ning riigilõivu tasumiseks, sai maksukohustuslane kasu

korteri ja parkimiskoha nr XXX võõrandamise eest 568 229,12 krooni. H. V. võõrandas

18.08.2006 aadressil XXXXXXX XX asuva parkimiskoha nr XXX hinnaga 40 000 krooni.

Arvestades kulutusi parkimiskoha soetamiseks ja notaritasu ning riigilõivu tasumiseks, sai

maksukohustuslane kasu parkimiskoha nr XXX võõrandamise eest 4 098,28 krooni. H. V. ei

kasutanud korterit aadressil Tallinn XXXXXXX XX-XXX oma elukohana, mistõttu kuulub

tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 lg 1 p 3 kohaselt maksustamisele kasu korteri võõrandamisest.

H. V. ei ole korteri ja parkimiskohtade müügist saadud summasid kinnisvara võõrandamisest

saadud kasuna käsitlenud, neid tuludeklaratsioonis deklareerinud ega nendelt summadelt

tulumaksu tasunud.

Tallinnas XXXXXX XX-X korteri väljaüürimisest sai H. V. üüritulusid 2005. a 35 361 krooni ja

2006. a 36 000 krooni. Neid summasid ei ole ta deklareerinud ega nendelt tulumaksu tasunud.

Seega jättis H. V. tasumata tulumaksu 2005. a tuludelt 8486 krooni ja 2006. a tuludelt 139 915

krooni, kokku 148 401 krooni;

2) H. V. märkis 2005. a füüsilise isiku tuludeklaratsioonile (esitatud 17.02.2006) oma elukoha

aadressiks XXXXX XXXX XXXXXXXXX XXXXX XXX XX ja postiaadressiks Tallinn

XXXXXXX XX-XXX ning 2006. a füüsilise isiku tuludeklaratsioonile (esitatud 30.03.2007) nii

elukoha kui ka postiaadressiks XXXXX XXXX XXXXXXXXX XXXXX XXX XX;

3) H. V. kuulus alates 27.02.2004 kinnistu XXXXX XXXXXX XXXXXXXXX XXXXX

XXXX XX. H. V. võõrandas nimetatud kinnistu 04.10.2005 müügi- ja asjaõiguslepingu alusel.

H. V. 03.10.2008 suulise selgituse alusel elas ta XXXXX XXXX XX kinnistul kuni selle

müümiseni ning pärast seda on tema elukoht XXXXX XXXXXX XXXXX XXX XX, kus on

tema elukaaslase maja. Kuna XXXXX XXXX XX kinnistut kasutas H. V. kuni võõrandamiseni

oma alalise või peamise elukohana, siis ei kuulu kinnistu võõrandamisest saadud tulu

tulumaksuga maksustamisele;

4) H. V. soetas 04.01.2006 võlaõigusliku lepingu alusel korteri Tallinnas XXXXXXX XX-XXX

koos parkimiskohtadega nr XXX ja nr XXX. Lepingu kohaselt pidi korter valmima hiljemalt

01.07.2006. Võlaõigusliku lepingu muutmise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistusregistri

andmete alusel soetas H. V. 26.05.2006 märgitud korteri ja kaks parkimiskohta;

5) H. V. võõrandas 14.08.2006 korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu kohaselt Tallinnas

XXXXXXX XX-XXX koos parkimiskohaga nr XXX A. S.. H. V. võõrandas 18.08.2006

korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu kohaselt Tallinnas XXXXXXX XX parkimiskoha nr

XXX V. K.;

6) 30.10.2008 suulises selgituses kinnitas H. V., et soetas XXXXXXX XX korteri koos

parkimiskohtadega endale elamispinnaks. Millal ta sellesse korterisse kolis, ta täpsemalt ei

2 (12)

3-09-1249

mäleta, kuid tegi seda niipea, kui see osutus võimalikuks ning elas seal kuni edasimüümiseni. Ta

seletas, et sanitaartehnika oli korterisse paigutatud, kuid köök oli komplekteerimata. Ka tema ei

jõudnud kööki enne edasimüüki komplekteerida. Ta müüs selle, kuna elamispind ja asukoht ei

vastanud tema ootustele, probleeme oli ka parkimiskohaga (seal oli kellegi teise auto);

7) KÜ XXXXXXX XX haldaja Facio Halduse OÜ raamatupidaja selgituse kohaselt koostati

korterelamu XXXXXXX XX ehituse vastuvõtu akt 29.06.2006. AS-ga Tallinna Vesi sõlmiti

leping 01.07.2006 ja AS-ga Cleanaway 26.05.2006 prügiveoleping. KÜ XXXXXXX XX

väljastas korterivaldajatele esimesed kommunaalmaksete arved 2006. a juulikuu eest. H. V.

esitatud kommunaalteenuste arvetelt nähtub, et veemõõtjate näidud on muutumatud – sooja vee

tarbimise näit 0,1 ja külma vee tarbimise näit 0,2, mis oli fikseeritud ka algnäitudena maja

vastuvõtuaktis (21.08.2006 arve nr XXX – juulikuu eest, 13.09.2006 arve nr 281 – augustikuu

eest, 30.09.2006 arve nr 446 (tlk 155-156) ja näitude tabelid (tlk 156 pöördel – 157 pöördel)).

Elektri algnäit oli fikseeritud 7 kWh ja lõppnäit juulikuus 14 kWh, mis enne korteri müümist ei

muutunud;

8) Korteri XXXXXXX XX-XXX ostja A. S. teatas vastuseks maksuhalduri järelpärimisele

18.12.2008, et korteri ostmisel ei olnud korteris elektripliiti ega kraanikaussi, kuid sanitaartehni-

ka oli tualetis olemas. Tarbitud vee ja elektri kohta ei osanud ta midagi vastata, kuna ei

mäletanud. Tema arvates ei olnud korteris enne kedagi elanud;

9) H. V. elukaaslase R. A. seletuse kohaselt elab maksukohustuslane XXXXXX XXXXX XXX

XX alates 2006. a lõpust. Kohati elas H. V. märgitud aadressil ka 2006. a jooksul. H. V. elas

2006. a „vanavanemate juures XXXXXXX tänaval“ ja laps käis XXXXXX lasteaias. Last viis

H. V. lasteaeda ka Lasnamäelt, kus maksukohustuslane elas oma tütrega. Elukaaslane väitis, et

H. V. kasutas XXXXXXX XX-XXX korterit oma elukohana;

10) H. V. broneeris 06.02.2006 ja ostis 08.11.2006 korteri aadressil Tallinn XXXXXX XXX;

11) XXXXXXX XX-XXX soetamisel 04.01.2006 sõlmitud võlaõiguslikus lepingus ja

26.05.2006 sõlmitud asjaõiguslepingus on märgitud H. V. elukoha aadressiks XXXXX XXXX

XXXXXXXXX XXXXX XXX XX. Sama aadress on märgitud ka 06.02.2006 sõlmitud

XXXXXX XX korterelamus asuva korteri nr X broneerimislepingus ja 22.05.2006 sõlmitud

võlaõiguslikus müügilepingus. Alates 31.05.2006 oli H. V. sisse kirjutatud aadressile Tallinn

XXXXXXX XX-XXX. XXXXXXX XX-XXX deklareerimine elukohana on pigem formaalne ja

maksumaksja on püüdnud sel viisil näidata, et tegemist on tema elukohaga eesmärgiga hoiduda

korteri müügil tekkivast tulumaksu tasumise kohustusest.

12) Kuna alates 14.11.2005 tasus H. V. oma tütre lasteaiamaksu XXXXXX Vallavalitsusele,

siis võib järeldada, et alates sellest ajast kasutati püsiva elukohana XXXXXX asuvat maja.

Usutav ei ole väide, et isik oleks koos lapsega kasutanud igapäevaseks elamiseks vajaliku

sisustuseta korterit, seejuures kasutamata mitme kuu vältel vett ja elektrit, kui tal oli samal ajal

võimalik elada elukaaslasele kuuluvas elamus;

13) Maksumaksja eriarvamuses toodud põhjendused XXXXXXX XX X korteri kiire

võõrandamise kohta (Lasnamäe elanike valdava osa käitumismaneerid, ümberringi vedelev

prügi) viitavad sellele, et H. V. ei olnud juba korterit soetades plaanis sinna elama asuda. Ta

omas juba varem samas piirkonnas XXXXXX tänaval korterit ning tema ema elas samas

piirkonnas XXXXXXX tänaval, mistõttu pidi ta olema piirkonna oludega kursis juba enne

broneerimislepingu sõlmimist. Eriarvamuses toodud väide, et sel hetkel puudusid korteriturul

3 (12)

3-09-1249

sobivamad pakkumised, ei vasta tõele, sest kuu aega pärast XXXXXXX XX korteri soetamist

(broneerimislepingu sõlmimist) sõlmis ta broneerimislepingu XXXXXX XX-X korteri

soetamiseks, kuid ei loobunud XXXXXXX XX korteri soetamisest. Maksuhaldur ei pea

usutavateks tõenditeks R. A. ja H. V. ema kui H. V. lähedalt seotud isikute ütlusi, mida teised

tõendid ei kinnita. Siinjuures ei saa tähelepanuta jätta, et ka R. A. soetas ja võõrandas H. V.

samaaegselt XXXXXXX XX korteri, omades seejuures elukohta XXXXX XXX XX. R. A.

endine abikaasa M. A. kinnitas maksuhaldurile, et elab alates detsembrist 2002. a aadressil

Tallinn XXXXX XXX-XX (tlk 161). Seetõttu ei vasta tõele eriarvamuses toodud väide, nagu ei

oleks H. V. olnud võimalik 2006. a kasutada elukohana R. A. maja. Eriarvamuses vee- ja

elektritarbimise puudumise seletuseks toodud väited, et oli suvine aeg, mil üldjuhul tarbitaksegi

vähem elektrit, puudus köögitehnika ning linnakorteris viibis ta suvisel perioodil harvemini,

kinnitavad kogumis muude tõenditega korteri elukohana mittekasutamist;

14) Eeltoodud andmetele tuginedes ei pea maksuhaldur H. V. ütlusi XXXXXXX XX XX korteri

kasutamisest oma peamise elukohana usaldusväärseks. Tegelikkuses asus H. V. pärast kinnistu

XXXXX XXXX XX võõrandamist elukohana kasutama elukaaslasele kuuluvat elamut XXXXX

XXX XX. Kuna H. V. XXXXXXX XX asuvas korteris ei elanud, ei kasutanud ta kumbagi sama

elamu juures asuvat parkimiskohta isiklikuks tarbeks.

2. Kaebuse esitaja tasus maksuotsusega määratud maksusumma 11.05.2009 summas 51

558,02 krooni ja 29.05.2009 summas 75 000 krooni.

3. H. V. kaebuses taotleti PMTK 10.03.2009 maksuotsuse nr 12-5/134 tühistamist osas,

millega suurendati H. V. 2006. a tulumaksukohustust Tallinnas, XXXXXXX XX-XXX asuva

korteri võõrandamiselt saadud kasult, ning ettekirjutuse tegemist maksuotsusega määratud

maksusumma tagastamiseks koos intressiga MKS §-s 116 sätestatud määras.

1) Maksumenetluses esitatud tõenditest ja maksukohustuslase seletustest nähtuvalt on kaebaja

kontrollitud perioodil nimetanud oma peamiseks ja alaliseks elukohaks aadressi Tallinn

XXXXXXX XX-XXX. Maksuhaldur tegi menetluses kogutud tõenditest ebaõige järelduse, et

kaebuse esitaja elas sel ajal aadressil XXXXX XXXX XXXXX XXX XX. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg-test 1-3 tuleneb, et isikul on õigus otsustada, millist elukohta ta

ise oma alalise ja peamise elukohana käsitleb. Kaebaja soetas XXXXXXX XX-XXX korteri

pärast seda, kui tema suhted endise elukaaslasega lõppesid ja XXXXX XXXX XX asunud elamu

võõrandati. Kaebaja kasutas aeg-ajalt oma vanemate elukohta Tallinnas XXXXXXX tänaval,

uue elukaaslase elukohta ja soetatud korterit. Seega võis kaebaja enda ja oma lapse jaoks

ebaselgel perioodil pidada oma elukohaks kolme erinevat asukohta. Kui isikul on samaaegselt

mitu elukohta, on tal endal õigus määrata, millist neist ta käsitleb oma alalise elukohana;

2) Asjaolu, et kaebaja sõlmis 04.10.2005, s.o samal kuupäeval, mil võõrandas XXXXX XX,

XXXXXXX XX-XXX broneerimislepingu, tõendab, et kaebaja soetas vaidlusaluse korteri oma

peamiseks elukohaks. Nimetatud asjaolu kinnitab ka H. V. korteri vahendanud A. V. 08.05.2009

e-kirjaga saadetud selgituses (tlk 101). Korterisse asus kaebaja elama 16.06.2006, kui omandas

valduse korteriomandile. Tegelikult soovis kaebaja soetada uue kodu kesklinna või Kadrioru

piirkonda. Kohe, kui avanes oodatud võimalus broneerida korter parema asukohaga elamus –

XXXXXX XX – sõlmis kaebaja 06.02.2006 broneerimislepingu. Asjaõigusleping XXXXXX

XX-X omandamiseks sõlmiti 08.11.2006 ja samal päeval anti kaebajale üle korteri valdus. Seega

ei olnud kaebajal võimalik hakata XXXXXX XX-X korterit kasutama enne kui XXXXXXX

XX-XXX korterit;

4 (12)

3-09-1249

3) R. A. oli 2006. aastal abielus, mistõttu ei saanud kaebaja oma tulevase elukaaslasega samal

aadressil ja pidevalt elada. Maksuhalduri vastupidine väide on ebaeetiline ja alusetu. Kaebaja ei

saanud olla kindel, et abikaasade kooselu ei jätku, ja elas seetõttu oma isiklikus korteris

XXXXXXX XX-XXX. R. A. seletus, et H. V. kasutas XXXXXXX XX-XXX asuvat eluruumi

oma alalise elukohana, on asjas oluliseks tõendiks, mille kõrvalejätmine maksuotsuse tegemisel

ei ole mõistlikult põhjendatav. Seletusi saab anda isik, kes eeldatavalt teab vaidlusaluseid

asjaolusid. MKS § 11 lg 1 kohaselt on maksuhaldur kohustatud maksu määramisel arvestama

kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kaebaja ema, L. V., ütlustega on võimalik tõendada

elamist XXXXXXX XX-XXX korteris;

4) Vee- ja elektrienergia vähene tarbimine ei tõenda korteri mittekasutamist, sest mõõtmise

algus ei pruugi kindlalt kokku langeda tegeliku tarbimise algusega. Antud asjaolu kinnitab

kaebuse esitaja ja A. S. vahel 14.08.2006 allkirjastatud korteriomandi üleandmise vastuvõtmise

akt. Vee- ja elektrimõõdikute näitude alusel ei ole võimalik määrata täiendavat maksukohustust.

Samuti ei välista korteris elamist asjaolu, et selles ei ole köögitehnikat ega mööblit. Suvekuudel

puudus vajadus kütta ning ka muude kommunaalteenuste tarbimise vajadus oli minimaalne.

Korteri kasutamist tõendab asjaolu, et kaebuse esitaja tasus 19.12.2006 Sampo Panga arvelt

sooritatud ülekandega summas 1624,50 kr vee tarbimise ja muude kommunaalkulude eest A. S.,

kes oli need varem kaebuse esitaja eest ära maksnud;

5) Et kaebuse esitaja ise pidas oma alaliseks elukohaks XXXXXXX XX-XXX korterit,

tõendab ka see, et ta sellele aadressile palus väljastada talle saadetava posti (liisingumaksete ja

krediitkaardi arved). Märgitud aadressile edastati korteris elamise ajal ajakirjandusväljaanded,

mis on tõendatud tellimuse eest tasumisega pangakontolt ja mis nähtub kontoväljavõttelt või

mida saab kontrollida Eesti Postist järelpärimise teel;

6) Seadusandja ei ole määratlenud, kui pika perioodi peab isik ühes elukohas elama, et see

muutuks tema alaliseks ja peamiseks elukohaks TuMS § 15 lg 5 p 1 mõttes;

7) Maksuotsuse tühistamisel tuleb kaebuse esitajale tagastada enammakstud maksusumma

koos MKS § 116 lg-s 1 ettenähtud intressidega, mida tuleb maksukohutuslase kasuks hakata

arvestama alates maksusumma tasumise päevast 0,06% päevas, s.o alates „05.12.2007“ (ilmselt

on see kuupäev märgitud ekslikult, sest samas märgib kaebaja, et on tasunud tulumaksusumma

11.05.2009 ja 29.05.2009) kuni maksusumma tagastamise päevani maksukohustuslase

pangakontole.

4. Tallinna Halduskohtu 14.11.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused:

1) TuMS § 12 lg 1 p-st 3 ja § 15 lg-st 1 tulenevalt kuulub korteriomandi võõrandamisest saadud

kasu reeglina tulumaksuga maksustamisele. Erandid sätestab TuMS § 15 lg 5, mille p 1 kohaselt

ei maksustata tulumaksuga kinnisasja võõrandamisest saadud kasu, kui kinnisasja oluliseks

osaks või korteriomandi või –hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni

võõrandamiseni kasutas oma alalise või peamise elukohana. TuMS ei määratle, kui pika perioodi

jooksul peab isik ühes elukohas elama, et see muutuks tema alaliseks või peamiseks elukohaks,

mistõttu on võimalik määratleda alalise või peamise elukohana ka koht, kus isik elas lühikese

perioodi (ca 2 kuud) vältel. Samas tuleb kaebaja alalise või peamise elukoha kindlakstegemisel

arvestada Riigikohtu 26.03.2009 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-2-09 p-s 12 sedastatut, et TuMS §

15 lg 5 p 1 järgi on määrav isiku tegelik elukoht. Seega omab tähtsust küsimus, kas XXXXXXX

XX-XXX saab määratleda kaebaja elukohana perioodil 16.06.2006 (mil kaebajale anti üle

korteri valdus) – 14.08.2006 (mil korter edasi võõrandati);

5 (12)

3-09-1249

2)

Kaebuse esitaja arvates tuleneb TsÜS § 14 lg-test 2 ja 3 isiku õigus ise otsustada, millist

elukohta käsitleda enda alalise ja peamise elukohana. Kohus sellega ei nõustu. TuMS § 15 lg 5 p

1 annab isiku elukohale kitsama tähenduse kui TsÜS § 14 sätted. Kui TsÜS § 14 lg 2 järgi võib

isiku elukoht olla üheaegselt mitmes kohas ning TsÜS § 14 lg 4 järgi saab isiku elukohaks

määrata ka tema igakordse viibimiskoha, siis TuMS § 15 lg 5 p 1 rakendamine eeldab isiku

mitme elukoha puhul faktiliste asjaolude põhjal isiku tegeliku elukoha kindlakstegemist. Isiku

tegeliku elukoha kindlakstegemine ei ole seega seotud isiku väitega enda subjektiivse valiku

kohta, vastasel juhul tekib isikul sõltumata faktilistest asjaoludest õigus ise otsustada enda

maksuvabastuse üle. Kuivõrd kaebaja väitel muutis ta 2006. a juunis enda elukohta, asudes ema

juurest XXXXXXX tänavalt elama XXXXXXX XX-XXX korterisse, on käesolevas vaidluses

asjakohane ka TsÜS § 14 lg 3, mille kohaselt loetakse elukoht muutunuks, kui isik asub mujale

elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta;

3)

Lepingutes ega tuludeklaratsioonides märgitud aadressid ei oma tähtsust, kuna elukoha

märkimine neis ei välista kaebaja faktilist elamist aadressil XXXXXXX XX-XXX pärast

korteriomandi valduse saamist. Samas puuduvad tõendid, millest saaks üheselt järeldada, et

kaebaja asus pärast valduse saamist alaliselt elama XXXXXXX XX-XXX. Hansa Liising AS,

Nordea Panga ning Kirilind OÜ arved adresseerituna XXXXXXX XX-XXX aadressile ei tõenda

kaebuse esitaja faktilist ja püsivat elamist eeltoodud aadressil. Nii näiteks on Kirilind OÜ

08.06.2006 arve, samuti Hansa Liising AS 06.06.2006 kindlustussertifikaat ning Nordea Panga

31.05.2006 väljavõte vormistatud eeltoodud aadressile veel enne korteri valduse faktilist

üleandmist – seega ajal, mil kaebajal ei olnudki võimalik korteris faktiliselt elada. Kaebuse

esitaja poolt korteri faktilist kasutamist ei saa tõendada ka kinnisvaramaakler A. V. 08.06.2009

e-kiri, kuivõrd kinnisvaramaakler ei olnud kaebaja peretuttav, elukaaslane või muu lähedane isik

ega saanud seetõttu teada, kas kaebuse esitaja XXXXXXX XX-XXX korteris ka faktiliselt elas

või mitte. Rahvastikuregistri andmete (tl 234) kohaselt oli H. V. elukohaks kuni 30.05.2006

XXXXX XXXX XXXXXXXX XXXX XXXXX XXXX XX ja alates 31.05.2006 kuni

27.12.2006 Tallinn XXXXXXX XX-XXX ning alates 28.12.2006 XXXXX XXXX

XXXXXXXXX XXXX XXXXX XXX XX. Kuna XXXXX XXXX XX eramu võõrandas

kaebaja juba 04.10.2005, ei kajasta rahvastikuregistri andmed seega H. V. faktilist elukohta,

mistõttu neid ei ole võimalik kasutada kaebuse esitaja tegeliku elukoha kindlakstegemisel;

4)

Asjas puuduvad tõendid, millest ilmneks, et kaebaja ööbis XXXXXXX XX-XXX korteris

järjepidevalt ning asus väidetavalt oma ema elukohast XXXXXXX tn aadressilt püsivalt

XXXXXXX tn korterisse elama viisil, millest võib järeldada maksukohustuslase tahet muuta

elukoht enda alaliseks või peamiseks elukohaks. Tunnistaja L. V. ütlustest selgub, et muud

mööblit peale lapsevoodi ja täispuhutava madratsi nimetatud korterisse ei viidud, samuti ei olnud

korteris võimalik süüa teha, sest köök oli möbleerimata. Olgugi, et kaebaja sai korteri valduse

2006. aasta juunis, ei muretsenud ta korterisse külmutuskappi. Puuduvad andmed ka selle kohta,

et ta oleks ostnud või tellinud korterisse mööblit, sealhulgas köögimööblit. Tunnistaja ütlustest

ilmneb, et inimväärseks eluks vajalikud toimingud (nt lapse vannitamine) toimusid endiselt

kaebaja ema elukohas. Lisaks selgitas kaebuse esitaja kohtuistungil, et „laps oli suvel päris

mitmed nädalad maakohas vanaema juures“ (tlk 241), millest saab järeldada, et kaebaja lapsel ei

olnudki võimalik antud aadressil terve vaidlusaluse perioodi jooksul elada. Korteri ostja A. S. e-

kirjast maksuhaldurile (tlk 158) nähtub, et korteri ostmisel ei olnud korteris elektripliiti ega

kraanikaussi ning A. S. arvates ei olnud korteris enne kedagi elanud. XXXXXXX XX maja

korterite vee algnäitudest ning vee tarbimise näitudest 2006. aasta juunis (tlk 156-157) ilmneb, et

korteri XXX algnäit külma vee osas oli 0,2 ning sooja vee osas 0,1. 2006. a juunis jäid

veenäidud samaks. 14.08.2006 korteri üleandmise-vastuvõtmise aktist (tlk 99) nähtuvalt olid

veenäidud korteri üleandmisel eeltooduga võrreldes suurenenud minimaalselt – külma vee osas

näiduni 0,8 ning sooja vee osas näiduni 0,7. Korteriühistu XXXXXXX

6 (12)

3-09-1249

21.08.2006 arvelt juulikuu elektri kohta nähtub, et juulis tarbiti korteris elektrit vaid 7 kW/h ehk

8 krooni ja 60 sendi eest (tlk 155). 28.09.2006 arvelt augustikuu kohta nähtub, et augustikuus

korteris elektrit ei tarbitud (tlk 155 pöördel). Eeltoodud tõenditest kogumis on võimalik üheselt

järeldada, et olgugi, et kaebuse esitaja võis XXXXXXX XX-XXX elukohas ööbida, ei

kasutanud ega saanudki ta seda kasutada peamise või alalise elukohana, kuna selleks puudus

korteris vajalik mööbel ning tehnika. Kuna kaebaja ei teinud vaidlusalusel perioodil korteri

elamisväärseks muutmiseks ka ühtegi ostu ega tellimust, saab järeldada, et kaebuse esitajal

puudus ka tahe muuta XXXXXXX XX-XXX enda alaliseks või peamiseks elukohaks. Seega

olenemata sellest, kas kaebaja peamine või alaline elukoht enne XXXXXXX XX-XXX valduse

saamist oli tema ema või elukaaslase juures, ei saa lugeda kaebuse esitaja elukohta XXXXXXX

XX-XXX valduse üleminekuga TsÜS § 14 lõike 3 järgi muutunuks. Järeldust, et kaebuse esitaja

ei plaaninud muuta XXXXXXX XX-XXX korterit enda peamiseks või alaliseks elamiskohaks

ning tal puudus selleks ka majanduslik põhjendatus, kinnitab ka asjaolu, et juba 06.02.2006

broneeris kaebuse esitaja ostmiseks XXXXXX XX-X korteri. Seega pidi kaebajale juba

XXXXXXX XX-XXX korteriomandi suhtes 26.05.2006 asjaõiguslepingu sõlmimisel ning veel

enne XXXXXXX XX-XXX korteri valduse üleandmist olema selge, et XXXXXXX tn korterist

ei saa XXXXXX tn korteri ostmisel tema alalist või peamist elukohta;

5) Kaebaja alaliselt või peamiselt XXXXXXX XX-XXX korterisse elamaasumise välistavad ka

kaebuse esitaja eraeluga seonduvad asjaolud. Tunnistaja L. V. ütlustest selgus, et kaebuse

esitajal sündis XX.XX.XXXX enda praeguse elukaaslasega poeg. Seega pidi kaebaja juba 2006.

a juunis olema teadlik enda rasedusest. Kohtuistungil väitis kaebuse esitaja, et ta hakkas enda

praeguse elukaaslasega suhtlema 2005. a sügisel ning pärast XXXXX XXXX XX eramu

võõrandamist viibis ta R. A. elukohas XXXXX XXXX vahetevahel ka öösiti. Kaebaja väitel

kolis ta XXXXX XXX eramusse pärast XXXXXXX tn korterile ostja leidmist. Seega ei

takistanud R. A. abielu kaebuse esitajal 2006. aastal XXXXX XXXX elamist ega lapse

eostamist. Lisaks nähtub R. A. endise abikaasa M. A. (rahvastikuregistri andmetel abielu lahutati

XX.XX.XXXX) e-kirjast maksuhaldurile, et ta elas juba detsembrist 2002. a abikaasast lahus.

Arvestades seda, et XXXXXXX XX XX-XXX korter oli püsivaks elamiseks mittekõlbulikus

seisus ning kaebuse esitaja ootas enda praeguselt elukaaslaselt juba enne XXXXXXX tn

korteriomandi valduse saamist last, ei pea kohus usutavaks, et kaebaja asus pärast korteriomandi

valduse üleandmist tütrega korterisse elama sooviga muuta korter enda püsivaks ning alaliseks

elukohaks. Samuti nähtub ka teistest haldusasjas kogutud tõenditest, et kaebuse esitaja suhted R.

A. pidid olema tihedamad, kui kaebuse esitaja on seda kohtumenetluse kestel väitnud. Nimetatut

kinnitab muuhulgas asjaolu, et ka R. A. omandas kinnistusregistri andmetel kaebuse esitajaga

samaaegselt, 26.05.2006 asjaõiguslepingu alusel XXXXXXX XX XX aadressil korteriomandi nr

XX (kinnistusregistri kanne 08.08.2006) ning võõrandas selle 18.08.2006 V. K.. Sama lepinguga

võõrandas kaebaja V. K. XXXXXXX XX XX asuva parkimiskoha (tlk 141-148), mille ta oli

26.05.2006 lepinguga omandanud ning 04.10.2005 broneerimislepinguga broneerinud.

18.08.2006 lepingu p-s 1.5.7 sätestatakse, et lepingu ese I (2-toaline korter nr XX) on müüja II

(kaebuse esitaja) elukohaks (tlk 141). Eeltoodud tõenditest tulenevalt peab kohus võimalikuks,

et kaebaja poolt 04.10.2005 kahe parkimiskoha ning ühe korteri broneerimine oli R. A.

kooskõlastatud tegevus ning ei pruukinud seetõttu juba broneeringu tegemisest peale seisneda

kaebuse esitaja soovis nimetatud elukohta alaliselt elama asuda. Kaebajal üksi puudus vajadus

broneerida oma tarbeks XXXXXXX XX XX aadressil 04.10.2005 kaks parkimiskohta.

XXXXXXX XX-XXX korteri võõrandamisele 14.08.2006 pidi eelnema ka korteri müügipe-

riood. Kuna ei saa eeldada, et korterile ostja leidmine toimus vaid paari päevaga, pidi kaebuse

esitaja hakkama korterile uut ostjat leidma vähemalt kuu enne korteriomandi faktilist müüki.

Kaebaja ööbimine müügiperioodil XXXXXXX XX-XXX korteris ei tõenda kaebuse esitaja

tahet enda varasemat elukohta muuta ning asuda korterit kasutama enda alalise või peamise

elukohana.

7 (12)

3-09-1249

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. H. V. apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist,

millega tühistada PMTK 10.03.2009 maksuotsus nr 12-5/134 osas, millega suurendati H. V.

2006. a tulumaksukohustust Tallinnas XXXXXXX XX-XXX korteri võõrandamiselt saadud

kasult. Väited:

1) Asjas kogutud ja hinnatud tõendite alusel on kinnitust leidnud, et apellant kasutas peamise või

alalise elukohana XXXXXXX XX-XXX korterit. Tõenditeks ja tuvastatud asjaoludeks, mis

väidet kinnitavad, on järgnev:

a) 04.10.2005 broneerimisleping OÜ-ga Fine Kinnisvara XXXXXXX XX kinnistule hoone

püstitamiseks ja kinnistu jagamisel tekkiva korteriomandi nr XXX müümiseks apellandi-

le;

b) 26.05.2006 võlaõigusliku müügilepingu muutmise leping, hüpoteegi seadmise leping ja

asjaõigusleping, mille alusel apellant 16.06.2006 omandas valduse XXXXXXX XX kor-

teriomandi nr XXX üle;

c) 14.08.2006 korteriomandite müügileping, ühishüpoteegi seadmise leping, ühishüpoteegi

loovutamise leping, ühishüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping ja asjaõigusle-

ping XXXXXXX XX-XXX võõrandamiseks A. S.le;

d) Aadressile XXXXXXX XX-XXX väljastatud Hansa Liising Eesti AS arved 04.07.2006 ja

03.08.2006 kasutusrendilepingu nr 0081857L alusel sõiduauto XXXXXX kasutamise

kohta juulis-augustis 2006;

e) Hansa Kindlustusmaakler OÜ kindlustussertifikaat kindlustuslepingu sõlmimiseks

sõiduautole XXXXXX – väljastatud aadressile XXXXXXX XX-XXX;

f) Nordea Panga krediitkaardi arved alates maist 2006 – väljastatud aadressile XXXXXXX

XX-XXX;

g) Kirilind OÜ arve nädalalehe Eesti Ekspress tellimise kohta ajavahemikuks 15.06.2006-

31.12.2006 – väljastatud apellandile XXXXXXX XX-XXX aadressile;

h) Apellandile XXXXXXX XX-XXX korteri broneerimisel tehinguid vahendanud kinnisva-

ramaakler A. V. e-kiri, milles ta kinnitab, et temale teadaolevalt kasutas H. V.

XXXXXXX XX-XXX korterit oma elukohana;

i) Maksumenetluses kolmanda isiku R. A. selgitus, milles viimane kinnitab, et H. V. soetas

XXXXXXX XX-XXX korteri endale elukohaks, kus ta elas koos tütrega. Samuti

kinnitas R. A. maksuhaldurile antud seletuses, et 2006. a elas apellant kohati XXXXX

XXX XX ja vanavanemate juures;

j) Tunnistaja L. V. antud ütlused halduskohtu istungil, mille kohaselt tunnistajale teadaole-

valt kolis H. V. XXXXXXX XX-XXX elama kohe, kui maja 2006. aasta kevadel valmis

sai. Sisse koliti 2006 juunikuus. Erilist sisustamist ei toimunud, kuid korterisse viidi

igasuguseid isiklikke asju – riideid, kotte. Mööblit ei saanud viia sellepärast, et see jäi

maha (XXXXX XXXX XX elamusse). H. V. elas tunnistaja ütluste kohaselt XXXXXXX

XX-XXX korteris lühikest aega.

2) Apellant omandas XXXXXXX XX-XXX korteri, mida ta kasutas ajavahemikus 16.06.2006-

14.08.2006 elukohana. Apellant elas lisaks nimetatud korterile ka aegajalt vanemate elukohas

Tallinnas XXXXXXX X-XX ja XXXXX XXX XX elamus, mille omanikuks oli R. A..

Kumbagi viidatud aadressidest ei ole võimalik vaadelda apellandi alalise elukohana 2006. aastal.

XXXXXXX X-XX asuv apellandi vanematele kuuluv kolmetoaline korter oli ülerahvastatud ja

selles ei olnud tal võimalik püsivalt elada. Ta viibis vanemate juures ajutiselt, s.o ajavahemikus

8 (12)

3-09-1249

XXXXX XXXX XX müümisest kuni XXXXXXX XX-XXX korteri valduse saamiseni.

XXXXX XXX XX oli R. A. elukohaks. Ehkki apellant elas XXXXXXX XX-XXX korteris

lühikest aega, ei ole tõendatud, et apellant kasutas XXXXXXX X-XX või XXXXX XXX XX

oma peamise või alalise elukohana. Apellandi tahe 2006. aastal oli suunatud XXXXXXX XX-

XXX kasutamiseks temale ja tema tütrele alalise ja peamise elukohana;

3) Apellant elas XXXXXXX XX-XXX lühikest aega. Korteri asukoht ei olnud apellandile

meelepärane ja esimesel võimalusel broneeris ta teise korteri Kadrioru piirkonnas (XXXXXX

XX majas). Lepingu kohaselt pidi XXXXXXX XX korter valmima hiljemalt 30.06.2006 ja

Kadriorus asuv korter hiljemalt 25.09.2006. Seega ei oleks apellandil ajavahemikus 30.06.-

25.09.2006 olnud võimalik kusagil mujal elada. Põhjusel, et juba veebruarikuus sõlmiti

XXXXXX tn korteri broneerimisleping ja oli teada, et XXXXXXX XX-XXX ei saa olema

apellandi elukohana kasutuses pikema perioodi vältel, puudus otseselt vajadus korteri

möbleerimiseks. Hädapärased esemed võimaldasid korteris elamist, mida kinnitas ka tunnistaja

L. V.;

4) Korter oli apellandi elukohaks suvekuudel, mil vee ja elektri tarbimine ongi väiksem kui

sügis-talvisel perioodil. Apellant maksis elektri ja kommunaalteenuste tarbimise eest alles

19.12.2006, kui ta kandis A. S. üle 1624,50 krooni, mis on kahe suvekuu kohta suur summa.

Põhjendamatu on otsustada apellandi alalise või peamise elukoha üle pelgalt veenäidu alusel,

kuna veemõõtja asus korteris ja apellandi teadmata ei olnud võimalik haldajal veenäitu

kontrollida. Apellandi juuresolekul ei käinud haldaja esindaja 2006. a juulis-augustis veenäitusid

kontrollimas. Seega on antud tõend ebausaldusväärne ja tuleb asja läbivaatamisel apellatsiooni-

menetluses kõrvale jätta. Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et apellant kasutas XXXXXXX XX-

XXX oma elukohana;

5) TuMS § 15 lg 5 rakendamise eelduseks on kasu saamine maksukohustuslase omandis oleva

vara võõrandamisest. Isegi kui apellandi elukohaks olid 2006. a samuti XXXXXXX X-XX ja

XXXXX XXX XX, ei saanuks ta kumbagi nendest võõrandada, sest need ei olnud apellandi

omandis. TuMS § 15 lg 5 p-st 1 tulenev maksuvabastus kohaldub üksnes juhul, kui maksukohus-

tuslane võõrandab oma kodu. Kuna apellandi koduks oli 2006. a juunist augustini XXXXXXX

XX-XXX, siis ei saa piirata tema õigust võõrandada kinnisasi maksuvabalt;

6) Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-2-09 käsitleti juhtumit, kus isik võõrandas poolelioleva

ehitusjärgus motelli ja taotles maksuvabastust TuMS § 15 lg 5 p 1 alusel, kuna väitis, et kasutas

pooleliolevat ehitist enda alalise elukohana. Käesolevas vaidluses on keskseks küsimuseks

kortermajas asunud korteri kasutamine isiku alalise elukohana. Korter oli osaliselt möbleerimata,

kuid mitte elamiskõlbmatu. Asjas on piisavalt tõendeid korteri kasutamisest apellandi alalise

elukohana.

6. PMTK vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. Vastustaja nõustub

halduskohtu seisukohtadega ja esitab vastuväited apellatsioonkaebusele:

1) Kaebaja ei kasutanud XXXXXXX XX-XXX korterit enda alalise või peamise elukohana.

Nimetatud väide on tõendatud järgmiste asjaoludega:

a) HE Kinnisvaraarenduse OÜ-ga 06.02.2006 sõlmitud XXXXXXX XX-XXX broneerimisle-

pingus, 04.01.2006 võlaõiguslepingus ning 21.03.2006 laenulepingus on kaebuse esitaja enda

elukoha aadressiks märkinud XXXXX XXX XX;

b) Kaebaja on 30.10.2008 suulises seletuses märkinud, et XXXXX XXX XX on tema

elukaaslase maja ja tema teine elukoht alates ajast, kui ta XXXXX XXX XX ära müüs;

9 (12)

3-09-1249

c) Apellandi ema tunnistas halduskohtus, et apellandil oli R. A. lähedased suhted juba

märgatavalt varem, kui apellant on seni avaldanud;

d) Apellandi tütar käis XXXXXX lasteaias.

2) Väide, et apellant ei saanud XXXXX XXXX asuvat elamut oma elukohana kasutada

põhjusel, et see kuulus R. A., on mõistetamatu, sest käesoleval hetkel elab apellant selles elamus,

pidades seda oma peamiseks või alaliseks elukohaks, ehkki ta ei ole hoone omanik;

3) Väide, et vanemate eluase oli ülerahvastatud, on hinnanguline ja ei oma tähendust;

4) Kuigi XXXXXXX XX-XXX korterisse olid toodud hädapärasemaks elamiseks vajalikud

vahendid, on ebatõenäoline, et sellistes askeetlikes oludes lapseootel naine oma väikese tütrega

elas, kui tal oli võimalik kasutada elamiseks ka vanemate ja elukaaslase eluaset. Apellant ei ole

vastupidist veenvalt tõendanud;

5) Kummastav on väide, et apellant ei saanud XXXXXXX X-XX ja XXXXX XXX XX

kinnisasju võõrandada, kuna need ei kuulunud talle. Järelikult peab apellandi hinnangul isik igal

juhul TuMS § 15 lg 5 p-s 1 sätestatud maksuvabastuse saama;

6) Ka elektri- ja veetarbimine ei olnud vastavuses tavapärasele elutegevusele. Järeldus, et

veenäidud püsisid praktiliselt muutumatud, on õige, vaatamata apellandi väidetele, et mõõturid

asusid korteris ja korteriühistul puudus nendele ligipääs. Korteri müügil A. S. üleandmis-

vastuvõtmisaktis märgitud näidud on fikseeritud siiski apellandi enda poolt;

7) Samuti näitab XXXXXX XX XX-X broneerimine apellandi tegelikku tahet asuda elama

mõnes teises piirkonnas kui XXXXXXX tn. Sama näitab ka R. A. poolt korteri samaaegne

soetamine ja edasimüük XXXXXXX XX XX majas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsiooniastmes käib vaidlus selle üle, kas apellandil oli õigus TuMS § 15 lg 5 p-s 1

sätestatud maksuvabastusele temale aadressil Tallinn, XXXXXXX XX-XXX kuulunud korteri

müügilt saadud kasu osas. TuMS § 15 lg 5 p 1 kohaselt ei maksustata tulumaksuga kinnisasja,

ehitise või korteri kui vallasasja või elamuühistu osamaksu võõrandamisest saadud kasu, kui

kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida

maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma alalise või peamise elukohana. Vaieldakse selle

üle, kas on täidetud eelviidatud maksuvabastuse kohaldamise tingimus, mille kohaselt peab

maksumaksja eluruumi kuni võõrandamiseni olema kasutanud oma alalise või peamise

elukohana.

8. Halduskohtu otsuse põhjendustest võib aru saada nii, nagu erineks halduskohtu arvates

isiku alaline ja peamine elukoht TuMS § 15 lg 5 p 1 tähenduses isiku elukohast TsÜS § 14

tähenduses selle poolest, et TsÜS § 14 lg 2 kohaselt võib isikul samaaegselt olla mitu elukohta ja

otsuse, mida käsitada isiku alalise ja peamise elukohana, langetab isik ise. Selline seisukoht on

ebatäpne.

Jättes kõrvale asjaolu, et õiguskirjanduses avaldatud seisukohtade järgi loetakse isiku elukohaks

TsÜS § 14 lg 1 mõttes valda või linna, kus asub isiku eluase (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus.

Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul jt. Tallinn, 2010 lk 61-62), märgib ringkonnako-

hus, et seadus ei sätesta peamiste või alaliste elukohtade piirarvu, mis isikul TuMS § 15 lg 5 p 1

1 0(12)

3-09-1249

tähenduses samaaegselt olla võib (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.12.2009 otsus haldusasjas

nr 3-08-1798, p 13). Teiseks ei tulene ka TsÜS-st, et isiku elukoha tuvastamisel oleks määrav

tähendus isiku ütlustel. Isik määrab ise oma elukorralduse, sh selle, millist ja kui mitut eluruumi

oma alalise või peamise elukohana kasutada. Kuid faktilise asjaolu, millist ja mitut eluruumi isik

alalise või peamise elukohana tegelikult kasutab, tuvastamisel maksumenetluses saab tugineda

kõigile maksumenetluses lubatud tõenditele (MKS § 59 lg 1), kusjuures määravat tähtsust ei saa

omistada maksumaksja enda seletustele. TuMS § 15 lg 5 p-s 1 sätestatud maksuvabastuse

saamise ja tulumaksukohustuse vältimise eesmärgil võib isik anda oma alalise ja peamise

elukoha kohta valeütlusi. See viiks tõesti halduskohtu viidatud olukorrani, kus isiku maksuva-

bastus sõltuks üksnes tema enda otsustusest.

9. Apellandi viidatud tõendeid on kohus hinnanud koosmõjus teiste haldusasjas tuvastatud

asjaoludega ja tõenditega ning põhjendanud, miks need ei tõenda seda, et apellant kasutas

XXXXXXX XX XX-XXX korterit oma peamise või alalise elukohata. Need asjaolud olid

järgmised: korteri apellandi valduses olemise lühike aeg ca 2 kuud ja kiire edasimüük; korteris

alalisele kasutamisele viitavate kommunaalteenuste (vesi, elekter) tarbimise puudumine; mööbli

ja köögitehnika, (sh suvekuudel vajaliku külmkapi) puudumine; paralleelselt korteri soetamine

apellandile sobivamas piirkonnas XXXXXX tänaval; apellandi võimalus kasutada elamiseks

vanemate korterit ja elukaaslasele kuuluvat maja, mis asus XXXXXX, kus paiknes lasteaed, kus

käis apellandi laps; apellandi elukaaslane, kel puudus vajadus isiklikuks tarbeks korteri

soetamiseks, ostis ja müüs samal perioodil XXXXXXX XX XX majas korteri. Halduskohus on

eeltoodu põhjal järeldanud, et kuigi ei saa välistada apellandi poolt XXXXXXX XX-XXX

korteri mingis ulatuses kasutamist, ei ole usutav, et apellant asus XXXXXXX XX XX korterit

kasutama kui peamist või alalist elukohta. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega ning TsMS

§ 654 lg 6 kohaselt ei pea vajalikuks halduskohtu otsuse põhjendusi korrata. Hoopis usutavam

on see, et apellant sarnaselt tema elukaaslasele kasutas XXXXXXX XX XX uues korterelamus

korteri soetamise võimalust selleks, et olukorras, kus uute eluruumide järgi valitses suur nõudlus

ja kinnisvara hinnatõus oli kiire, saada korteri vaheltkasuga edasimüügilt tulu.

10. Ebaõige on apellandi väide, et alalist või peamist elukohta ei saa määrata veetarbimise

näitude alusel. Veetarbimise maht näitab korteri eluruumina kasutamise intensiivsust.

Halduskohus tuvastas XXXXXXX XX maja korterite vee algnäitude 2006. a juunis (tl 156-157)

ja 14.08.2006 korteri üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 99) põhjal, et perioodil, mil korter

apellandi valduses oli, olid veenäidud suurenenud minimaalselt – külma vee osas näidult 0,2

näiduni 0,8 ning sooja vee osas näidult 0,1 näiduni 0,7. Apellandi väide, et ta tasus korteri ostja

A. S. 19.12.2006 korteris suvekuudel tarbitud vee ja elektri eest täiendavalt 1624,50 krooni, ei

näita halduskohtu poolt korteri veetarbimise mahu ebaõiget tuvastamist. Maksuotsuses (lk 12)

märgitakse küll, et maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla, et H. V. tasus 19.12.2006 A. S.

korteri kommunaalkulude eest, kuid samas leitakse, et oluline on selle, millises ulatuses

maksumaksja kommunaalteenuseid tarbis, ning jäädakse seisukohale, et H. V. ei tarbinud

korteris üldse vett ja elektrit tarbis vaid väga väikestes kogustes. Käesolevas asjas ei ole esitatud

ühtki tõendit, millest nähtuks, et 19.12.2006 maksega tasus H. V. just 2006. a suvekuudel

XXXXXXX XX-XXX korteris tarbitud vee ja elektri eest. Apellandi väide vee ja elektri

tarbimise eest korteri ostjale täiendavast tasumisest on vastuolus asjas esitatud korteri

üleandmise-vastuvõtmise aktiga (tl 99), kus üleandja ja vastuvõtja on fikseerinud korteri valduse

üleandmise ajal 14.08.2006 olevad veetarbimise näidud ja korteri senine omanik H. V. kinnitab,

et on tasunud korteri kommunaalmaksed kuni 14.08.2006. Samuti ei sobi väide A. S. 27.12.2008

seletusega (tl 158), et tarbitud elektri ja vee näitusid ta ei mäleta ning tema arvates ei ole korteris

enne teda kedagi elanud. Pealegi on väide, millega apellant püüab näidata elektri ja vee ohtrat

tarbimist, vastuolus apellandi enda selgitustega, mille kohaselt oli XXXXXXX XX XX-XXX

korteris vee ja elektri tarbimine vähene tulenevalt suvisest aastaajast (sh linnakorteri

1 1(12)

3-09-1249

vähesest kasutamisest suvekuudel), ja vaidluse all mitteolevate asjaoludega – köögitehnika

puudumine korteris.

11. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et apellandi väide nagu poleks tal teisi tema

poolt 2006. a kasutatud eluruume olnud võimalik võõrandada, kuna need polnud tema omandis,

ei ole TuMS § 15 lg 5 p 1 seisukohast asjakohane. Seadusest ei tulene, et alalise või peamise

elukohana tuleb tulumaksustamisel arvesse üksnes selline eluruum, mida isik kasutab

omandiõiguse alusel. Et isik saab eluruumi võõrandada (omandiõigust üle anda) eeldusel, et

eluruumi omand kuulub talle, ei tähenda, et see omatav eluruum oleks isiku alaline või peamine

elukoht TuMS § 15 lg 5 p 1 mõttes.

12. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata. Kuna ringkonnakohus ei tee otsust apellandi kasuks, puudub HKMS § 92 lg 1

kohaselt alus vastustajalt välja mõista apellandi apellatsiooniastme menetluskulud, mis asjas

esitatud kuludokumentide kohaselt (maksekorraldus tl 272) seisnevad apellatsioonkaebuselt

tasutud riigilõivus 7 420,05 krooni.

Lauri Madise

Lilianne Aasma

Ruth Virkus

1 2(12)