2-10-21896/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S (ÕIGEKSVÕTUOTSUS) Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-10-21896 Otsuse tegemise aeg ja koht

01. oktoober 2010 a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi

A. A. hagi A. A.`i vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev

01. oktoober 2010. a Hagihind

19 575 krooni (TsMS § 129 lg 2) Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

A. A.a (IK xxx, elukoht: xxx)

A. A. (IK xxx, elukoht: xxx

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.

2. Välja mõista A. A.`ilt elatis igakuise elatusrahana A. A. (IK xxx) kasuks 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates 23.02.2010. a kuni tütre A. A. täisealiseks saamiseni so kuni 02.04.2027. a, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu menetluses on A. A. hagi A. A.`i vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündis pooltel xxx. a tütar A. A.. Hagejal ei ole piisavalt raha, et last üleval pidada. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 2 175 krooni (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) tagasiulatuvalt alates 23.02.2010. a.

2. Kohtuistungil 01.10.2010. a võttis kostja hagi õigeks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada õigeksvõtuotsusega.

4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4040 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

5. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib õigeksvõtuotsuse puhul põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

6. Hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PkS) § 96, § 97 lg 1, § 100, § 101 lg 1, § 120 lg 1, 4.

6.1 01.07.2010. a jõustunud PkS § 210 lg 1 kohaselt laieneb seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb kohaldada 01.07.2010. a jõustunud PkS.

6.2 Vastavalt PkS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PkS § 97 lg 1). Hagile lisatud A.a A.a sünnitunnistusele on kantud lapse isana A. A. ja emana A. A.a (tl 5). Tulenevalt PkS § 120 on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks (PkS § 120 lg 4).

6.3 Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (PkS § 100 lg 1 ja 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (PkS § 101 lg 1 ja 2). Kuupalga alammäär 2010. aastal on 4 350 krooni, elatise miinimummäär ühele lapsele seega 2 175 krooni. PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Menetluskulude jaotus

7. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik