2-10-6824/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-6824

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis kohtunik Raivo Einula

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. oktoober 2010 a Tartu maantee kohtumaja Tartu mnt 85, Tallinn

Tsiviilasi IA versus DK vastu lapse MM väljamõistetud elatusraha suurendamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja IA, ik XXX, elukoht XXX; osales kohtuistungil kostja DK, ik XXX elukoht XXX; osales kohtuistungil

Kohtuistungi toimumise aeg Protokollija

30. september 2010 istungisekretär Kristiina Vürst

R E S O L U T S I O O N

1. Hagi rahuldada.

2. Suurendada DKilt (K ) poja MM(isikukood XXX) ülalpidamiseks väljamõistetud elatusraha suurust alates tagasiulatuvalt alates 11. veebruarist 2010.

3. Välja mõista DKilt (K ) IA kasuks igakuine elatusraha poja MM(isikukood XXX) ülalpidamiseks summas kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis (2175) krooni kuus, millele lisandub tulumaks (21 %, so 456,75 krooni), kuni lapse täisealiseks saamiseni (so kuni XXX) või kuni elatise suuruse muutmiseni.

4. Lõpetada elatise maksmine Harju Maakohtu 25.10.2005.a tsiviilasjas nr 2/1-1511/04/05 otsuse alusel alates 11.02.2010.a.

5. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja poolte seisukohad

IA esitas Harju Maakohtule 11.02.2010 hagi DKilt poolte ühise lapse MM, sündinud XXX, ülalpidamiseks väljamõistetud elatusraha suurendamiseks miinimummäärani alates hagi esitamisest. Hagiavalduse (lk 1-2) kohaselt 25.oktoobril 2005 aastas mõistis Harju Maakohus kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas 2120 krooni poolte ühise lapse MM ülalpidamiseks. Nimetatud otsuse tegemisest on möödunud ligemale viis aastat. Selle aja jooksul on elukallidus olulisel määral tõusnud, mistõttu on saadav elatise summa ebapiisav, sest poja kasvades suurenevad väljaminekud. Hageja kanda on kõik kulud, mis on seotud lapsele koolitarvete (õppematerjalid, vihikud, kirjutamisja joonistamisvahendid jm.) ostmisega, samuti on hageja kanda kõik kulud lapse igapäevasele riietusele ning söögile. Laps õpib kolmandas klassis. Samas peab arvestama ka asjaoluga, et alates augustist 2009 hageja ei tööta ja sai 19.08.2009 kuni 15.05.2010 töötu abiraha. 25.04.2010 on hageja sünnitanud veel ühe lapse (poeg Roman Afonin). MM on kasvueas, millest tulenevalt suurenevad kulutused järjepidevalt lapse kasvades. Ka ei taha hageja last jätta ilma võimalustest osaleda kooli üritustel ja klassiekskursioonidel. Kostja ei ole seni ülalpidamiskohustust korralikult täitnud. Miinimummääras soovitavat elatusraha on hageja palunud suurendada tulumaksu osa võrra, so 21 %, kuna tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 kohaselt maksustatakse saadud elatis tulumaksuga.

Kostja oma kirjalikus vastuses (lk 20) hagi ei tunnista. Kostja ei ole nõus temalt nõutava elatusraha suurusega. Ta ei ole nõus summaga, sest tema sissetulek ei luba kostjal niisugust raha maksta. Hetkel kostja ei tööta. Ta otsib tööd. Kostjal on veel üks laps, XXX sündinud tütar SK. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde suurendada väljamõistetavat elatusraha kuni miinimummäärani, millele lisandub tulumaks. Kostja jäi kohtuistungil seisukoha juurde, et temal ei ole suuremat elatusraha võimalik maksta.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

TsMS § 459 lg 1 alusel on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui esinevad järgmised asjaolud:

1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel tehti nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Lähtudes alates 01.07.2010 kehtiva Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

Perekonnaseaduse (PKS, kuni 30.06.2010 kehtinud) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 61 lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla seadusega kehtestatud alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Analoogiliselt on elatis sätestatud alates 01.07.2010 kehtivas PKS redaktsioonis (§ 99-101). Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, so ülalpidamiskohuslased. PKS § 97 lg 1 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (so elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Kohus suurendab kostjalt välja mõistetud elatusraha MM ülalpidamiseks alates 11. veebruarist 2010, so hagi esitamisest 2175 kroonini kuus. Kohus peab põhjendatuks kostjalt suurema elatusraha väljamõistmist, sest hageja on tõendanud ja põhistanud elatusraha suurendamise vajadust. Vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta elatist on andnud lapsele ebapiisavalt. Asjaolu, et kostja hagejale piisavat ülalpidamist ei ole andnud, ei ole kostja ka vaidlustanud. Hagetav elatusraha on miinimummääras, milleks on 2175 krooni kuus.

Kohus peab vajalikuks osundada, et kui elatisehagis nõutakse elatist suuruses, mis ei ületa elatise seaduses sätestatud miinimumsuurust, ei ole hagejal tegelikult vaja oma vajadusi põhjendada ja tõendada, küll on kostjal siis võimalus põhjendada ja tõendada, et ta ei ole objektiivsetel asjaoludel võimeline elatist nõutud ulatuses maksma. Seejuures on kohtul võimalik kohustatud vanemalt väljamõistetavat elatist vähendada alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kehtinud PKS § 61 lg 5 ja lg 6 toodud alustel. Kostja on kohtule esitanud tõendi (tütre SK sünnitunnistuse koopia, lk 22), mis kinnitab, et tema ülalpidamisel on veel üks laps.

Kohtu arvates ei anna see ainsana alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära e hagi rahuldamata jätmiseks põhjendusel, et teine laps osutuks senisest suurema elatise väljamõistmisel esimesele lapsele varaliselt vähem kindlustatuks. Kostja on üksnes paljasõnaliselt väitnud, et elatise suurendamisel pole ta võimeline suuremat elatist maksma. Kostja ei ole kohtule tõendanud, kui suur on tegelikult tema poolt saadav töötasu ja kas ta saab muid tulusid ning milline on kostja majanduslik seisund. Kostja ei ole tõendanud enda töötu staatust ega seda, kas ta saab näiteks töötu abiraha.

Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 2175 krooni kuus ja hagi elatise suuruse muutmiseks kohtu arvates õiguslikult põhjendatud. Hagejal on kohustus tasuda saadavalt elatusrahalt tulumaksu, kostjal on õigus tasutud tulumaks tagasi saada. Kohus on seisukohal, et elatusraha suurendamine miinimummäärani, millele lisandub tulumaks, ei pane kostja juures elavat teist last halvemasse majanduslikku olukorda, kui on hageja juures elaval ja kostjalt elatist saaval lapsel. Hagejal on samuti teine laps, kuid hageja ei tööta.

Tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 kohaselt on elatis residendist füüsilise isiku tulu ja see maksustatakse tulumaksuga. Sama seaduse § 19 lg 1 reguleerib täpsustavalt, et tulumaksuga maksustatakse elatis, mida füüsiline isik saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel. Tulumaksuseaduse § 24 kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil residendist füüsilisele isikule makstud elatis, kui see elatis kuulub maksustamisele Tulumaksuseaduse § 19 lg 1 kohaselt.

Tulumaksuseaduse § 4 lg 1 alusel on tulumaksu määr 2009 a 21%. Kuna väljamõistetav elatusraha arvatakse maha elatusraha maksja brutopalgast ja elatusrahalt tasub tulumaksu selle saaja, siis hageja poolt tegelikult kättesaadav elatusraha pärast tulumaksu mahaarvestamist ongi 2175 krooni kuus.

Elatise miinimummäära kehtestamisega on seadusandja lähtunud eesmärgist, et nimetatud summa peab tagama lapse huvide kaitse lapse materiaalse kindlustatuse näol. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb eelkõige lähtuda lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Kostja on töövõimeline 28-aastane mees, kes peab kohtu arvates suutma käesoleval ajal teenida niipalju, et suudab anda piisaval määral oma kahele lapsele ülalpidamist. Väide, et tööd ei ole, ei saa olla asjakohane. Kostja pole tõendanud, kas ja kuidas ta on otsinud tulusamat tööd, millistest rahalistest vahenditest ta tegelikult elatub, samuti pole ta tõendanud, miks ta ei taha või ei saa töötada mujal (näiteks välismaal), hankimaks sellises ulatuses rahalisi vahendeid, et täita seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Kostja pole ka tõendanud, et tal ei oleks muid rahalisi vahendeid (säästusid jm), mille arvelt ta suuremat elatist saaks maksta. Kostja vastuargumendid hagile ei ole seega asjakohased ega saa olla arvestatavaks aluseks hagi rahuldamata jätmisel.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.06.2007.a. otsuses tsiviilasjas 3-2-1-65-07 on väljendatud seisukohta, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Seega töövõimelise kostja viide varalisele seisundile on alusetu. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-127-09 on asunud seisukohale, et elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Kohus peab elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Vastavalt PKS § 136 lg 2 sätestatule muudab kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust alates nõude esitamisest kohtule. Selguse mõttes peab kohus vajalikuks märkida, et elatise väljamõistmine varasema, eelpool osundatud 25.10.2005 kohtuotsuse alusel tuleb lõpetada alates 11.02.2010.a. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

Raivo Einula kohtunik