3-10-597/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedOÜ Optifide deklareeris 2007. aasta novembrikuus 18%-lise käibemaksuga maksustatava käibe hulgas 236 000 krooni (sh. käibemaks 36 000 krooni) kinnisvara vahendusteenuse eest
Legislator headnote
AI generated3-10-597/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: OÜ Optifide deklareeris 2007. aasta novembrikuus 18%-lise käibemaksuga maksustatava käibe hulgas 236 000 krooni (sh. käibemaks 36 000 krooni) kinnisvara vahendusteenuse eest
Full text
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
05. oktoober 2010, Tallinn
Haldusasja number
3-10-597
Haldusasi
OÜ Optifine kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu-
ja tollikeskuse 16. novembri 2009 maksuotsuse nr 12.2-
3/99-8 tühistamise nõudes.
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: OÜ Optifine
Esindaja: v.adv Kaspar Lind
Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus
RESOLUTSIOON
1. Jätta OÜ Optifine kaebus rahuldamata.
2. Jätta kummagi menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse
kohtu
kantselei
kaudu
teatavakstegemisest
esitada
apellatsioonkaebus
Tallinna
Ringkonnakohtule
(HkMS § 28; § 31 lg 4).
ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUS
1. OÜ Optifide deklareeris 2007. aasta novembrikuus 18%-lise käibemaksuga maksustatava
käibe hulgas 236 000 krooni (sh. käibemaks 36 000 krooni) kinnisvara vahendusteenuse eest
OÜ-le Tallinna Kinnisvara Arendus. Samal perioodil
deklareeris OÜ Optifine
sisendkäibemaksu arvestuses OÜ-lt Belenga kinnisvaratehingute vahenduse ja konsultatsiooni
teenustelt tasutud sisendkäibemaksu summas 36 000 krooni.
2. 16. novembri 2009 maksuotsusega nr 12.2-3/99-8 otsustas Maksu- ja Tolliameti Põhja
maksu- ja tollikeskus vähendada OÜ Optifine 2007. aasta novembrikuu maksustatavat käivet
200 000 krooni võrra, vähendada sama perioodi sisendkäibemaksu, mis on seadusega lubatud
maha arvata 36 000 krooni võrra ning määrata tasumisele kuuluvat tulumaksu 66 564 krooni.
3. Maksuhaldur asus esiteks seisukohale, et OÜ Optifine ei ole tegelikkuses soetanud OÜ
Belenga poolt esitatud arvel kajastatud kinnisvara vahendusteenuseid ning tal puudus seega
õigus OÜ Belenga arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Samuti leidis maksuhaldur, et
OÜ Optifine ei osutanud kinnisvaravahenduse teenust ka OÜ-le Tallinna Kinnisvara Arendus
ning nii Saku vallas Tänassilma külas asuva Piirimäe 14 kinnistuga seotud OÜ Belenga poolt
OÜ-le Optifine kui ka OÜ Optifine poolt OÜ-le Tallinna Kinnisvara Arendus esitatud arved
on fiktiivsed. Maksuotsuses asuti ka seiskohale, et OÜ Optifine arveldusarvelt 22. novembril
2007 tehtud 236 000 krooni suurust väljamakset tuleb käsitada ettevõtlusega mitteseotud
väljamaksena, mis tuleb maksustada tulumaksuga. Seda seisukohta põhjendatakse
maksuotsuses järgmiselt:
o Piirimäe 14 kinnistut müüs/kuulutas 1 Partner Kinnisvara Tallinn OÜ, kellega oli 12.
septembril 2007 sellekohase maaklerlepingu sõlminud AS Svedbergs Estonia ning kes
oli kuulutuse sisestanud juba 17. septembril 2007 ning seega polnud OÜ-l Belenga ja
OÜ-l Optifine vajadust kinnistu müügiga tegeleda ning OÜ-l Belenga ja OÜ-l
Optifine ei olnud vajadust müüa kinnistu müügi vahendusteenust ja konsultatsiooni
2007. aasta novembris;
o OÜ Optifine ei ole väidetava vahendusteenuse eest tasu sisse nõudnud, kuna 236 000
krooni suurusest arvest on tasutud vaid 40 000 krooni;
o J.M., E.V. ja N.K. andsid kontrolli käigus üldisi, vastuolulisi ja mitteusaldusväärseid
selgitusi. Näiteks selgitas J.M., et OÜ-s Belenga tegeleb kinnisvaratehingutega N.K.,
viimane kinnitas aga, et tema ei ole kinnisvaravahendusega tegelenud ning E.V.
kinnitas, et tegu oli kahe tööstusmaa-krundi vahendusteenusega Saku vallas
Tänassilma külas, mida pakkus OÜ Belenga juhataja J.M. ning mille OÜ Optifine
vahendas omakorda OÜ-le Tallinna Kinnisvara Arendus;
o OÜ-l Belenga puudub reaalne majandustegevus, kuna tema kontole laekuv raha
võetakse kohe sularahas välja;
o OÜ Belenga ei esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et kinnisvara tehingu
vahendus ja konsulteerimine oleks toimunud;
o OÜ Belenga kontrolli käigus on selgunud, et J.M. oli teadlik, et OÜ Belenga arvetel
kajastatud teenuseid ei ole osutatud OÜ Belenga poolt;
o Üksnes nõuetekohaselt vormistatud dokument (arve) ei tõenda käibe toimumist ning
maksustamisel tuleb juhinduda majandusliku tõlgendamise reeglist, mille kohaselt
lähtutakse maksustamise objektiks olevate majandustehingute tõlgendamisel eelkõige
tehingu majanduslikust sisust, mitte juriidilisest vormist.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4. OÜ Optifine esitas 08. märtsil 2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Maksu- ja
Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 16. novembri 2010 maksuotsuse nr 12.2-3/99-8
tühistamist. Kaebuse esitaja leiab, et maksuhaldur on valesti aru saanud tehingute ajalisest
järjestusest ning selgitab, et OÜ Belenga pakkus talle Tänassilma külas asuvat kinnistut ja OÜ
Optifine pakkus seda kinnistut omakorda Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ-le ning alles
seejärel pani V.P. üles kuulutuse. Hiljem, kui kinnisasja müügi osas oli sisuline kokkulepe
olemas, väljastas OÜ Belenga arve OÜ-le Optifine ja OÜ Optifine omakorda OÜ-le Tallinna
Kinnisvara Arendus. Kaebuse esitaja hinnangul on seega väär maksuhalduri järeldus, et OÜ
Optifine poolt kinnisasja vahendamine leidis aset ajaliselt pärast seda, kui V.P. sisestas
kuulutuse. Kaebuse esitaja selgitab, et kinnisasja vahendamise teenuse eest ei saanud esitada
arvet enne, kui ostja oli leitud ja tehingu tingimused, eelkõige hind, teada. Kaebuse esitaja ei
nõustu maksuhalduri väitega, et OÜ Optifine ei ole väidetava kinnisvara vahendusteenuse
edastamise eest tasu sisse nõudnud. Kaebuse esitaja väitel on Tallinna Kinnisvara Arenduse
OÜ arve täies ulatuses pangaülekandega tasunud. Kaebuse esitaja ei nõustu ka maksuhalduri
järeldusega, et asjaomased isikud on andnud vastuolulisi selgitusi ja leiab, et OÜ Optifine
esindaja E.V.i, Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ esindaja V.P.i ja N.K. ütlused ühtivad.
Samuti leiab kaebuse esitaja, et J.M. seletust „Ma ei mäleta täpselt, võib-olla olid isegi Ukrainas
tehingud“ ei saa käsitleda vastuolulise teabe andmisena ning üksnes asjaolu, et üks asjaosaline
isik ajas poolteist aastat tagasi toimunud tehingu segamini mõne teise tehinguga või ei
suutnud täpseid asjaolusid meenutada, ei ole piisav selleks, et seada kahtluse alla kõikide teiste
osapoolte ütlused ning teha järeldust, et kõik asjaosalised isikud andsid üldiseid, vastuolulisi ja
mitteusaldusväärseid selgitusi.
5. Kaebuse esitaja ei nõustu maksuhalduri hinnanguga, et OÜ-l Belenga puudus
majandustegevus, kuna OÜ Belenga oli tehingu tegemise ajal registreeritud äriregistris ja tal
oli seaduslik esindaja ning ta oli käibemaksukohustuslasena registreeritud.
6. Kaebaja selgitab, et üksiku kinnisasja vahendamine on oma olemuselt teenus, mille
osutamine ei nõua mingisuguseid erilisi vahendeid või tööjõudu, samas kui ükski tõend ei
kinnita, et OÜ Belenga ei pakkunud OÜ-le Optifine Tänassilma külas asuvat kinnistut.
Kaebuse esitaja kahtleb selles, kas maksuhalduril üldse on mingi ettekujutus sellest, milliste
täiendavate tõenditega oleks võimalik vaidlusalust tehingut tõendada, kuivõrd asjas on pooled
andnud selgitusi ja kinnitanud tehingu toimumist, esitatud on arved, tehingud on
deklareeritud käibedeklaratsioonil, tõendatud on arve tasumine ning vaidlus puudub
vahendatava tehingu omaniku muutuse osas.
7. Ebaselgeks peab kaebuse esitaja tulumaksu määramise õiguslikku alust. Kuigi kaebuse
esitaja ei ole nõus järeldusega, et tehingut ei toimunud, leiab ta, et maksuotsus on
õigusvastane ka juhul, kui tehingut poleks reaalselt toimunud, kuna antud juhul on tõendatud,
et 236 000 krooni, mille kaebaja maksis OÜ-le Belenga, laekus kaebajale OÜ-lt Tallinna
Kinnisvara Arendus, mis tähendab, et tegemist ei ole kaebuse esitaja kasumiga, mille arvelt
väljamakse tehti, ning kaebajal puudus seega igasugune võimalus toimunud tehingu kaudu
vähendada oma tulumaksukohustust. Kaebuse esitaja selgitab, et ta deklareeris 36 000 krooni
tasumisele kuuluvat käibemaksu ning 36 000 krooni sisendkäibemaksu ning järelikult
käibemaksu arvelt kaebaja rikastuda ei saanud, kaebuse esitaja pangakontole laekus 236 000
krooni ning väljamakse suuruseks oli samuti 236 000 krooni, mis tähendab, et tal ei olnud
võimalik vähendada ka tulumaksukohustust.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus peab OÜ Optifine kaebust
põhjendamatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja viitab maksukorralduse
seaduse § 85 lõikele 1 ning märgib, et antud juhul tekkis maksuhalduril kahtlus kinnisvara
vahendusteenuse osutamise tehingute reaalse toimumise osas, mistõttu asuski maksuhaldur
täiendavaid tõendeid koguma, et selgitada välja, kas ja kuidas väidetavad tehingud aset leidsid.
Vastustaja rõhutab, et arved ja seletused ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse
tekkimiseks piisavad ning vajalik on ka tehingu tegeliku toimumise sisuline tõendamine. Arve
väljastamine ja rahaliste vahendite liikumine väidetavale müüjale ei kinnita vastustaja
hinnangul veel käibe toimumist ega ka sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ning
maksukohustuslane peab maksuhalduri nõudmise korral olema võimeline esitama tõendeid
tehingute reaalse toimumise kohta. Vastustaja leiab, et kuivõrd käesoleval juhul ei ole peale
arvetel märgitud summade tasumist muid tehingut tõenditega toetavaid asjaolusid tuvastatud,
on põhjendatud ka maksuhalduri kahtlus tehingute reaalse toimumise osas. Vastustaja viitab
oma seisukoha kinnituseks asjaolule, et OÜ Belenga puhul on tegemist reaalset
majandustegevust mitte omava äriühinguga, V.P. ja E. V. olid omavahel tuttavad,
maksuhaldurile antud ütlused olid vastuolulised ning tehingu toimumist tõendavaid
dokumente ei ole esitatud.
9. Tulumaksu määramise osas viitab vastustaja Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale
kohtuasjas nr 3-06-650 tehtud otsuses ning selgitab, et käesoleval juhul on tuvastatud, et
arvetel on kajastatud tegelikkuses mittetoimunud tehinguid ning maksumaksja oli teadlik
sellest, et arve esitaja ei ole arvetel näidatud kaupu isikule tegelikult müünud ega teenuseid
osutanud, mistõttu on tulumaksu määramine TuMS § 51 alusel igati õige ning põhjendatud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid, leiab et OÜ
Optifine kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Maksuhaldur on õigesti
leidnud, et tehinguid, mida on kajastatud OÜ Belenga poolt OÜ-le Optifine 05. novembril
2007 esitatud arvel nr BE 11/07-077 (tl. 90) ning OÜ Optifine poolt Tallinna Kinnisvara
Arenduse OÜ-le 28. novembril 2007 esitatud arvel nr 27311 (tl. 91) ei ole reaalselt toimunud
ning seetõttu ei olnud OÜ-l Optifine alust kajastada oma käibemaksuarvestuses 200 000
krooni suurust käivet Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ arve alusel ega vähendada tasumisele
kuuluvat käibemaksu 36 000 krooni suuruse sisendkäibemaksu võrra OÜ Belenga arve alusel.
Kuivõrd tõendamist ei ole leidnud OÜ-le Belenga tehtud väljamakse seotus kaebuse esitaja
ettevõtlusega, on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et nimetatud väljamakse tegemine tuleb
tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 alusel.
11. Käesolevas asjas on vaidluse esemeks maksuhalduri seisukoht, et eelnimetatud arvetel
kajastatud teenuseid ei ole tegelikult osutatud, tegemist on fiktiivsete arvetega ning kaebuse
esitaja poolt OÜ-le Belenga välja makstud summa näol on tegemist ettevõtlusega mitteseotud
väljamaksega. Põhimõtteliselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et käibemaksukohustuslasena
registreeritud isik ei tohi käibedeklaratsioonides kajastada tehinguid, mida majanduslikus
mõttes tegelikult toimunud ei ole ega ka selles, et ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed
kuuluvad maksustamisele tulumaksuga. Eeltoodu tõttu ei ole põhjust käesolevas kohtuotsuses
hakata analüüsima asjassepuutuvate õigusnormide sisu.
12. Kohus leiab, et kaebuses (kaebuse lk 2 viimane lõik) esitatud selgitus OÜ Belenga, OÜ
Optifine ja Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ vaheliste tehingute ja nendega seotud
toimingute toimumise ning ajalise järjestuse kohta ei ole usutav ning on vastuolus asjas
kogutud tõenditega. Vaidlust ei ole selles, et Tänassilma külas asuva Piirimäe 14 kinnistu
omanik ning müüja oli Svedbergs Estonia AS. Kaebuse esitaja selgituse kohaselt pakkus talle
seda kinnistut OÜ Belenga ning kaebuse esitaja pakkus seda omakorda Tallinna Kinnisvara
Arenduse OÜ-le. Viimast väidet kinnitab iseenesest ka V.P., kes on maksuhaldurile 31. märtsil
2009 antud selgituses (tl. 43) öelnud, et Svedbergs Estonia AS oli klient, kelle tõi talle kaebuse
esitaja. Samas vastas Svedbergs Estonia AS-i esindaja (tl. 62) maksuhalduri korraldusele, et
Piirimäe 14 kinnistu müümiseks võttis Svedbergs Estonia AS esiteks pakkumised erinevatelt
kinnisvarabüroodelt nagu Uus Maa, Arco Vara jt. ning valikust osutus sobivaimaks 1Partner
Kinnisvara, muuhulgas vahendusteenuse sobiliku hinna tõttu. Seejuures vastas Svedbergs
Estonia AS küsimusele „Millal ja kellele rääkisite, et soovite Piirimäe 14 kinnistut müüa“.
Svedbergs Estonia AS-i seletusest ei nähtu, et Piirimäe 14 kinnistu müügitehingu
korraldamisega oleks mistahes moel tegelenud OÜ Optifine või mõni sellega seotud isik või
OÜ Belenga või mõni sellega seotud isik või et kontakt V.P.iga oleks tekkinud mingisuguste
ühiste tuttavate kaudu. Viidatud seletusest selgub üheselt, et müüja pöördus Eesti suuremate
kinnisvarabüroode poole ning V.P.iga saadi kontakt läbi kinnisvarabüroo 1Partner
Kinnisvara. Selline selgitus on vastuolus V.P.i seletusega, mille kohaselt tõi kliendi (Svedbergs
Estonia AS) talle OÜ Optifine ning et kontakti aluseks oli asjaolu, et E.V.il oli keegi tuttav,
kes tundis Svedbergsi omanikke.
13. OÜ Optifine ja Tallinna Kinnisvara Arenduse vahelise tehingu tegeliku toimumise seab
põhjendatud kahtluse alla ka see, et väidetavalt tehingut OÜ Optifine poolt korraldanud E.V.
ei osanud maksuhaldurile 14. mail 2009 antud seletuses meenutada ühtegi konkreetset asjaolu
ei selle tehingu ega ka varasemate tehingute kohta Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ-ga.
E.V.i seletuse kohaselt (tl. 69) ei mäletanud ta, kus ja kelle juuresolekul ta V.P.ile Tänassilma
külas asuvat objekti tutvustas, samuti ei mäletanud ta, kas on V.P.ile ka mõne muu kinnistu
kohta infot vahetanud ega olnud kursis ka sellega, kas Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ on
OÜ Optifine poolt esitatud arve tasunud. Seejuures oli eelnimetatud seletuse andmise ajaks
väidetava tehingu tegemisest möödunud üksnes umbes poolteist aastat. Arvestades, et
Piirimäe 14 kinnistu näol oli tegemist suure ja kalli kinnistuga, ei ole usutav, et selle
vahendamisega seotud isik vahendamisega seotud asjaolusid ei mäleta. Samas tuleb tähele
panna, et V.P. väitis end väidetavate kohtumiste ja seal viibinud isikutega seotud asjaolusid
üsna täpselt mäletavat. Eeltoodu tõttu on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et asjas selgitusi
andnud isikute seletused on vastuolulised.
14. Tõsiseltvõetavaks ei saa pidada kaebuse esitaja selgitust, et vahendusteenuse eest ei saanud
esitada arvet enne kui ostja oli leitud ja tehingu tingimused, eelkõige hind, teada. Piirimäe 14
kinnistu broneerimisleping sõlmiti alles 20. märtsil 2008. Igal juhul ei saanud väidetavalt
asjassepuutuvatel isikutel olla mingisugust kindlust müügitehingu tegeliku toimumise osas,
veel enam aga kinnistu eest makstava hinna osas, enne broneerimislepingu sõlmimist. Niisiis
ei saanud vahendusteenuste eest arvete esitamise aeg tuleneda kuidagiviisi sellest, et ostja oli
leitud ja tehingu tingimused teada. Tähele tuleb panna ka seda, et V.P.i selgituste kohaselt sai
ta müügitehingu toimumisel Sverbergs Eesti AS-ilt vahendustasu umbes 400 000 krooni ning
pidi selle OÜ-ga Optifine pooleks jagama. Vastavasisulise arve 200 000 kroonile on OÜ
Optifine esitanud Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ-le aga juba 28. novembril 2007, seega
enam kui kolm kuud enne tegeliku müügitehingu toimumist. Liiatigi on 1Partner Kinnisvara
OÜ ja Svedbergs Estonia AS veel 21. jaanuaril 2008 sõlmitud lepingu lisa (tl. 63), milles lepiti
kokku, et Svedbergs Estonia AS võib Piirimäe 14 kinnistu müümiseks kasutada ka teisi
kinnisvaramaaklereid (agente). See asjaolu viitab üheselt sellele, et 21. jaanuaril 2008 ei olnud
Piirimäe 14 kinnistule veel ostjat leitud ning müügi tingimused ei saanud teada olla. Seetõttu
tuleb kaebuses esitatud selgitust, et vahendusteenuste arved esitati alles pärast ostja leidmist,
pidada põhjendamatuks ja ilmselgelt otsituks ning see asjaolu kinnitab maksuhalduri
seisukohta, et tegelikult mingisugust vahendusteenust ei osutatud.
15. Kinnisvaraportaal AS-i tõendi (tl. 58) kohaselt sisestati kinnisvaraportaali city24 Piirimäe
14 kinnistu müügikuulutus 17. septembril 2007. Maaklerilepingu (tl. 63 pöördel) on 1Partner
Kinnisvara OÜ ja Svedbergs Estonia AS sõlminud 12. septembril 2007. Piirimäe 14 kinnistu
müügi eelkokkulepe (broneerimisleping) on sõlmitud 20. märtsil 2008. Mitte ükski asjas
kogutud tõend ei kinnita, et Piirimäe 14 kinnistu müügiprotsessis oleks toimunud
mingisuguseid pöördelisi muutusi 2007. aasta novembris, mil esitati vaidlusalused arved.
Seejuures on väljaspool kahtlust, et E.V. ja V. P. olid omavahel ammu tuttavad ning samas ei
ole ükski OÜ-ga Belenga seotud isik konkreetselt nimetanud, millise kinnisvaraobjektiga
väidetav vahendusteenus seondus. Eeltoodust jääb üheselt mulje, et väidetavate
vahendustehingute puhul ei olnud mingit seost Piirimäe 14 kinnistuga.
16. Vastuolulised on ka Tallinna Kinnsvara Arenduse OÜ poolt OÜ-le Optifine väidetava
vahendusteenuse eest tasu kindlaksmääramise ja maksmisega seotud asjaolud. Ühelt poolt on
V.P. 31. märtsil 2009 selgitanud, et Svedbergs Eesti AS-ilt saadud vahendustasu jagas ta OÜ-
ga Optifine pooleks, samas on ta 13. aprillil 2009 selgitanud, et E. oli kokku lepitud
konkreetne summa ning ta (V.P.) võttis endale riski seda summat kokku leppides, samas oli
tõenäosus, et tehingut ei toimu, väga väike. Olukorras, kus veel enam kui kaks kuud pärast
Optifine OÜ arve esitamist ning seega pärast V.P.i ja E.V.i vahelist vahendustasu kokkuleppe
sõlmimist on 1Partner Kinnisvara OÜ, mille nimel V.P. Piirimäe 14 kinnistu müügiga tegeles,
sõlminud kinnistu omanikuga (müüjaga) kokkuleppe selle kohta, et müüja võib kasutada
kinnistu müümisel ka teisi kinnisvaraagente, ei ole põhjust väita, et Optifine OÜ-ga väidetavat
vahendustasu suurust kokku leppides oli müügitehingu tegelik toimumine teada või aimatav.
17. Põhjendatud on ka maksuhalduri järeldus, et majanduslikus mõttes ei ole toimunud ka
tehingut OÜ Belenga ja OÜ Optifine vahel. Siinkohal ei oma kohtu hinnangul tähtsust mitte
niivõrd see, kas või millise majandustegevusega OÜ Belenga muidu tegeles, vaid see, et
puuduvad igasugused usaldusväärsed andmed selle kohta, et OÜ Belenga oleks kuidagimoodi
olnud Piirimäe 14 kinnistu müügitehingu vahendamisega seotud. Põhimõtteliselt õige on küll
kaebuse esitaja väide, et mõlemad tehingupooled on maksumenetluses tehingu toimumist
kinnitanud, ent nii kaebuse esitaja kui OÜ Belenga esindajate seletuste pinnalt tuleb selliseid
kinnitusi pidada paljasõnalisteks ning asuda seisukohale, et need ei kinnita tehingute
toimumist. Maksuhaldurile antud seletuses on E.V. kinnitanud, et OÜ Belenga poolt tegeles
kinnisvara vahendamisega J.M., kellega tutvumise asjaolusid või ka seda, kuidas jõuti
vaidlusaluse vahendustehinguni, ei suutnud ta samas meenutada. J.M. omakorda ei osanud
maksuhaldurile esmakordselt seletuste andmisel (tl. 48) vaidlusaluse tehinguga seotud
asjaolusid üldse meenutada ning väitis, et kinnisvaratehingutega tegeles hoopis N.K..
Viimatinimetatud isik omakorda on aga maksuhaldurile väitnud, et tegeles küll info
hankimisega, mitte aga tehingute vahendamisega (tl. 51). Seejuures ei teadnud K. enda väitel
ei E.V.it ega T. V.. Samuti nimetas K. enda seotust Jõelähtme vallas ja Harku vallas asuvate
kinnistute kohta info kogumise/edastamisega, ent vaidlusalune suur ja hinnaline kinnistu asus
Saku vallas. Seega ei osanud ükski OÜ-ga Belenga seotud isik vaidlusaluse tehingu asjaolude
kohta mitte midagi öelda ning samavõrd paljasõnalise kinnituse tehingu toimumise kohta
andis ka kaebuse esitaja nimel väidetavas tehingus osalenud E.V..
18. Kaebuse esitaja on tõstatanud küsimuse, milliste tõenditega teoreetiliselt oleks võimalik
vaidlusaluste tehingute toimumist tõendada. Kohus möönab, et tehingu kohta, mille sisuks on
tasu eest mingisuguse informatsiooni edastamine, ei pruugi asjaomased ettevõtted
mingisuguseid dokumente vormistada ning täiesti lubatav ja mõeldav on nii teabe
edasiandmine kui ka selle eest tasustamises kokku leppimine suuliselt. See aga ei tähenda, et
kahtluse korral vabaneks maksukohustuslane tehingu tegeliku majandusliku sisu tõendamise
kohustusest. Eelkõige saanuksid vaidlusaluste tehingute toimumist tõendada tehinguid teinud
isikute ja/või nende esindajate kokkulangevad ning muude tuvastatud asjaolude kõrval
usutavad selgitused tehingute asjaolude kohta. Kaebuse esitaja taotles kaebuses küll E.V.i,
J.M.i ja V.P.i täiendavat ülekuulamist, täpsustamata siiski, milliseid konkreetseid väiteid
sooviks ta nende ütlustega tõendada. Kaebuses on küll leitud, et vastuolusid maksumenetluses
selgitusi andnud isikute ütlustes ei esine, ent konkreetselt ühelegi vastuolule, millele
maksuotsuses viidatud on, ei ole kaebuse esitaja mingisugust mõistlikku seletust andnud.
Kohtu hinnangul kinnitab maksuhalduri seisukohta, et OÜ Belenga ja OÜ Optifine arvetel
kajastatud tehinguid tegelikult ei toimunud, eelkõige just asjassepuutuvate isikute poolt antud
seletuste vastuolulisus ja see, et isikud, kes eelduslikult peaksid tehingute asjaolusid mäletama,
väidavad, et nad neid ei mäleta.
19. Nõustuda ei saa kaebuse esitaja seisukohaga, et OÜ-l Optifine puudus nö. põhjus
maksuarvestuses fiktiivseid arveid kajastada. Maksuotsuse kohaselt on maksuhaldur
tuvastanud, et OÜ Belenga pangakontodelt võetakse sinna laekuv raha koheselt sularahas
välja. Kohus nõustub põhimõtteliselt kaebuse esitaja seisukohaga, et see asjaolu eraldivõetuna
ei kinnita seda, et OÜ-l Belenga üldse mingisugust reaalselt majandustegevust ei olnud, ent
samas tuleb asuda seisukohale, et selline tegevus viitab väga otseselt võimalusele, et ettevõte
tegevuse sisuks on fiktiivsete arvete väljastamine ning nende alusel tasutud raha tagastatakse
arve saajale või temaga seotud isikutele. Sellisel tegevusel on üldjuhul kaks peamist eesmärki.
Esiteks vähendada arve saaja käibemaksukohustust, suurendades fiktiivse arve alusel
sisendkäibemaksu osa ning teiseks viia arve saanud ettevõttest raha maksuvabalt välja. Sageli
osalevad sellises maksupettuse skeemis mitu ettevõtjat ning üksteise järel tehakse mitu
tehingut, et varjata seda, kes pettusest tegelikult kasu saab. Käesoleval juhul tuleb
põhimõtteliselt nõustuda kaebuse esitaja seisukohaga, et vaidlusaluste arvete tõttu ei
vähenenud kaebuse esitaja käibemaksukohustus. Küll aga tegi kaebuse esitaja OÜ Belenga
arveldusarvele ettevõtlusega mitteseotud väljamakse. Kuivõrd OÜ Belenga arvel kajastatud
tehingut ilmselgelt ei toimunud ning ei ole ka tuvastatud, et OÜ Belenga oleks kaebuse
esitajale osutanud mingisuguseid muid teenuseid või et OÜ Belenga arvel näidatud teenuse
oleks osutanud mõni teine isik ehk et kaebuse esitaja oleks arvel näidatud teenuse tegelikult
saanud, on maksuhaldur õigesti leidnud, et OÜ-le Belenga tehtud väljamakse näol on tegemist
ettevõtlusega mitteseotud väljamaksega. On tõenäoline, et OÜ-le Belenga makstud raha
jõudis hiljem tagasi kaebuse esitajaga seotud isikuteni ning tõenäoline on seegi, et
maksupettuses osales lisaks kaebuse esitajale ka Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ, kellele
samal otstarbel esitas fiktiivse arve kaebuse esitaja. Siinkohal on märgib kohus, et
maksumenetluses ei pea maksuhaldur tõendama, et kaebuse esitaja on osalenud
maksupettuses, vaid piisab kui ta põhjendab oma sellekohaseid kahtlusi ning kahtlust, et
maksuarvestuse
aluseks
olevatel
raamatupidamisdokumentidel
kajastatud
tehinguid
tegelikkuses toimunud ei ole. Sellisel juhul tuleb maksukohustuslasel tõendada tehingute
tegelik toimumine ja maksuhalduri kahtlused hajutada. Kui maksukohustuslane seda teha ei
suuda, on maksuhalduril õigus lähtuda sellest, et tehingut toimunud pole ning kohaldada
maksukohustuslase suhtes vastavaid maksuõiguslikke järelmeid. Antud juhul ei ole kaebuse
esitaja suutnud tehingute toimumist tõendada ning maksuhaldur on õiguspäraselt leidnud, et
kaebuse esitaja on vääralt kajastanud käibemaksuarvestuses 200 000 krooni suuruse käibe
Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ arve alusel ning on OÜ Belenga arvelduskontole teinud
väljamakse, mida ei saa pidada ettevõtlusega seotuks ning mis kuulub seetõttu maksustamisele
tulumaksuga. Kaebuse esitaja arutlus, et tegemist ei olnud kasumiga, ei ole siinkohal
asjassepuutuv, kuivõrd ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed kuuluvad tulumaksuga
maksustamisele sõltumata sellest, kas need on tehtud ettevõtte kasumi arvelt või mitte.
20. Tehingute mittetoimumist kinnitab kohtu hinnangul ka nende majanduslik mõttetus
kaebuse esitaja jaoks. Nimelt on kaebuse esitaja väidetavalt OÜ-lt Belenga ostetud teenuse
Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ-le edasi müünud täpselt sama hinnaga, millega ta selle
ostis. Tõsi, ettevõtjal ei ole iseenesest keelatud teha majanduslikult ebamõistlikke tehinguid,
ent olukorras, kus ka muud asjaolud viitavad üheselt sellele, et tehingut tegelikult ei toimunud,
peaks ettevõtjal olema mingisugune hea selgitus sarnase tehingu vajalikkuse kohta. Antud
juhul on olukord seda kummalisem, et väidetavad tehingud seisnesid sisuliselt omavahel
heades ja usalduslikes suhetes olevate isikute vahel teabe edastamises. Olukorras, kus OÜ
Optifine teabe ostmisest ja edasimüümisest mingisugust kasu ei saanud, tekib õigustatult
küsimus, miks sellise tehingu tegemine sootuks vajalik pidi olema. Kui eesmärk oli pelgalt
anda heale tuttavale V.P.ile tööd, oleks samavõrd võinud seda teavet edastada ka inimeste
tasandil või viia omavahel kokku OÜ Belenga ja Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ. Ettevõtja
jaoks majanduslikult mõttetu tehingu vormistamine õigustab kohtu hinnangul igal juhul
kahtlust, et tehingu vorm ei vasta selle tegelikult majanduslikule sisule.
20. Mis puudutab kaebuse esitaja poolt vaidemenetluses esitatud tõendeid, et Tallinna
Kinnisvara Arenduse OÜ on OÜ-le Optifine viimase arvel näidatud 236 000 krooni tasunud,
siis esiteks ei lükka see fakt ümber seda, et kaebuse esitaja tasus OÜ-le Belenga 236 000
krooni, ilma et see väljamakse kaebuse esitaja ettevõtlusega kuidagi seotud oleks. Teiseks
tuleb tähele panna, et enamalt jaolt (va. 40 000 krooni) on summa tasutud pärast OÜ Optifine
kontrolli alustamist. Nii kaebuse esitaja nimel tegutsenud E.V. kui ka V.P. on kinnitanud, et
tunnevad teineteist 10 aastat ning on sõbrad. Nendevahelisi usalduslikke suhteid kinnitab ka
asjaolu, et OÜ Optifine väidetavalt ei nõudnud Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ-lt arve
tasumist. Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ poolt arve tasumine pärast OÜ Optifine kontrolli
alustamist viitab pigem sellele, et ka Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ osales maksupettuses
ning OÜ Optifine maksumenetluse ajal tehtud ülekannetega soovitakse OÜ Belenga kaudu
OÜ-st Optifine välja võetud raha OÜ-sse Optifine tagasi viia ning sellega maksupettuse
tagajärgi likvideerida.
21. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse
rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole enda
kasuks menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad kummagi poole menetluskulud poole
enda kanda.
Kristjan Siigur
kohtunik