3-10-597/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. oktoober 2010, Tallinn

Haldusasja number

3-10-597

Haldusasi

OÜ Optifine kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu-

ja tollikeskuse 16. novembri 2009 maksuotsuse nr 12.2-

3/99-8 tühistamise nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: OÜ Optifine

Esindaja: v.adv Kaspar Lind

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Optifine kaebus rahuldamata.

2. Jätta kummagi menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse

kohtu

kantselei

kaudu

teatavakstegemisest

esitada

apellatsioonkaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HkMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUS

1. OÜ Optifide deklareeris 2007. aasta novembrikuus 18%-lise käibemaksuga maksustatava

käibe hulgas 236 000 krooni (sh. käibemaks 36 000 krooni) kinnisvara vahendusteenuse eest

OÜ-le Tallinna Kinnisvara Arendus. Samal perioodil

deklareeris OÜ Optifine

sisendkäibemaksu arvestuses OÜ-lt Belenga kinnisvaratehingute vahenduse ja konsultatsiooni

teenustelt tasutud sisendkäibemaksu summas 36 000 krooni.

2. 16. novembri 2009 maksuotsusega nr 12.2-3/99-8 otsustas Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskus vähendada OÜ Optifine 2007. aasta novembrikuu maksustatavat käivet

200 000 krooni võrra, vähendada sama perioodi sisendkäibemaksu, mis on seadusega lubatud

maha arvata 36 000 krooni võrra ning määrata tasumisele kuuluvat tulumaksu 66 564 krooni.

3. Maksuhaldur asus esiteks seisukohale, et OÜ Optifine ei ole tegelikkuses soetanud OÜ

Belenga poolt esitatud arvel kajastatud kinnisvara vahendusteenuseid ning tal puudus seega

õigus OÜ Belenga arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Samuti leidis maksuhaldur, et

OÜ Optifine ei osutanud kinnisvaravahenduse teenust ka OÜ-le Tallinna Kinnisvara Arendus

ning nii Saku vallas Tänassilma külas asuva Piirimäe 14 kinnistuga seotud OÜ Belenga poolt

OÜ-le Optifine kui ka OÜ Optifine poolt OÜ-le Tallinna Kinnisvara Arendus esitatud arved

on fiktiivsed. Maksuotsuses asuti ka seiskohale, et OÜ Optifine arveldusarvelt 22. novembril

2007 tehtud 236 000 krooni suurust väljamakset tuleb käsitada ettevõtlusega mitteseotud

väljamaksena, mis tuleb maksustada tulumaksuga. Seda seisukohta põhjendatakse

maksuotsuses järgmiselt:

o Piirimäe 14 kinnistut müüs/kuulutas 1 Partner Kinnisvara Tallinn OÜ, kellega oli 12.

septembril 2007 sellekohase maaklerlepingu sõlminud AS Svedbergs Estonia ning kes

oli kuulutuse sisestanud juba 17. septembril 2007 ning seega polnud OÜ-l Belenga ja

OÜ-l Optifine vajadust kinnistu müügiga tegeleda ning OÜ-l Belenga ja OÜ-l

Optifine ei olnud vajadust müüa kinnistu müügi vahendusteenust ja konsultatsiooni

2007. aasta novembris;

o OÜ Optifine ei ole väidetava vahendusteenuse eest tasu sisse nõudnud, kuna 236 000

krooni suurusest arvest on tasutud vaid 40 000 krooni;

o J.M., E.V. ja N.K. andsid kontrolli käigus üldisi, vastuolulisi ja mitteusaldusväärseid

selgitusi. Näiteks selgitas J.M., et OÜ-s Belenga tegeleb kinnisvaratehingutega N.K.,

viimane kinnitas aga, et tema ei ole kinnisvaravahendusega tegelenud ning E.V.

kinnitas, et tegu oli kahe tööstusmaa-krundi vahendusteenusega Saku vallas

Tänassilma külas, mida pakkus OÜ Belenga juhataja J.M. ning mille OÜ Optifine

vahendas omakorda OÜ-le Tallinna Kinnisvara Arendus;

o OÜ-l Belenga puudub reaalne majandustegevus, kuna tema kontole laekuv raha

võetakse kohe sularahas välja;

o OÜ Belenga ei esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et kinnisvara tehingu

vahendus ja konsulteerimine oleks toimunud;

o OÜ Belenga kontrolli käigus on selgunud, et J.M. oli teadlik, et OÜ Belenga arvetel

kajastatud teenuseid ei ole osutatud OÜ Belenga poolt;

o Üksnes nõuetekohaselt vormistatud dokument (arve) ei tõenda käibe toimumist ning

maksustamisel tuleb juhinduda majandusliku tõlgendamise reeglist, mille kohaselt

lähtutakse maksustamise objektiks olevate majandustehingute tõlgendamisel eelkõige

tehingu majanduslikust sisust, mitte juriidilisest vormist.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. OÜ Optifine esitas 08. märtsil 2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Maksu- ja

Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 16. novembri 2010 maksuotsuse nr 12.2-3/99-8

tühistamist. Kaebuse esitaja leiab, et maksuhaldur on valesti aru saanud tehingute ajalisest

järjestusest ning selgitab, et OÜ Belenga pakkus talle Tänassilma külas asuvat kinnistut ja OÜ

Optifine pakkus seda kinnistut omakorda Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ-le ning alles

seejärel pani V.P. üles kuulutuse. Hiljem, kui kinnisasja müügi osas oli sisuline kokkulepe

olemas, väljastas OÜ Belenga arve OÜ-le Optifine ja OÜ Optifine omakorda OÜ-le Tallinna

Kinnisvara Arendus. Kaebuse esitaja hinnangul on seega väär maksuhalduri järeldus, et OÜ

Optifine poolt kinnisasja vahendamine leidis aset ajaliselt pärast seda, kui V.P. sisestas

kuulutuse. Kaebuse esitaja selgitab, et kinnisasja vahendamise teenuse eest ei saanud esitada

arvet enne, kui ostja oli leitud ja tehingu tingimused, eelkõige hind, teada. Kaebuse esitaja ei

nõustu maksuhalduri väitega, et OÜ Optifine ei ole väidetava kinnisvara vahendusteenuse

edastamise eest tasu sisse nõudnud. Kaebuse esitaja väitel on Tallinna Kinnisvara Arenduse

OÜ arve täies ulatuses pangaülekandega tasunud. Kaebuse esitaja ei nõustu ka maksuhalduri

järeldusega, et asjaomased isikud on andnud vastuolulisi selgitusi ja leiab, et OÜ Optifine

esindaja E.V.i, Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ esindaja V.P.i ja N.K. ütlused ühtivad.

Samuti leiab kaebuse esitaja, et J.M. seletust „Ma ei mäleta täpselt, võib-olla olid isegi Ukrainas

tehingud“ ei saa käsitleda vastuolulise teabe andmisena ning üksnes asjaolu, et üks asjaosaline

isik ajas poolteist aastat tagasi toimunud tehingu segamini mõne teise tehinguga või ei

suutnud täpseid asjaolusid meenutada, ei ole piisav selleks, et seada kahtluse alla kõikide teiste

osapoolte ütlused ning teha järeldust, et kõik asjaosalised isikud andsid üldiseid, vastuolulisi ja

mitteusaldusväärseid selgitusi.

5. Kaebuse esitaja ei nõustu maksuhalduri hinnanguga, et OÜ-l Belenga puudus

majandustegevus, kuna OÜ Belenga oli tehingu tegemise ajal registreeritud äriregistris ja tal

oli seaduslik esindaja ning ta oli käibemaksukohustuslasena registreeritud.

6. Kaebaja selgitab, et üksiku kinnisasja vahendamine on oma olemuselt teenus, mille

osutamine ei nõua mingisuguseid erilisi vahendeid või tööjõudu, samas kui ükski tõend ei

kinnita, et OÜ Belenga ei pakkunud OÜ-le Optifine Tänassilma külas asuvat kinnistut.

Kaebuse esitaja kahtleb selles, kas maksuhalduril üldse on mingi ettekujutus sellest, milliste

täiendavate tõenditega oleks võimalik vaidlusalust tehingut tõendada, kuivõrd asjas on pooled

andnud selgitusi ja kinnitanud tehingu toimumist, esitatud on arved, tehingud on

deklareeritud käibedeklaratsioonil, tõendatud on arve tasumine ning vaidlus puudub

vahendatava tehingu omaniku muutuse osas.

7. Ebaselgeks peab kaebuse esitaja tulumaksu määramise õiguslikku alust. Kuigi kaebuse

esitaja ei ole nõus järeldusega, et tehingut ei toimunud, leiab ta, et maksuotsus on

õigusvastane ka juhul, kui tehingut poleks reaalselt toimunud, kuna antud juhul on tõendatud,

et 236 000 krooni, mille kaebaja maksis OÜ-le Belenga, laekus kaebajale OÜ-lt Tallinna

Kinnisvara Arendus, mis tähendab, et tegemist ei ole kaebuse esitaja kasumiga, mille arvelt

väljamakse tehti, ning kaebajal puudus seega igasugune võimalus toimunud tehingu kaudu

vähendada oma tulumaksukohustust. Kaebuse esitaja selgitab, et ta deklareeris 36 000 krooni

tasumisele kuuluvat käibemaksu ning 36 000 krooni sisendkäibemaksu ning järelikult

käibemaksu arvelt kaebaja rikastuda ei saanud, kaebuse esitaja pangakontole laekus 236 000

krooni ning väljamakse suuruseks oli samuti 236 000 krooni, mis tähendab, et tal ei olnud

võimalik vähendada ka tulumaksukohustust.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus peab OÜ Optifine kaebust

põhjendamatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja viitab maksukorralduse

seaduse § 85 lõikele 1 ning märgib, et antud juhul tekkis maksuhalduril kahtlus kinnisvara

vahendusteenuse osutamise tehingute reaalse toimumise osas, mistõttu asuski maksuhaldur

täiendavaid tõendeid koguma, et selgitada välja, kas ja kuidas väidetavad tehingud aset leidsid.

Vastustaja rõhutab, et arved ja seletused ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse

tekkimiseks piisavad ning vajalik on ka tehingu tegeliku toimumise sisuline tõendamine. Arve

väljastamine ja rahaliste vahendite liikumine väidetavale müüjale ei kinnita vastustaja

hinnangul veel käibe toimumist ega ka sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ning

maksukohustuslane peab maksuhalduri nõudmise korral olema võimeline esitama tõendeid

tehingute reaalse toimumise kohta. Vastustaja leiab, et kuivõrd käesoleval juhul ei ole peale

arvetel märgitud summade tasumist muid tehingut tõenditega toetavaid asjaolusid tuvastatud,

on põhjendatud ka maksuhalduri kahtlus tehingute reaalse toimumise osas. Vastustaja viitab

oma seisukoha kinnituseks asjaolule, et OÜ Belenga puhul on tegemist reaalset

majandustegevust mitte omava äriühinguga, V.P. ja E. V. olid omavahel tuttavad,

maksuhaldurile antud ütlused olid vastuolulised ning tehingu toimumist tõendavaid

dokumente ei ole esitatud.

9. Tulumaksu määramise osas viitab vastustaja Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale

kohtuasjas nr 3-06-650 tehtud otsuses ning selgitab, et käesoleval juhul on tuvastatud, et

arvetel on kajastatud tegelikkuses mittetoimunud tehinguid ning maksumaksja oli teadlik

sellest, et arve esitaja ei ole arvetel näidatud kaupu isikule tegelikult müünud ega teenuseid

osutanud, mistõttu on tulumaksu määramine TuMS § 51 alusel igati õige ning põhjendatud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

10. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid, leiab et OÜ

Optifine kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Maksuhaldur on õigesti

leidnud, et tehinguid, mida on kajastatud OÜ Belenga poolt OÜ-le Optifine 05. novembril

2007 esitatud arvel nr BE 11/07-077 (tl. 90) ning OÜ Optifine poolt Tallinna Kinnisvara

Arenduse OÜ-le 28. novembril 2007 esitatud arvel nr 27311 (tl. 91) ei ole reaalselt toimunud

ning seetõttu ei olnud OÜ-l Optifine alust kajastada oma käibemaksuarvestuses 200 000

krooni suurust käivet Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ arve alusel ega vähendada tasumisele

kuuluvat käibemaksu 36 000 krooni suuruse sisendkäibemaksu võrra OÜ Belenga arve alusel.

Kuivõrd tõendamist ei ole leidnud OÜ-le Belenga tehtud väljamakse seotus kaebuse esitaja

ettevõtlusega, on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et nimetatud väljamakse tegemine tuleb

tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 alusel.

11. Käesolevas asjas on vaidluse esemeks maksuhalduri seisukoht, et eelnimetatud arvetel

kajastatud teenuseid ei ole tegelikult osutatud, tegemist on fiktiivsete arvetega ning kaebuse

esitaja poolt OÜ-le Belenga välja makstud summa näol on tegemist ettevõtlusega mitteseotud

väljamaksega. Põhimõtteliselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et käibemaksukohustuslasena

registreeritud isik ei tohi käibedeklaratsioonides kajastada tehinguid, mida majanduslikus

mõttes tegelikult toimunud ei ole ega ka selles, et ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed

kuuluvad maksustamisele tulumaksuga. Eeltoodu tõttu ei ole põhjust käesolevas kohtuotsuses

hakata analüüsima asjassepuutuvate õigusnormide sisu.

12. Kohus leiab, et kaebuses (kaebuse lk 2 viimane lõik) esitatud selgitus OÜ Belenga, OÜ

Optifine ja Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ vaheliste tehingute ja nendega seotud

toimingute toimumise ning ajalise järjestuse kohta ei ole usutav ning on vastuolus asjas

kogutud tõenditega. Vaidlust ei ole selles, et Tänassilma külas asuva Piirimäe 14 kinnistu

omanik ning müüja oli Svedbergs Estonia AS. Kaebuse esitaja selgituse kohaselt pakkus talle

seda kinnistut OÜ Belenga ning kaebuse esitaja pakkus seda omakorda Tallinna Kinnisvara

Arenduse OÜ-le. Viimast väidet kinnitab iseenesest ka V.P., kes on maksuhaldurile 31. märtsil

2009 antud selgituses (tl. 43) öelnud, et Svedbergs Estonia AS oli klient, kelle tõi talle kaebuse

esitaja. Samas vastas Svedbergs Estonia AS-i esindaja (tl. 62) maksuhalduri korraldusele, et

Piirimäe 14 kinnistu müümiseks võttis Svedbergs Estonia AS esiteks pakkumised erinevatelt

kinnisvarabüroodelt nagu Uus Maa, Arco Vara jt. ning valikust osutus sobivaimaks 1Partner

Kinnisvara, muuhulgas vahendusteenuse sobiliku hinna tõttu. Seejuures vastas Svedbergs

Estonia AS küsimusele „Millal ja kellele rääkisite, et soovite Piirimäe 14 kinnistut müüa“.

Svedbergs Estonia AS-i seletusest ei nähtu, et Piirimäe 14 kinnistu müügitehingu

korraldamisega oleks mistahes moel tegelenud OÜ Optifine või mõni sellega seotud isik või

OÜ Belenga või mõni sellega seotud isik või et kontakt V.P.iga oleks tekkinud mingisuguste

ühiste tuttavate kaudu. Viidatud seletusest selgub üheselt, et müüja pöördus Eesti suuremate

kinnisvarabüroode poole ning V.P.iga saadi kontakt läbi kinnisvarabüroo 1Partner

Kinnisvara. Selline selgitus on vastuolus V.P.i seletusega, mille kohaselt tõi kliendi (Svedbergs

Estonia AS) talle OÜ Optifine ning et kontakti aluseks oli asjaolu, et E.V.il oli keegi tuttav,

kes tundis Svedbergsi omanikke.

13. OÜ Optifine ja Tallinna Kinnisvara Arenduse vahelise tehingu tegeliku toimumise seab

põhjendatud kahtluse alla ka see, et väidetavalt tehingut OÜ Optifine poolt korraldanud E.V.

ei osanud maksuhaldurile 14. mail 2009 antud seletuses meenutada ühtegi konkreetset asjaolu

ei selle tehingu ega ka varasemate tehingute kohta Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ-ga.

E.V.i seletuse kohaselt (tl. 69) ei mäletanud ta, kus ja kelle juuresolekul ta V.P.ile Tänassilma

külas asuvat objekti tutvustas, samuti ei mäletanud ta, kas on V.P.ile ka mõne muu kinnistu

kohta infot vahetanud ega olnud kursis ka sellega, kas Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ on

OÜ Optifine poolt esitatud arve tasunud. Seejuures oli eelnimetatud seletuse andmise ajaks

väidetava tehingu tegemisest möödunud üksnes umbes poolteist aastat. Arvestades, et

Piirimäe 14 kinnistu näol oli tegemist suure ja kalli kinnistuga, ei ole usutav, et selle

vahendamisega seotud isik vahendamisega seotud asjaolusid ei mäleta. Samas tuleb tähele

panna, et V.P. väitis end väidetavate kohtumiste ja seal viibinud isikutega seotud asjaolusid

üsna täpselt mäletavat. Eeltoodu tõttu on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et asjas selgitusi

andnud isikute seletused on vastuolulised.

14. Tõsiseltvõetavaks ei saa pidada kaebuse esitaja selgitust, et vahendusteenuse eest ei saanud

esitada arvet enne kui ostja oli leitud ja tehingu tingimused, eelkõige hind, teada. Piirimäe 14

kinnistu broneerimisleping sõlmiti alles 20. märtsil 2008. Igal juhul ei saanud väidetavalt

asjassepuutuvatel isikutel olla mingisugust kindlust müügitehingu tegeliku toimumise osas,

veel enam aga kinnistu eest makstava hinna osas, enne broneerimislepingu sõlmimist. Niisiis

ei saanud vahendusteenuste eest arvete esitamise aeg tuleneda kuidagiviisi sellest, et ostja oli

leitud ja tehingu tingimused teada. Tähele tuleb panna ka seda, et V.P.i selgituste kohaselt sai

ta müügitehingu toimumisel Sverbergs Eesti AS-ilt vahendustasu umbes 400 000 krooni ning

pidi selle OÜ-ga Optifine pooleks jagama. Vastavasisulise arve 200 000 kroonile on OÜ

Optifine esitanud Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ-le aga juba 28. novembril 2007, seega

enam kui kolm kuud enne tegeliku müügitehingu toimumist. Liiatigi on 1Partner Kinnisvara

OÜ ja Svedbergs Estonia AS veel 21. jaanuaril 2008 sõlmitud lepingu lisa (tl. 63), milles lepiti

kokku, et Svedbergs Estonia AS võib Piirimäe 14 kinnistu müümiseks kasutada ka teisi

kinnisvaramaaklereid (agente). See asjaolu viitab üheselt sellele, et 21. jaanuaril 2008 ei olnud

Piirimäe 14 kinnistule veel ostjat leitud ning müügi tingimused ei saanud teada olla. Seetõttu

tuleb kaebuses esitatud selgitust, et vahendusteenuste arved esitati alles pärast ostja leidmist,

pidada põhjendamatuks ja ilmselgelt otsituks ning see asjaolu kinnitab maksuhalduri

seisukohta, et tegelikult mingisugust vahendusteenust ei osutatud.

15. Kinnisvaraportaal AS-i tõendi (tl. 58) kohaselt sisestati kinnisvaraportaali city24 Piirimäe

14 kinnistu müügikuulutus 17. septembril 2007. Maaklerilepingu (tl. 63 pöördel) on 1Partner

Kinnisvara OÜ ja Svedbergs Estonia AS sõlminud 12. septembril 2007. Piirimäe 14 kinnistu

müügi eelkokkulepe (broneerimisleping) on sõlmitud 20. märtsil 2008. Mitte ükski asjas

kogutud tõend ei kinnita, et Piirimäe 14 kinnistu müügiprotsessis oleks toimunud

mingisuguseid pöördelisi muutusi 2007. aasta novembris, mil esitati vaidlusalused arved.

Seejuures on väljaspool kahtlust, et E.V. ja V. P. olid omavahel ammu tuttavad ning samas ei

ole ükski OÜ-ga Belenga seotud isik konkreetselt nimetanud, millise kinnisvaraobjektiga

väidetav vahendusteenus seondus. Eeltoodust jääb üheselt mulje, et väidetavate

vahendustehingute puhul ei olnud mingit seost Piirimäe 14 kinnistuga.

16. Vastuolulised on ka Tallinna Kinnsvara Arenduse OÜ poolt OÜ-le Optifine väidetava

vahendusteenuse eest tasu kindlaksmääramise ja maksmisega seotud asjaolud. Ühelt poolt on

V.P. 31. märtsil 2009 selgitanud, et Svedbergs Eesti AS-ilt saadud vahendustasu jagas ta OÜ-

ga Optifine pooleks, samas on ta 13. aprillil 2009 selgitanud, et E. oli kokku lepitud

konkreetne summa ning ta (V.P.) võttis endale riski seda summat kokku leppides, samas oli

tõenäosus, et tehingut ei toimu, väga väike. Olukorras, kus veel enam kui kaks kuud pärast

Optifine OÜ arve esitamist ning seega pärast V.P.i ja E.V.i vahelist vahendustasu kokkuleppe

sõlmimist on 1Partner Kinnisvara OÜ, mille nimel V.P. Piirimäe 14 kinnistu müügiga tegeles,

sõlminud kinnistu omanikuga (müüjaga) kokkuleppe selle kohta, et müüja võib kasutada

kinnistu müümisel ka teisi kinnisvaraagente, ei ole põhjust väita, et Optifine OÜ-ga väidetavat

vahendustasu suurust kokku leppides oli müügitehingu tegelik toimumine teada või aimatav.

17. Põhjendatud on ka maksuhalduri järeldus, et majanduslikus mõttes ei ole toimunud ka

tehingut OÜ Belenga ja OÜ Optifine vahel. Siinkohal ei oma kohtu hinnangul tähtsust mitte

niivõrd see, kas või millise majandustegevusega OÜ Belenga muidu tegeles, vaid see, et

puuduvad igasugused usaldusväärsed andmed selle kohta, et OÜ Belenga oleks kuidagimoodi

olnud Piirimäe 14 kinnistu müügitehingu vahendamisega seotud. Põhimõtteliselt õige on küll

kaebuse esitaja väide, et mõlemad tehingupooled on maksumenetluses tehingu toimumist

kinnitanud, ent nii kaebuse esitaja kui OÜ Belenga esindajate seletuste pinnalt tuleb selliseid

kinnitusi pidada paljasõnalisteks ning asuda seisukohale, et need ei kinnita tehingute

toimumist. Maksuhaldurile antud seletuses on E.V. kinnitanud, et OÜ Belenga poolt tegeles

kinnisvara vahendamisega J.M., kellega tutvumise asjaolusid või ka seda, kuidas jõuti

vaidlusaluse vahendustehinguni, ei suutnud ta samas meenutada. J.M. omakorda ei osanud

maksuhaldurile esmakordselt seletuste andmisel (tl. 48) vaidlusaluse tehinguga seotud

asjaolusid üldse meenutada ning väitis, et kinnisvaratehingutega tegeles hoopis N.K..

Viimatinimetatud isik omakorda on aga maksuhaldurile väitnud, et tegeles küll info

hankimisega, mitte aga tehingute vahendamisega (tl. 51). Seejuures ei teadnud K. enda väitel

ei E.V.it ega T. V.. Samuti nimetas K. enda seotust Jõelähtme vallas ja Harku vallas asuvate

kinnistute kohta info kogumise/edastamisega, ent vaidlusalune suur ja hinnaline kinnistu asus

Saku vallas. Seega ei osanud ükski OÜ-ga Belenga seotud isik vaidlusaluse tehingu asjaolude

kohta mitte midagi öelda ning samavõrd paljasõnalise kinnituse tehingu toimumise kohta

andis ka kaebuse esitaja nimel väidetavas tehingus osalenud E.V..

18. Kaebuse esitaja on tõstatanud küsimuse, milliste tõenditega teoreetiliselt oleks võimalik

vaidlusaluste tehingute toimumist tõendada. Kohus möönab, et tehingu kohta, mille sisuks on

tasu eest mingisuguse informatsiooni edastamine, ei pruugi asjaomased ettevõtted

mingisuguseid dokumente vormistada ning täiesti lubatav ja mõeldav on nii teabe

edasiandmine kui ka selle eest tasustamises kokku leppimine suuliselt. See aga ei tähenda, et

kahtluse korral vabaneks maksukohustuslane tehingu tegeliku majandusliku sisu tõendamise

kohustusest. Eelkõige saanuksid vaidlusaluste tehingute toimumist tõendada tehinguid teinud

isikute ja/või nende esindajate kokkulangevad ning muude tuvastatud asjaolude kõrval

usutavad selgitused tehingute asjaolude kohta. Kaebuse esitaja taotles kaebuses küll E.V.i,

J.M.i ja V.P.i täiendavat ülekuulamist, täpsustamata siiski, milliseid konkreetseid väiteid

sooviks ta nende ütlustega tõendada. Kaebuses on küll leitud, et vastuolusid maksumenetluses

selgitusi andnud isikute ütlustes ei esine, ent konkreetselt ühelegi vastuolule, millele

maksuotsuses viidatud on, ei ole kaebuse esitaja mingisugust mõistlikku seletust andnud.

Kohtu hinnangul kinnitab maksuhalduri seisukohta, et OÜ Belenga ja OÜ Optifine arvetel

kajastatud tehinguid tegelikult ei toimunud, eelkõige just asjassepuutuvate isikute poolt antud

seletuste vastuolulisus ja see, et isikud, kes eelduslikult peaksid tehingute asjaolusid mäletama,

väidavad, et nad neid ei mäleta.

19. Nõustuda ei saa kaebuse esitaja seisukohaga, et OÜ-l Optifine puudus nö. põhjus

maksuarvestuses fiktiivseid arveid kajastada. Maksuotsuse kohaselt on maksuhaldur

tuvastanud, et OÜ Belenga pangakontodelt võetakse sinna laekuv raha koheselt sularahas

välja. Kohus nõustub põhimõtteliselt kaebuse esitaja seisukohaga, et see asjaolu eraldivõetuna

ei kinnita seda, et OÜ-l Belenga üldse mingisugust reaalselt majandustegevust ei olnud, ent

samas tuleb asuda seisukohale, et selline tegevus viitab väga otseselt võimalusele, et ettevõte

tegevuse sisuks on fiktiivsete arvete väljastamine ning nende alusel tasutud raha tagastatakse

arve saajale või temaga seotud isikutele. Sellisel tegevusel on üldjuhul kaks peamist eesmärki.

Esiteks vähendada arve saaja käibemaksukohustust, suurendades fiktiivse arve alusel

sisendkäibemaksu osa ning teiseks viia arve saanud ettevõttest raha maksuvabalt välja. Sageli

osalevad sellises maksupettuse skeemis mitu ettevõtjat ning üksteise järel tehakse mitu

tehingut, et varjata seda, kes pettusest tegelikult kasu saab. Käesoleval juhul tuleb

põhimõtteliselt nõustuda kaebuse esitaja seisukohaga, et vaidlusaluste arvete tõttu ei

vähenenud kaebuse esitaja käibemaksukohustus. Küll aga tegi kaebuse esitaja OÜ Belenga

arveldusarvele ettevõtlusega mitteseotud väljamakse. Kuivõrd OÜ Belenga arvel kajastatud

tehingut ilmselgelt ei toimunud ning ei ole ka tuvastatud, et OÜ Belenga oleks kaebuse

esitajale osutanud mingisuguseid muid teenuseid või et OÜ Belenga arvel näidatud teenuse

oleks osutanud mõni teine isik ehk et kaebuse esitaja oleks arvel näidatud teenuse tegelikult

saanud, on maksuhaldur õigesti leidnud, et OÜ-le Belenga tehtud väljamakse näol on tegemist

ettevõtlusega mitteseotud väljamaksega. On tõenäoline, et OÜ-le Belenga makstud raha

jõudis hiljem tagasi kaebuse esitajaga seotud isikuteni ning tõenäoline on seegi, et

maksupettuses osales lisaks kaebuse esitajale ka Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ, kellele

samal otstarbel esitas fiktiivse arve kaebuse esitaja. Siinkohal on märgib kohus, et

maksumenetluses ei pea maksuhaldur tõendama, et kaebuse esitaja on osalenud

maksupettuses, vaid piisab kui ta põhjendab oma sellekohaseid kahtlusi ning kahtlust, et

maksuarvestuse

aluseks

olevatel

raamatupidamisdokumentidel

kajastatud

tehinguid

tegelikkuses toimunud ei ole. Sellisel juhul tuleb maksukohustuslasel tõendada tehingute

tegelik toimumine ja maksuhalduri kahtlused hajutada. Kui maksukohustuslane seda teha ei

suuda, on maksuhalduril õigus lähtuda sellest, et tehingut toimunud pole ning kohaldada

maksukohustuslase suhtes vastavaid maksuõiguslikke järelmeid. Antud juhul ei ole kaebuse

esitaja suutnud tehingute toimumist tõendada ning maksuhaldur on õiguspäraselt leidnud, et

kaebuse esitaja on vääralt kajastanud käibemaksuarvestuses 200 000 krooni suuruse käibe

Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ arve alusel ning on OÜ Belenga arvelduskontole teinud

väljamakse, mida ei saa pidada ettevõtlusega seotuks ning mis kuulub seetõttu maksustamisele

tulumaksuga. Kaebuse esitaja arutlus, et tegemist ei olnud kasumiga, ei ole siinkohal

asjassepuutuv, kuivõrd ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed kuuluvad tulumaksuga

maksustamisele sõltumata sellest, kas need on tehtud ettevõtte kasumi arvelt või mitte.

20. Tehingute mittetoimumist kinnitab kohtu hinnangul ka nende majanduslik mõttetus

kaebuse esitaja jaoks. Nimelt on kaebuse esitaja väidetavalt OÜ-lt Belenga ostetud teenuse

Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ-le edasi müünud täpselt sama hinnaga, millega ta selle

ostis. Tõsi, ettevõtjal ei ole iseenesest keelatud teha majanduslikult ebamõistlikke tehinguid,

ent olukorras, kus ka muud asjaolud viitavad üheselt sellele, et tehingut tegelikult ei toimunud,

peaks ettevõtjal olema mingisugune hea selgitus sarnase tehingu vajalikkuse kohta. Antud

juhul on olukord seda kummalisem, et väidetavad tehingud seisnesid sisuliselt omavahel

heades ja usalduslikes suhetes olevate isikute vahel teabe edastamises. Olukorras, kus OÜ

Optifine teabe ostmisest ja edasimüümisest mingisugust kasu ei saanud, tekib õigustatult

küsimus, miks sellise tehingu tegemine sootuks vajalik pidi olema. Kui eesmärk oli pelgalt

anda heale tuttavale V.P.ile tööd, oleks samavõrd võinud seda teavet edastada ka inimeste

tasandil või viia omavahel kokku OÜ Belenga ja Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ. Ettevõtja

jaoks majanduslikult mõttetu tehingu vormistamine õigustab kohtu hinnangul igal juhul

kahtlust, et tehingu vorm ei vasta selle tegelikult majanduslikule sisule.

20. Mis puudutab kaebuse esitaja poolt vaidemenetluses esitatud tõendeid, et Tallinna

Kinnisvara Arenduse OÜ on OÜ-le Optifine viimase arvel näidatud 236 000 krooni tasunud,

siis esiteks ei lükka see fakt ümber seda, et kaebuse esitaja tasus OÜ-le Belenga 236 000

krooni, ilma et see väljamakse kaebuse esitaja ettevõtlusega kuidagi seotud oleks. Teiseks

tuleb tähele panna, et enamalt jaolt (va. 40 000 krooni) on summa tasutud pärast OÜ Optifine

kontrolli alustamist. Nii kaebuse esitaja nimel tegutsenud E.V. kui ka V.P. on kinnitanud, et

tunnevad teineteist 10 aastat ning on sõbrad. Nendevahelisi usalduslikke suhteid kinnitab ka

asjaolu, et OÜ Optifine väidetavalt ei nõudnud Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ-lt arve

tasumist. Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ poolt arve tasumine pärast OÜ Optifine kontrolli

alustamist viitab pigem sellele, et ka Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ osales maksupettuses

ning OÜ Optifine maksumenetluse ajal tehtud ülekannetega soovitakse OÜ Belenga kaudu

OÜ-st Optifine välja võetud raha OÜ-sse Optifine tagasi viia ning sellega maksupettuse

tagajärgi likvideerida.

21. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole enda

kasuks menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad kummagi poole menetluskulud poole

enda kanda.

Kristjan Siigur

kohtunik