2-10-43249/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

Keelduda T. B. hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastada hagiavaldus koos lisadega selle esitajale.

Edasikaebe kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates.

ASJAOLUD

1. T. B. esitas 07.09.2010 Viru Maakohtule hagi S. K. `i vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust xxx tütar E. B., xxx sündis tütar M. B.. Poolte abielu on sõlmitud pärast laste sündi, 03.10.2007. Lapsed on hageja ülalpidamisel, kostja hagejat enam materiaalselt ei toeta (varem toetas).

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise laste ülalpidamiseks summas 3 000 krooni kuus ühele lapsele, kokku 6 000 krooni kuus.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

3. Hagiavaldusele lisatud sünnitunnistustest nähtub, et E. B. ja M. B. on registreeritud vallaslastena. E. B. ja M. B. sünnitunnistustel (tl 3, 4) kanne isa kohta puudub.

Kohtuasja number 2-10-43249 Määruse tegemise aeg ja koht

05. oktoober 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi

T. B. hagi S. K.`i vastu elatise nõudes Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine

Hageja: Kostja:

T. B. (IK xxx, elukoht: xxx)

S. K. (IK xxx, elukoht: xxx)

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

Hageja palub perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1, 101 lg 1 alusel mõista kostjalt välja elatis laste ülalpidamiseks põhjusel, et kostja ei täida laste ülalpidamiskohustust.

5. Vastavalt PKS § 82, vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

Seega on põlvnemisel õiguslik tähendus üksnes juhul, kui see on tõestatud seaduses sätestatud korras.

6. Kuigi hageja ja kostja on abielus, on nende abielu registreeritud pärast laste sündi (lapsed on sündinud aastatel 1997 ja 2002, abielu on sõlmitud 2007). Kuna kostja ei olnud laste sündimise ajal hagejaga abielus, ei ole antud juhul laste põlvnemise tuvastamisel kohaldatav PKS § 84 lg 1.

7. Lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus (PKS § 84 lg 1).

8. Põlvnemise kindlakstegemine isast, kes ei ole lapse emaga abielus, toimub PKS § 87, § 89, §

94 ja § 95 sätestatud korras.

9. Isaduse saab omaks võtta üksnes juhul, kui lapse põlvnemine isast ei ole seaduses sätestatud alusel kindlaks tehtud. Isaduse võib omaks võtta üksnes isiklikult. Isaduse tingimuslik või tähtajaline omaksvõtt on tühine (PKS § 87).

10. Isaduse omaksvõtuks on vajalik lapse ema nõusolek. Nõusolek tuleb anda isiklikult. Nõusolek ei või olla tingimuslik ega tähtajaline. (PKS § 89, lg 1, 3)

11. Isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. (PKS § 94 lg 1, 2)

12. Isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kui isik, kelle vastu oleks tulnud hagi esitada, on surnud, siis otsustab kohus hagita menetluses isaduse vaidlustamise või tuvastamise selle isiku avalduse põhjal, kes on eelmise lause kohaselt õigustatud hagi esitama. (PKS § 95)

13. Lapse sünnitunnistusel kanne isa kohta puudub, järelikult ei ole pooled pöördunud ühise kirjaliku avalduse alusel perekonnaseisuametisse lapse põlvnemise kindlakstegemiseks (PKS § 87, § 89). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et lapse ema või kostja oleks pöördunud kohtu poole avaldusega lapse põlvnemise tuvastamiseks (PKS § 94, § 95)

14. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

15. Kohus on seisukohal, et kuniks ei ole tuvastatud E. B. ja M. B. põlvnemine kostjast, ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik hageja õiguste rikkumine ka juhul, kui eeldada hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

16. Seega, enne elatise nõude esitamist kostja vastu, tuleb tuvastada seaduses sätestatud korras laste E. B. ja M. B. põlvnemine kostjast S. K. `ist.

Olev Mihkelson Kohtunik

Digitaalselt allkirjastatud