2-09-54115/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht 04.oktoober 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-09-54115; Juhan Nöps ja Krista Joosing versus Urve Leiman ja Endel Leiman hagi ostuhinna alandamiseks ja kahju hüvitamiseks; tsiviilasja hind 95400 krooni Hagejad Juhan Nöps (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx x-x xxxxxxxx) Krista Joosing (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx x-x xxxxxxxx) Kostjad Urve Leiman (isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxx) Endel Leiman (isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxx-xxxxx xx-xx xxxxxxxx) Kostjate esindaja vandeadvokaat Valli Murde Kohtunik Kalev Kuningas

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused

1. Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1. Vaidluse esemeks olevate erimeelsuste lahendamiseks tasuvad kostjad hagejatele hüvitisena kokkuleppelise summa 26000 krooni (edaspidi Kompromissisumma) alates

07. novembrist 2010 võrdsetes osades igakuiselt 6500 krooni, hiljemalt iga kuu 15.-ndaks kuupäevaks selle ülekandmisega hageja Juhan Nöpsi kontole nr 10022058764007 AS-s SEB Pank.

2. Nõuetekohane tasumine loetakse teostatuks eelnevas punktis sätestatud summade laekumisel hageja kontole.

3. Kompromissis sätestatud mistahes kohustuste mittenõuetekohasel täitmisel kohustub kostja alluma kohesele sundtäitmisele hageja kõigi kompromissist tulenevate nõuete koheseks rahuldamiseks.

4. Pooled kinnitavad, et pärast Kompromissisumma tasumist ei ole Pooltel teineteise vastu mingeid varalisi ega mittevaralisi nõudeid.

5. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud (s.h. õigusabikulud) jäävad poolte endi kanda, välja arvatud pool riigilõivust, mille tagastamist hageja taotleb.

6. Pooled on kokku leppinud, et muud kohtu poolt määratud menetluskulud (eeldusel, et kohus selliseid kulusid määrab), kannavad Pooled võrdsetes osades. Muud otsustused

2. Seoses menetluse lõpetamisega:

2.1 määruse jõustumisel tagastada Kohtute Raamatupidamiskeskusel pool riigilõivust s.o 5000 krooni, mille hageja Juhan Nöps tasus kontolt nr 17001333332 Nordea Pank 10. septembril 2009 Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606; kanda see hageja Juhan Nöpsi kontole nr 10022058764007 AS-s SEB Pank.

2.2 jaotada menetluskulud ja jätta need kompromisslepingu kohaselt poolte endi kanda;

2.3 toimetada kohtumäärus pooltele kätte;

2.4 saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Selgitused

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule;

3.2 Kompromissi kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 3 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest;

3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust.

Kohtu põhjendused

Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS § 430 lg 7).

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9).

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga.

Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada.

Kalev Kuningas

Kohtunik