2-10-25954/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedHagiavalduse kohaselt on pooltel laps D.V., kes sündis xxx. a. Kostja elab perest lahus 2007. aasta juulist ning mingit toetust lapsele ei osuta. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 2 175 krooni (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) tagasiulatuvalt alates 01.08.2009. a
Legislator headnote
AI generated2-10-25954/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410, kui kostja ei ilmu kohtu istungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number 2-10-25954 Otsuse tegemise aeg ja koht
01. oktoober 2010 a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi S.V. hagi S.V.`i vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
01. oktoober 2010. a Hagihind
19 575 krooni (TsMS § 129 lg 2) Menetlusosalised
Hageja:
Kostja:
S.V. (IK xxx, elukoht: xxx)
S.V. (IK xxx, elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista S.V.`ilt elatis igakuise elatusrahana D.V.`i (IK xxx) kasuks 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, millele lisandub tulumaks 435 (nelisada kolmkümmend viis) krooni, alates 01. augustist 2009. a kuni poja D.V.`i R. täisealiseks saamiseni so kuni 24.11.2018. a, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
4. Kohtuotsus (tagaseljaotsus) kuulub viivitamatult täitmisele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, tasudes Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 2 000 (kaks tuhat) krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Viru Maakohtu menetluses on S.V. hagi S. V.`i vastu elatise nõudes.
Hagiavalduse kohaselt on pooltel laps D.V., kes sündis xxx. a. Kostja elab perest lahus 2007. aasta juulist ning mingit toetust lapsele ei osuta. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 2 175 krooni (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) tagasiulatuvalt alates 01.08.2009. a
2. Kirjalikus vastuses hagile (tl 14) märkis kostja, et teda huvitab summa, mida igal kuul peab maksma, ta on invaliid ning tema tulu on pension 2 000 krooni.
3. Kohtuistungile kostja ei ilmunud. Hageja taotles, et kohus rahuldaks hagi tagaseljaotsusega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.
5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410, kui kostja ei ilmu kohtu istungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.
6. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse puhul põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
7. Hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PkS) § 96, § 97 lg 1, § 100, § 101 lg 1, § 120 lg 1, 4.
7.1 01.07.2010. a jõustunud PkS § 210 lg 1 kohaselt laieneb seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb kohaldada 01.07.2010. a jõustunud PkS.
7.2 Vastavalt PkS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PkS § 97 lg 1). Hagile lisatud D.V.`i sünnitunnistusele on kantud lapse isana S.V. ja emana S.V. (tl 5). Tulenevalt PkS § 120 on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks (PkS § 120 lg 4).
7.3 Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (PkS § 100 lg 1 ja 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (PkS § 101 lg 1 ja 2). Kuupalga alammäär 2010. aastal on 4 350 krooni, elatise miinimummäär ühele lapsele seega 2 175 krooni. PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
8. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus S.V. hagi S.V.`i vastu ja mõistab kostjalt elatise poja D.V.`i kasuks alates 01.08.2009. a.
Menetluskulude jaotus
9. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
Kohtunik