2-09-7928/38 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-09-7928

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Ruth Sild

Määruse tegemise aeg ja koht

04. oktoober 2010.a. Haapsalu kohtumaja kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-09-7928 Tsiviilasi Kirula Grupp OÜ hagi AS Bindes Liising Eesti (pankrotis) ja Sergei Bindes (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks AS Bindes Liising Eesti (pankrotis) pankrotimenetluses Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Kirula Grupp OÜ (registrikood 11523244, Puškini 5-M6, 20309 Narva) Lepinguline esindaja: Jaanus Silm, *, e-post:* Kostja 1 AS Bindes Liising Eesti (pankrotis), registrikood 10865770 Kostja 1 pankrotihaldur Veli Kraavi (advokaadibüroo Mägi Kraavi&Partnerid Narva mnt 5, 10117 Tallinn, epost:veli.kraavi@mkab.ee)

Kostja 2 Sergei Bindes (pankrotis), isikukood *, elukoht * Kostja 2 pankrotihaldur Martin Krupp (Õigusbüroo Cavere OÜ, Lennuki 22 Tallinn) Kostja 2 lepinguline esindaja Kerli Kaasik, OÜ Cavere Õigusbüroo, Estoni pst 1, 10143 Tallinn epost:kerli.kaasik@cavere.ee

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata Kirula Grupp OÜ hagi AS Bindes Liising Eesti (pankrotis) ja Sergei Bindes (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks AS Bindes Liising Eesti (pankrotis) pankrotimenetluses, seoses hageja poolt hagi tagasivõtmisega.

2. Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja Kirula Grupp OÜ kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale.

Asjaolud

26.02.2009.a. esitas Kirula Grupp OÜ Viru Maakohtule hagiavalduse AS Bindes Liising Eesti (pankrotis) ja Sergei Bindes (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks AS Bindes Liising Eesti (pankrotis) pankrotimenetluses. 03.03.2009.a. tegi Viru maakohus määruse, millega keeldus Kirula Grupp OÜ hagi menetlusse võtmast ja edastas tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtule.

27. 03. 2009.a saabus tsiviilasi Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. 30.09.2010. esitas hageja kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks. Kohtule esitatud avalduse kohaselt võib hageja hagi tagasi võtta kostja nõusolekuta kuni eelmenetluse lõpuni. Hageja võtab kostja 1 ja 2 vastu esitatud hagi tagasi ja palub jätta hagi läbivaatamata.

Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 424 järgi hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Käesoleval ajal on tsiviilasi eelmenetluse staadiumis. Seega kostjate nõusolekut hagi tagasivõtmiseks vaja ei ole. TsMS § 423 lg 1 p 2 järgi kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on hagi tagasi võtnud. TsMS § 425 lg 1 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. TsMS § 426 lg 1 sätestab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 427 järgi maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi jäeti läbi vaatamata käesoleva seadustiku § 423 lõike 1 punktides 2, 7–10 ja 12 nimetatud alustel. Eeltoodud sätete alusel jätab kohus läbi vaatamata Kirula Grupp OÜ hagi AS Bindes Liising Eesti (pankrotis) ja Sergei Bindes (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks AS Bindes Liising Eesti (pankrotis) pankrotimenetluses

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik