2-10-24725/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht 04.10.2010.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-24725

Tsiviilasi A V hagi S V vastu abielulahutuse ja elatise nõudes

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA A V, isikukood xxxx, elukoht xxxx

KOSTJA S V, isikukood xxxx, elukoht xxxx

Suuline menetlusistung 04.10.2010

Hagi hind- 25000 ja 19575 krooni

RESOLUTSIOON

Lahutada A V ja S V abielu, mis on sõlmitud xxxx xxxx kanne nr. xxxx all.

Välja mõista S Vlt elatis hageja kasuks xxxx sündinud tütar S -S ülalpidamiseks 2175 /kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis/ krooni kuus alates 25.05.2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatis maksatakse iga kalendrikuu eest ette.

Hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättettoimetamisele järgnevast päevast arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Hageja nõuded

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxxx. Hagi kohaselt pooltel reaalset kooselu enam ei toimu. Istungil selgitatu kohaselt on suhete katkemise ajaks jaanuar 2009. Suhete katkemise põhjusena nimetab kostja poolt kasutatud vägivalda ja kostja võetud laenukohustusi.

Lapse ülalpidamises kostja osalenud ei ole ja seetõttu soovib hageja elatise katteks välja mõista 2175 krooni. Ühisvara jagada ei ole, ühine laps jääb elama hageja juurde

Kostja vastuväited

Kostja tunnistab hagis esitatud abieluliste suhete katkemise põhjuseid, ehk ta ei eita hageja suhtes vägivalla kasutamist. Samuti kinnitab, et poolte suhted on katkenud jaanuarist 2009. Kostja selgitab, et leppida pole saanud, sest hageja ei soostu temaga mitte mingil viisil enam suhtlema. Tema ise näeks võimalust hinge tühjaks rääkimises. Kinnitab, et alates poolte lahuselust on hagejale lapse ülalpidamiseks raha andnud oma võimaluste piires ehk mõnisada krooni mõnel kuul. Menetluse käigus möönab, et hagi on põhjendatud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 63 kohaselt abielu lõpeb abikaasa surmaga või abielu lahutamisega. PerekS § 65 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PerekS § 66 p.2 kohaselt abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PerekS § 67 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

TsMS § 357 kohaselt kohus peatab abielu lahutamise menetluse, kui võib arvata, et abielu saab säilitada. Antud asjas kohus ei näe alust menetluse peatamiseks leppimisaja andmiseks. Poolte kooselu taastamine on mõeldav siis, kui mõlemad pooled seda vähemalt mingil määral möönavad, hageja antud juhul on selle aga kindlalt välistanud ja kohus leiab, et vägivaldselt suhtlemisele sundida ei ole võimalik. Poolte reaalne lahuselu on kestnud ka juba ligi kaks aastat, mis on piisavalt pikk aeg, et tõsise tahtmise korral saanuks leppimine anda tulemusi. Kohus leiab, et lähtudes poolte sisulisest lahuselust ei ole suhte säilitamine enam võimalik. Poolte lahuselu kestnud küllalt kaua ja kui selle aja jooksul ei ole suudetud erimeelsusi lahendada, siis lahkukasvamine vaid süveneb.

Abielusuhete lõppemise ajaks tuleb lugeda poolte ühisel kinnitusel jaanuar 2009

Elatise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja väited lapse ülalpidamises osalemisest on tõendamata ja isegi, kui see on toimunud kostja poolt väidetud viisilmõnisada krooni kuus, siis tuleb selline ülalpidamiskohustuse täitmine lugeda ebapiisavaks. Elatise nõudmisel minimaalses seaduses ettenähtud suuruses, ei pea hageja põhistama ega tõendama lapse vajadusi. Kostja väide tema invaliidsusest tuleneva ebapisasva maksevõime kohta, on tõendamata.

PerekS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PerekS § 97 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

PerekS § 98 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PerekS § 100 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PerekS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Hagi on tõendatud abielutunnistusega lapse sünnitunnistusega, hageja sissetuleku tõendiga, kostja poolt hagi tunnistamisega.

TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg.1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik

/allkiri/

Marika Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 11.novembril 2010.a. Nooremreferent

Merle Kaegas