2-10-27081/5 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS (õigeksvõtul põhinev otsus) EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 01.oktoober 2010.a Paide

Tsiviilasja number 2-10-27081

Tsiviilasi Swedbank AS-i hagi Kurmet Jõgiste vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind 6823.06 EEK

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS, registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn, lepinguline esindaja Silva Kark

Kostja: Kurmet Jõgiste, isikukood xxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx

Menetlus Kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi. 2. Välja mõista Kurmet Jõgiste’lt AS-i Swedbank kasuks 8836.79 (kaheksa tuhat kaheksasada kolmkümmend kuus krooni ja 79 senti) krooni, millest 6823.06 krooni on põhivõlg, 1062.37 krooni intress ja 951.36 krooni põhiosa viivis. 3. Välja mõista Kurmet Jõgiste’lt AS-i Swedbank kasuks viivis protsendina põhinõudelt (6823.06 EEK) alates 09.06.2010.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 g 1 sätestatud määras. 4. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS 1. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-27081 kannab Kurmet Jõgiste täies ulatuses. 2. Määrata kindlaks, et AS-i Swedbank menetluskulu on 2150.00 krooni riigilõivu. 3. Kurmet Jõgiste peab maksma AS-ile Swedbank 2150.00 (kaks tuhat ükssada viiskümmend) krooni menetluskulu hüvitamiseks. 4. Välja mõista Kurmet Jõgiste’lt AS-i Swedbank kasuks viivis protsendina menetluskuludelt (2150 EEK) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD Pooled võivad otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks-tegemisest.

MENETLUS AS Swedbank esitas Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Kurmet Jõgiste vastu 8836.79 krooni poolte vahel 22.02.2005.a laenulepingust nr xxxxxxxxxxxxx tuleneva võlgnevuse nõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale kätte. Kostja vastas hagile. Vastuses teatas kostja, et ta ei vaidlusta hagi, vabandab siiralt hageja eest ja soovib võlga likvideerida (tl 31). Kostja soovis küll asja lahendada kompromissiga, kuid hageja sellega ei nõustunud. Hageja taotles asja lahendamist kostja õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega. Kohus teavitas kostjat hageja taotlusest ja kostja sellele vastuväiteid ei esitanud (tl 35-36, 40,41).

Arvestades, et eelmenetluses on poolte seisukohad välja selgitatud, on võimalik asja lahendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

ÕIGUSLIKUD ALUSED Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

2 (2)

Tsiviilasi nr 2-10-27081

kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 102 kohaselt peab võlgnik teatama kohustuse täitmist takistavatest asjaoludest ja selle mõjust. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. TsMS § 367 lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et kostja on hageja nõuet poolte vahel 22.02.2005.a sõlmitud laenulepingust nr 05-039477-VL tuleneva põhivõla, intressi ja viiviste saamiseks hagis esitatud asjaoludel ja ulatuses õigeks võtnud, on hageja hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada.

MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.

TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuväline kulu maksekäsu kiirmenetluse kulu juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 punkti 3 alusel.

Hagiavalduses märgitud menetluskulude nimekirja kohaselt koosneb hageja menetluskulu 2150 kroonist riigilõivust, millest 750 krooni on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 1400 krooni hagiavalduse esitamisel. Arvestades, et riigilõivu tasumise kohustus ja ulatus tulenevad seadusest, on hageja kulutus riigilõivule kantud ulatuses põhjendatud. Hageja esitas hagiavalduse 30 päeva jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse lõpetamist, mistõttu loetakse kiirmenetluses tasutud riigilõiv hagimenetluse kuluks.

Hageja menetluskulu peab kostja hüvitama täies ulatuses.

Sirje Lahesoo Kohtunik