2-10-43133/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-43133

Tsiviilasi

BIGBANK AS-i hagi ONvastu 41 902,77 krooni ja

viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

22 637,75 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja BIGBANK AS

Hageja lepinguline esindaja Artur M

Kostja ON(isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista ON 41 902,77 (nelikümmend üks tuhat üheksasada kaks krooni 77

senti) krooni BIGBANK AS-i kasuks.

3. Välja mõista ONBIGBANK AS-i kasuks viivis 25,02% lepingu tagastamata

krediidisummalt (14 470,89 krooni) aastas alates 04.09.2010 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni.

4. Välja mõista ONBIGBANK AS-i kasuks viivis 32,73% lepingu tagastamata

krediidisummalt (8 166,86 krooni) aastas alates 04.09.2010 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta ON kanda.

2. Välja mõista ON menetluskulu 5 500 (viis tuhat viissada) krooni BIGBANK AS-i

kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud

juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas

kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli

mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas

AS-is SEB Pank (konto nr 10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr

333416110002) või Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

BIGBANK AS esitas 03.09.2010 hagi ON vastu 41 902,77 krooni ja viivise saamiseks. Nõue

tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja selle raames sõlmitud

krediidisumma suurendamise kokkuleppest, mille alusel andis hageja kostja kasutusse

krediidisumma 15 076,49 krooni. Hageja ja kostja sõlmisid tarbijakrediidilepingu ja selle

raames 06.10.2007 krediidisumma suurendamise kokkuleppe, mille alusel andis hageja kostja

kasutusse krediidisumma 8 966,08 krooni. Nimetatud lepingust tulenevad kohustused jättis

kostja täitmata.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Kirjaliku vastuse

esitamise nõue on 10.09.2010 TsMS § 322 lg 1 alusel kostjale kätte toimetatud. Kostja vastust

20 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus

tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

BIGBANK AS-i ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja selle raames sõlmitud

krediidisumma suurendamise kokkuleppest ning hageja ja kostja vahel sõlmitud

tarbijakrediidilepingust ja selle raames 06.10.2007 sõlmitud krediidisumma suurendamise

kokkuleppest nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 alusel

võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et

ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu

võla tasumist. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS §

76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib

võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab

võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja

kasuks väljamõistmisele 41 902,77 krooni, millest 22 637,75 (14 470,89 + 8 166,86) krooni

moodustab tagastamata krediidisumma, 3 476,45 (2 201,22 + 1 275,23) krooni sissenõutavaks

muutunud tasumata intress, 12 788,57 (6 213,46 + 6 575,11) krooni sissenõutavaks muutunud

tasumata viivis, 3 000 (1 750 + 1 250) krooni võla sissenõudmisega seotud kulud.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 04.09.2010 tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista viivis 25,02% lepingu tagastamata krediidisummalt (14 470,89

krooni) aastas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni ja viivis 32,73% lepingu

tagastamata krediidisummalt (8 166,86 krooni) aastas kuni tagastamata krediidisumma

täieliku tasumiseni.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 6 715 krooni järgmiselt:

5 000,00 krooni riigilõivu hagimenetluses, 215 krooni riigilõivu elektroonilise dokumendi

väljatrüki eest ning 1 500 krooni õigusabikulud.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 1 500 krooni. Kohtu

hinnangul ei ole õigusabikulude summa 1 500 krooni käesolevas asjas vajalik ja põhjendatud.

Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning

kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et

nõuaks õigusabikulude kandmist summas 1 500 krooni. Asjas ei ole toimunud ühtegi

kohtuistungit, kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses. Kohtu hinnangul on

hageja õigusabikulud põhjendatud 500 krooni ulatuses.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 2 kohaselt kohtumenetluses dokumendi ärakirja või

elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest tasutakse riigilõivu 5

kroon iga lehekülje eest. TsMS § 340 lg 4 kohaselt korraldab kohus kohtule elektrooniliselt

esitatud dokumendist ärakirjade või väljatrükkide tegemise, kui teisele menetlusosalisele ei

saa eeldatavasti elektroonilist dokumenti edastada või ta ei saa selle sisuga eeldatavasti

tutvuda või seda välja trükkida. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud juhul on

ärakirjade või väljatrükkide tegemine riigilõivuvaba.

Kohus leiab, et RLS § 57 lg 2 kohaselt ei ole elektrooniliselt esitatud hagiavalduse enda

esmakordne väljatrükkimine lõivustatud toiming. Riigilõivu tuleb teatud juhtudel tasuda siis,

kui menetlusosaline soovib kohtult menetlusdokumendi väljatrüki või ärakirja väljastamist.

TsMS § 340 lg 4 (01.01.2010 redaktsioonis) kohaselt on aga kostjale elektrooniliselt esitatud

hagiavalduse väljatrüki edastamine riigilõivuvaba. Seega ei olnud hagejal hagiavalduse

esitamisel ning sellest väljatrüki edastamisel kostjale kohustust tasuda riigilõivu summas 215

krooni. Tulenevalt eelnevast jätab kohus nimetatud riigilõivu kostjalt välja mõistmata.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud

summas 500 krooni ja hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 5 000 krooni, kokku 5 500

krooni.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

Viivi Villemson