2-10-18508/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Määruse tegemise aeg ja koht

01. oktoober 2010.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-18508

Tsiviilasi

P V avaldus lapsega suhtlemise korraldamiseks ja JE

avaldus lapse elukoha määramiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja P V (isikukood XXX elukoht XXXn)

Avaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Mare Lust

Puudutatud isik JE (isikukood XXX, XXX)

Puudutatud isiku volitatud esindaja Irina R

Puudutatud isik S E (isikukood XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Tiina Mare Hiob

Eestkosteasutus Tallinna linn läbi Mustamäe Linnaosa

Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna , esindaja Karin

K

Kohtuistungi toimumise aeg

29. september 2010.a

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-10-18508 P V ja JE vahel sõlmitud kompromiss

alljärgnevalt:

1.1 S E elukoht on tema ema JE elukoht.

1.2 Isa võtab lapse kolmapäeviti lasteaiast kell 17.00, veedab lapsega kolm tundi ja

viib lapse ema juurde kl 20.00. Isa toob lapse ema juurde, korterisse ise

sisenemata.

1.3 Kumbki vanem ei halvusta lapse juuresolekul teist vanemat.

1.4 Üle ühe nädalavahetuse võtab isa lapse reedel lasteaiast kell 17.00 ning viib

lapse ema juurde tagasi pühapäeval kell 20.00. Isa võtab lapse lasteaiast

08.10.2010 ja toob ema juurde 10.10.2010 kl 20.00.

1.5 Laps ööbib isa juures, kui ta seda soovib.

1.6 Laps veedab isaga 2011. aasta juuli kuu.

1.7 Suhtlemiskord kehtib kuni S E kooliminekuni. Nimetatud tähtaja möödudes

peavad vanemad uuesti läbirääkimisi lapse huvidest ja east lähtuva

suhtlemiskorra kehtestamiseks.

2. Lõpetada menetlus P V avalduses lapsega suhtlemise korraldamiseks ja JE

avalduses lapse elukoha määramiseks.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ning tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik ja määruse põhjendused

Harju Maakohtu menetluses on P V avaldus lapsega suhtlemise korraldamiseks ja JE avaldus

lapse elukoha määramiseks. 29.09.2010 kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi. Pooled

paluvad kohtul menetlus tsiviilasjas lõpetada ning kinnitavad, et on teadlikud menetluse

lõpetamise tagajärgedest. Lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja ja eestkosteasutus

toetavad kompromissis kajastatud suhtlemise korda ning paluvad see kohtul kinnitada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi

ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 2 järgi pooled esitavad kompromisslepingu allkirjastatuna

kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg 1

võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause

kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või

rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole

vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele. Kompromiss

kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda

ei taotle. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane. Kohus on seisukohal, et kuivõrd pooled on sõlminud kompromissi, siis on

õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Maie Seppo

kohtunik