Legislator Case Law & Legislation
2-09-51443/4 AI generated

2-09-51443/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-09-51443/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2-09-51443

Legislator headnote

AI generated

2-09-51443/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 2-09-51443

Keywords

AI generated
satisfaction of claim settlement of dispute arbitration clause resolution of main issue negotiation and conclusion non-implementation of the offending agreements
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-09-51443

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2010.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-51443

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi E hagi S K vastu 20 818,26 krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

20 818,26 krooni Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

- hageja: aktsiaselts E (registrikood xxx; asukoht xxx) - hageja lepinguline esindaja: Tanel M (xxx) - kostja: S K (isikukood xxx; elukoht xxx) - kostja lepinguline esindaja: Ivo K (postiaadress xxx) Eelistungi toimumise aeg

20. september 2010.a

Eelistungil osalenud isikud

- hageja esindaja Tanel M - kostja S K - kostja esindaja Ivo K

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss:

1.1. Kostja tasub hagejale kokku 24 068,26 krooni (s.o võlgnevus soojusenergia eest 20 818,26 krooni, pool hagimenetluses tasutud riigilõivust summas 2 500 krooni, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 750 krooni) osamaksete kaupa järgnevalt: hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks 1 504,27 kroonise osamaksena alates 2010.a oktoobrist. Tasumine toimub hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx AS-is SEB Pank.

2

1.2. Juhul, kui kostja rikub kompromissi punktis 1.1. nimetatud maksegraafikut ning tasumata osamaksete suurus ületab kolme kuu osamaksete summat, on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kogu võlgnetava summa (24 068,26 krooni) sissenõudmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1.3. Pooled kinnitavad, et pärast kompromissist tulenevate kohustuste täitmist kostja poolt, ei ole neil vastastikuseid nõudeid hagiavalduse aluseks olevate asjaoludega seoses.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-09-51443 menetlus.

3. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Menetluskulude jaotus

1. Rahuldada hageja taotlus poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.

2. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist aktsiaseltsile E pool tasutud riigilõivust, s.o 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni, arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx AS-is SEB Pank.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-09-51443, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK Aktsiaselts E esitas 07.10.2009.a Harju Maakohtule hagi S K vastu 20 818,26 krooni väljamõistmiseks.

20.09.2010.a toimunud eelistungil esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Kompromissis kinnitavad pooled, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Hageja palub tagastada pool hagiavalduses tasutud riigilõivust summas 2 500 krooni oma arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx AS-is SEB Pank. Kohus otsustas protokollilise määrusega kompromissi vastu võtta, selle kinnitada ning lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega asjas menetluse. Kohus

2-09-51443

3 teavitas menetlusosalisi, et vastava kirjaliku määruse teeb kohus avalikult teatavaks 01.10.2010.a kell 15:00 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantselei kaudu. Kostja palus määruse saata elektrooniliselt e-postiaadressile sk@gmail.com ning hageja esindaja teatas, et tuleb määrusele ise kohtumajja järgi.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Hageja on tasunud 02.10.2009.a (maksekorralduse nr 30472) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 5 000 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 2 500 krooni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda tema arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx AS-is SEB Pank.

4

Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostja tasub hagejale muu hulgas pool hagimenetluses tasutud riigilõivust summas 2 500 krooni ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu summas 750 krooni.

Indrek Parrest kohtunik