2-10-39090/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-39083 2-10-39090

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2010, Narva Tsiviilasja number 2-10-39083 ja 2-10-39090 Tsiviilasi, hageja nõue L B hagi V B vastu abielulahutuse nõudes ning hooldusõiguse määramiseks C B hagi V B vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: L B (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Hageja II: C B (isikukood: XXX) Hageja II seaduslik esindaja: L B Kostja: V B (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Asja läbivaatamise kuupäev

29. septembril 2010

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada L B ja V B vahel 29. septembril 2010 toimunud kohtuistungil sõlmitud kompromiss, milles pooled on kokku leppinud alljärgnevas: a. Kostja kohustub tasuma alates 12. augustist 2010 igakuiselt hiljemalt kalendrikuu

15. ks kuupäevaks summa 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni oma lapse C B ülalpidamiseks lapse ema L B arveldusarvele kuni lapse täisealiseks saamiseni. b. Määrata lapse C B elukohaks tema ema L B elukoht: XXX. c. Alaealise lapse C B lahkumiseks Eesti Vabariigi piirest tuleb saada mõlema vanema eelnev nõusolek. d. Kostjal on õigus kohtuda lapsega: -iga kalendrikuu esimesel nädalal reedel kellast 17:00 kuni pühapäeval kellani 15:00; laps antakse üle ja võetakse vastu lapse elukohas. -iga kalendrikuu teisel nädalal kolmapäeval kell 16:00 kuni 19:00; lapse isa võtab lapse lasteaiast ja annab üle lapse elukohas. -iga kalendrikuu kolmandal nädalal reedel kellast 17:00 kuni pühapäeval kellani 15:00; laps antakse üle ja võetakse vastu lapse elukohas. -iga kalendrikuu neljandal nädalal kolmapäeval kell 16:00 kuni 19:00; lapse isa võtab lapse lasteaiast ja tagastab lapse elukohas. e. Alaealine laps C B veedab perioodi 24.-26. detsember 2010 koos emaga ning perioodi 31. detsember 2010 – 03. jaanuar 2011 a koos isaga. f. Menetluskulud kannavad pooled ise.

2-10-39083 2-10-39090

g. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

2. Lõpetada menetlus C B hagis V B vastu elatise nõudes ning L B hagis V B vastu hooldusõiguse määramise ning lapse elukoha kindlaksmääramise nõuete osas L B ja V B vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.

3. Menetlus tsiviilasjas nr 2-10-39083 abielulahutuse nõude osas jätkub. Abielulahutuse osas määrab kohus PKS § 67 alusel lepitusaja kuni 15. detsembrini 2010. Juhul, kui selleks kuupäevaks soovivad L B ja V B jätkuvalt abielu lahutada, lõpetab kohus abielu osaotsusega

16. detsembril 2010 kell 16:00.

4. L B ja V B kohustuvad alates 15. oktoobrist 2010 pöörduma Narva linna sotsiaalabiameti poolt määratud perenõustaja poole suhete normaliseerimiseks ja lapsega suhtlemise paremaks korraldamiseks.

5. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-39090 ning tsiviilasjas nr 2-10-39083 hooldusõiguse määramise osas jätta poolte endi kanda.

6. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele ja Narva Linna Sotsiaalabiametile perenõustaja määramiseks.

Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav. Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg-le 1.

Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu menetluses on C B hagi V B vastu elatise nõudes ning L B hagi V B vastu abielulahutuse ja hooldusõiguse määramise nõudes.

29. septembril 2010 toimunud kohtuistungil sõlmisid L B ja V kompromissi, milles kohustus V B maksma lapse ülalpidamiseks elatist summas 2175 krooni, määrati lapse elukoht ja lapsega suhtlemise kord. Samal kohtuistungil andis kohus pooltele lepitusaja abielulahutuse nõude osas.

Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 5 järgi kompromiss kehtib täitedokumendina isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse.

Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus asub seisukohale, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kohtu arvates on võimalik abielulised suhted säilida, kui pooled lepivad kokku. Seetõttu leiab kohus vajalikuks määrata abielulahutuse nõude osas lepitusaeg ning Liinal ja V B oleks mõistlik pöörduda perenõustaja poole suhete normaliseerimiseks ja lapsega suhtlemise paremaks muutmiseks.

2-10-39083 2-10-39090

Lähtudes eeltoodust lõpetab kohus menetluse elatise ja hooldusõiguse määramise nõuete osas ning menetlus jätkub abielulahutuse osas kuni lepitusaja möödumiseni.

Pooled on teadlikud, et TsMS § 432 järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohtuistungil loobusid pooled määruskaebuse esitamise õigusest. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse vältida. Seega ei ole kompromissi kinnitav kohtumäärus edasikaevatav.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud kannavad pooled ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda mõlemas tsiviilasjas. Kuna abielulahutuse nõude osas menetlus jätkub, ei otsusta kohus selles osas menetluskulude jaotust.

Kuna pooled on omavahel kokku leppinud menetluskulude osas, jätab kohus menetluskulud kindlaks määramata.

Fred Fisker Kohtunik