Legislator Case Law & Legislation
3-10-898/10 AI generated

3-10-898/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-10-898/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

käibemaksu 91.826.- krooni ja maksustamisperioodi juuli 2009 eest tulumaksu 143.544 krooni. Konnamaja OÜ deklareeris 2009. a juulis sisendkäibemaksu kokku summas 103 389 krooni

Legislator headnote

AI generated

3-10-898/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Konnamaja OÜ deklareeris 2009. a juulis sisendkäibemaksu kokku summas 103 389 krooni

Keywords

AI generated
unfair commercial practices excessive price salt monopoly over-insurance real wage price surveillance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-10-898

Otsuse kuupäev

30.09.2010

Kohtunik

Mare Priks

Kohtuasi

Konnamaja OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja

tollikeskuse maksuotsusele nr. 12.2-3/8197 – 11 03.03.2010

Asja läbivaatamine

13.09.2010, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Konnamaja OÜ kaebus haldusasjas 3-10-898 täies

ulatuses rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest,

seega

apellatsioonikaebuse

esitamise

viimaseks

kuupäevaks

on

01.11.2010.

Tartu

Ringkonnakohus

võib

lahendada

apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Asjaolude kirjeldus.

08.04.2010 on Konnamaja OÜ esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Maksu-

ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 03.03.2010 maksuotsust nr 12.2-3/8197-11, millega

kohustati kaebuse esitajat täiendavalt tasuma maksustamisperioodi juuli ja august 2009 eest

käibemaksu 91.826.- krooni ja maksustamisperioodi juuli 2009 eest tulumaksu 143.544 krooni.

Konnamaja OÜ deklareeris 2009. a juulis sisendkäibemaksu kokku summas 103 389 krooni

ning 2009. a augustis kokku summas 79 587 krooni.

Kaebuses taotletakse Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 03.03.2010

maksuotsuse nr 12.2-3/8197-11 tühistamist.

Osaühingu maksukohustusega seotud asjaolude väljaselgitamiseks alustas maksuhaldur

üksikjuhtumi kontrolli, tehes 07.10.2009 korralduse nr 12.2-3/8197-1, millega kohustas

Konnamaja OÜ-d esitama maksuhaldurile kontrollitavaid tagastusnõudeid tõendavaid ja

arvestuse aluseks olevaid raamatupidamisdokumente (arved, lepingud, pangakonto väljavõtted,

kassadokumendid, käibemaksu koondid, registrid, põhivara nimekiri ja muud asjasse puutuvad ja

käibemaksu enammakset tõendavad dokumendid) maksustamisperioodide 2009. a juuli ja august

kohta.

Maksuhaldurile kontrollimiseks esitatud raamatupidamise dokumentidest nähtus, et Konnamaja

OÜ arvestas 2009. a juuli sisendkäibemaksu hulka Privex Grupp OÜ 25.07.2009 arve nr 9010

alusel käibemaksu 50 000 krooni (arve summa kokku 300 000 krooni), arve sisu on "Miina

kinnistu vahendusteenus" ja 27.07.2009 arve nr 9011 alusel käibemaksu 40 000 krooni (arve

summa kokku 240 000 krooni), arve sisu on "kinnistu vahendusteenus: Lõvemetsa, Veskisaare,

Siimu, Orjatee".

Maksuhaldur on märkinud, et Konnamaja OÜ kajastas kassaraamatu kandes tasumist Privex

Grupp OÜ-le sularahas viidates arvetele nr 9010 - 25. juulil 2009 ja nr 9011 - 27. juulil 2009.

Sularaha väljamakse aluseks Konnamaja OÜ kassa arvestusse on lisatud kviitung order nr

01/07/09 ja kviitung order nr 02/07/09, milledelt ei ole näha firma nime, kes on nimetatud

orderid koostanud ja väljastanud. Nimetatud orderitele on lisatud ainult sisu: kellelt - Konnamaja

OÜ ja alus arved 9010 ja 9011.

Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud

asjaolud on toodud Lõuna maksu- ja tollikeskuse 19.01.2010 kontrollaktis nr 12.2-3/8197-10,

mis esitati maksukohustuslasele eriarvamuse esitamiseks. Kirjaliku eriarvamuse esitamise

tähtajaks oli kontrollaktis märgitud 02.02.2010. Konnamaja OÜ esitas kontrollaktile eriarvamuse

02.02.2010.

Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus tegi 03.03.2010 Konnamaja OÜ-le

maksuotsuse nr 12.2-3/8197-11 , millega kohustati kaebuse esitajat tasuma

maksustamisperioodide juuli ja august 2009 eest käibemaksu 91 826 krooni ja

maksustamisperioodi juuli 2009 eest tulumaksu 143 544 krooni.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et maksuotsus on õigusvastane ning tuleb tühistada.

Kaebuse esitaja leiab, et põhjendamatu maksuotsus rikub eeskätt Konnamaja OÜ osaniku ja ka

võlausaldajate huve, kuna põhjendamatu maksusumma väljamõistmine paneb maksumaksja

äärmiselt raskesse majanduslikku seisu. Sellise seisu tekkimise vältimine on juhatuse esmane

kohustus. Lähtudes Maksukorralduse seadusest, tulumaksuseadusest ja käibemaksuseadusest

peab olema maksuotsus põhjendatud, tõendatud ja selge.

Vahendusteenus on oma sisult info ja tehingu korralduse müük, mille osas Võlaõigusseadus ei

sätesta vorminõudeid ega kindlat klassifikatsiooni, nagu ostumüügi või töövõtulepingute puhul.

Tuginedes lepinguvabadusele on tehingu pooled vabad kokku leppima mistahes tehingus, kui see

ei riku seadust või üldiseid käitumisnorme. Seda vabadust saab piirata selgelt väljendatud

seadusest tulenev norm. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et Privex Grupp OÜ poolt osutatu ei

vasta Konnamaja OÜ poolt tellitule, või et tegemist ei ole tüüpilise vahendustegevusega.

Tehingu hinna kujundab poolte vaheline kokkulepe - Konnamaja OÜ juhatuse liige on selgelt

põhjendanud millest kujuneb igakordne vahendus-teenuse tasu. Müügihind on kahe

lepingupoole kokkuleppe küsimus ja see võib olla turuhinnast nii suurem kui väiksem.

Eelviidatud puuduste, põhistamata jätmiste ja lubamatute subjektiivsete väärhinnangute tõttu ei

ole põhjendatud maksuhalduri seisukoht, et Konnamaja OÜ-l puudus alus arvata

sisendkäibemaksu hulka vahendusteenuse tehingu ostuarvetel kajastatud käibemaksu summas

90.000.- krooni.

Maksuhaldur on maksustanud Privex Grupp OÜ-le tasutud arvete summad, tulumaksuga viisil,

nagu poleks tegemist Konnamaja OÜ ettevõtlus kuludega. Tulenevalt MKS § 84 mõttest tuleb

sellisel juhul maksuhalduril anda Privex Grupp OÜ ja Konnamaja OÜ tehingutele asjakohane

sisu või tõendada, et Konnamaja OÜ on tegelikult omastanud kassast summad 300.000, 240.000

ja 360.000 omaks tarbeks. Seni kuni pole tõendatud vahendusteenuse mitteosutamine, puudub

igasugune alus arvete tasumiseks kulunud summade maksustamiseks tulumaksuga.

Seni kuni maksuhaldur pole tõendanud kontrollaktis nr 12.2-3/8197-10 (19.01.2010.a) toodud

väiteid, puudub Konnamaja OÜ-1 kohustus tõendada vastupidiselt tehingute toimumist mingil

muul viisil. Asjaolu, et Privex Grupp OÜ omab maksuvõlga ja hoidub üksikjuhtumi

kontrollmenetlusest eemale, ei saa olla Konnamaja OÜ maksustamise aluseks. Kaebaja ei nõustu

maksuhalduri järeldustega ja ettekirjutustega ja vaidlustab maksuotsuse kogu ulatuses

põhjendusel, et maksuotsus on teadvalt põhjendamata, maksuotsus põhineb valdavalt

maksuhalduri hinnangutel ja maksuotsuses pole arvestatud tegelikke asjaolusid

Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustaja seisukohalt on kaevatav maksuotsus formaalselt ja materiaalselt õiguspärane ning

maksu määramine on piisavalt põhjendatud, mistõttu puudub alus maksuotsuse tühistamiseks.

Maksuhaldur on märkinud, et kohtupraktikast tulenevalt on väga oluline eeldus

sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, et tehingud on reaalselt toimunud. Seda on kinnitatud

mitmetes kohtulahendites. Tartu Ringkonnakohtu otsuses nr 3-08-115 on selgitatud, et

sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimiseks on vajalik tehingu tegelik toimumine. Arve

väljastamine ja raha liikumine väidetavale müüjale ei kinnita veel käibe toimumist ega ka

käibemaksukohustust. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib KMS § 31 lg 1 kohaselt

teiselt maksukohustuslaselt kaupade või teenuste soetamisel, mitte ainuüksi arve esitamisest.

Käibe tekkimise aluseks ning sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimiseks on seega

vajalik asjaolu, et üks käibemaksukohustuslane müüb teisele käibemaksukohustuslasele

ettevõtluses kasutatavat kaupa või teenust. Ka taolisel juhul peab maksukohustuslane

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsuse tõendamiseks esitama tõendid selle kohta, kas ja millal

on maksukohustuslane kätte saanud ettevõtluses kasutatava kauba või teenuse. Sisendkäibemaksu

mahaarvamise õigus ei laiene isikule, kes osaleb maksupettuses või on rikkunud

hoolsuskohustust ning ei suuda tõendada tegelikku tehingu toimumist ning kauba või teenuse

saamist arvetel näidatud isikutelt.

OÜ Konnamaja ei ole suutnud tõendada , et tegelik tehing on toimunud, mis on eelduseks

sisendkäibemaksu mahaarvamisel.

Kuna Privex Grupp OÜ arvetel nr 9010 ja nr 9011 märgitud teenuse saamine ei ole tõendatud

ning samuti sularaha üleandmine Privex Grupp OÜ-le ei ole tõendatud, loeb maksuhaldur OÜ

Konnamaja raamatupidamises tehtud väljamakset summas 540 000 krooni OÜ Konnamaja

ettevõtlusega mitteseotud kuluks ning maksustab väljamakse tulumaksuga.

Maksuhaldur leiab, et on oma kontrollaktis välja toonud piisavalt tõendeid ja asjaolusid, mis

kinnitavad Privex Grupp OÜ arvetel nr 9010 ja nr 9011 märgitud vahendusteenuse mittesaamist.

OÜ Konnamaja ei ole kontrolli käigus ega ka 02.02.2010 eriarvamuse juurde esitanud

usaldusväärseid tõendeid Privex Grupp OÜ-lt vahendusteenuse ostmise kohta.

TuMS § 51 lg 2 p 3 rakendusala ei piirdu üksnes juhtudega, kus algdokument on formaalselt

asjakohaste aktidega vastuolus. Oluline on ka see, et dokumendis kajastatud teave on tõene, mis

tähendab, et vastav teenus tegelikult osutati.

Algdokumente, mille taga puudub reaalne majandustegevus, ei saa lugeda raamatupidamise

algdokumendiks ning nende formaalne vastavus raamatupidamisseaduse sätetele ei tõenda

teenuse saamist tegelikkuses. Nõuetekohasel algdokumendil tuleb märkida ka tehingu

majanduslik sisu. Kui tehingu majanduslik sisu on märgitud ebaõigesti, ei ole tegemist

nõuetekohase algdokumendiga. Selline asjaolu võib seega olla piisavaks aluseks, et kohaldada

TuMS § 51 lg 2 p. 3.

Kohtu seisukohad:

Konnamaja OÜ on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Maksu- ja

Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 03.03.2010 maksuotsust nr 12.2-3/8197-11, millega

kohustati kaebuse esitajat täiendavalt tasuma maksustamisperioodi juuli ja augus 2009 eest

käibemaksu 91.826.- krooni ja maksustamisperioodil juuli 2009 eest tulumaksu 143.544.- krooni.

Kaebuses taotletakse Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 03.03.2010

maksuotsuse nr 12.2-3/8197-11 tühistamist.

Maksuhaldur on alustanud asjaolude väljaselgitamiseks üksikjuhtumi kontrolli ning on

kohustanud vastava korraldus alusel esitama Konnamaja OÜ-l ja teistel isikutel täiendavaid

dokumente ja tõendeid.

Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ja seda

alljärgnevatel asjaoludel:

1. käibemaksust.

Konnamaja OÜ deklareeris 2009. a juulis sisendkäibemaksu kokku summas 103 389 krooni

ning 2009. a augustis kokku summas 79 587 krooni.

Asja materjalide kohaselt Konnamaja OÜ raamatupidamise andmetel on kaupu ja teenuseid

ostetud 2009.a. juulis summas 655.506,58 krooni , sh. käibemaks 103.388.73 krooni ja 2009.a.

augustis summas 477.781,91 krooni, sh. käibemaks 79.586,74 krooni.

Konnamaja OÜ on teinud kulutusi kütuse ostmisele, hobusele ravimite ja talliteenuste ostmisele,

telefoniteenustele, sõiduautode rentimisele, palkmaja ostmisele ja kinnistute vahendusteenuse

ostmisele.

Konnamaja OÜ on arvestanud kõikidelt teenustelt ja ostudelt sisendkäibemaksu, olenemata

sellest, kas dokumendil on välja toodud käibemaksusummat või kas arved on nõuetekohased.

Käibemaksuseaduse (KMS) § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt

maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral nõuetekohase arve alusel. Arve

peab vastama KMS § 37 nõuetele. Käibemaksuseaduses on arvetele kehtestatud karmimad

nõuded kui tulumaksuseaduses. Kui kuludokument ei vasta käibemaksuseaduse nõuetele, siis

kaotab ettevõtja sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse, kuid raamatupidamise ja tulumaksu

seisukohast võib see dokument olla piisav ettevõtlusega seotud kulude tõendamiseks (Riigikohtu

halduskolleegiumi lahend 3-3-1-52-03).

Tulenevalt KMS § 37 lg 7 kohaselt tuleb arvele märkida:

1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev;

2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number;

3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress;

4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on

maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel;

5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus;

6) kauba kogus või teenuse maht;

7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või

täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise

kuupäevast;

8) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud;

9) maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega

või maksuvaba käibe summa;

10) tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel.

Käibemaksusumma märgitakse kroonides.

Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas Privex Grupp OÜarvetel märgitud teenust kaebuse

esitajale tegelikult osutati või mitte. Kaebaja on märkinud, et on ostnud Privex Grupp OÜ

arvete 9010 ja 9011 alusel kinnistute vahendusteenust mida müüs edasi.

Maksuhaldur on märkinud, et kaebaja ei ole selgitanud, milles seisnes Privex Grupp OÜ poolt

osutatud vahendusteenus ning maksuhaldur on arved kahtluse alla seadnud, et need ei vasta

tegelikkusele. Kinnistu Miina üleandmine (arve 9010) toimus 2009.a. alguses kuid on

selgusetuks jäänud, miks Privex Grupp OÜon esitanud Konnamaja OÜ-le arve juulis 2009.

Samas ei ole esitatud tõendeid maksuhaldurile kinnistu vastuvõtmise kohta ning ei nähtu, millest

on teenuse hind kujunenud.

Konnamaja OÜ on väitnud, et ostis Privex Grupp OÜ-lt arve 9011 alusel Lõvemetsa, Veskisaare,

Siimu ja Orjatee kinnistute vahendusteenust , mille müüs edasi ning arve 9010 alusel Miina

kinnistu vahendusteenust, mida müüs edasi.

Maksuhaldur on märkinud, et kontrollimise käigus on tuvastatud, et eespoolnimetatud

kinnistutel teostati metsa takseerimist , millega on tegelenud Kuldar Aavik, kes omab vastavat

litsentsi. Maksuhaldur on võtnud isikuga ühendust, kes on oma selgituses kinnitanud, et ta

takseeris Lõvemetsa, Siimu kinnistut ja abistas Miina, Veskisaare ja Orjatee kinnistute

takseerimisel. Kuldar Aavik on kinnitanud, et ei ole kokku puutunud Risto Trallaga (Privex

Grupp OÜ esindaja ) ning andmed metsa kohta edastas ta Kaido Koppelile (OÜ Konnamaja

juhatuse liige)

Asja materjalidest nähtuvalt on Aabium OÜ selgituse andnud 02.11.2009, et Konnamaja OÜ ei

ole Aabium OÜ-le teenust osutanud Miina kinnistu osas, kuna Miina kinnistu vahendusteenust

osutas Aabium OÜ-le Privex Grupp OÜ Risto Tralla isikus. Konnamaja OÜ esindaja ei ole

selgitanud maksuhaldurile, milles seisneb Privex Grupp OÜ poolt osutatud vahendusteenus.

Maksuhaldur on välja toonud 17.11.2009 OÜ Konnamaja juhatuse liikme Kaido Koppeli

selgituse, et Lõvemetsa kinnistu vahendusteenuse osutamise kohta sai ta infot Risto Trallalt

suvel, kes andis Lõvemetsa kinnistu kohta ainult tunnuse. 02.11.2009 on selgituse andnud ostja

Janek Jefimov, kes on selgitanud, et sai Veskisaare ja Orjatee kinnistute kohta infot Konnamaja

OÜ esindajalt Kaido Koppelilt ning teisi isikuid nende läbirääkimiste juures ei osalenud.

02.11.2009 on Tõnu Roosileht, kes on Siimu ja Siimumetsa kinnistu omanik, teavitanud

maksuhaldurit, et kuuleb Konnamaja OÜ-st esmakordselt läbi maksuhalduri.

Kogutud tõendeid kogumis hinnates on maksuhaldur õigesti leidnud, et nimetatud kinnistute

vahendusteenust ei ostnud kaebaja omakorda Privex Grupp OÜ-lt, mida kinnitab ka asjaolu, et

arved on esitatud perioodil, mil kogu vahendusteenus faktiliselt pidi olema lõppenud, kuna

õiguslikud tagajärjed olid arve esitamise hetkeks saabunud.

Maksuhaldur on õigesti leidnud, et kaebuse esitaja ei ole suutnud tõendada, et kas ja millal on

vahendusteenus Privex Grupp OÜ-lt kätte saadud ning seetõttu ei ole tõendatud ka tehingu

tegelik toimumine kui sisendkäibemaksu mahaarvamise oluline eeldus.

Seega ei piisa tehingu tegeliku toimumise tõendamiseks ainult ostu-müügi kohta vormistatud

arvetest ja nende eest tasumise faktist, kui muud maksuhalduri poolt kogutud tõendid kinnitavad

maksukohustuse aluseks olevate tehingute mittetoimumist arvetel näidatud poolte vahel.

Samuti on maksuhaldur teinud õige viite kohtupraktikale (Tartu Ringkonnakohtu lahend 3-08-

115 ), et hinnata tuleb asjaolu, kas tehing on tegelikult toimunud või mitte. Ringkonnakohus on

märkinud, et arve väljastamine ja raha liikumine väidetavale müüjale ei kinnita veel käibe

toimumist ega ka käibemaksukohustust. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib KMS §

31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kaupade ja teenuste soetamisel., mitte ainult arve

esitamisel. Käibe tekkimise aluseks ning sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimiseks

on vajalik asjaolu, et üks käibemaksukohustuslane müüb teisele käibemaksukohustuslasele

ettevõtluses kasutatavat kaupa või osutab teenust. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei

laiene isikutele, kes osalevad maksupettuses või on rikkunud hoolsuskohustust ning ei suuda

tõendada tegelikku tehingu toimumist ning kauba või teenuse saamist arvetel näidatud isikutelt.

Maksuhaldur on lähtunud uurimisprintsiibist ning püüdnud ise välja selgitada tegelikke

asjaolusid, olles andnud haldusakte – korraldusi teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks.

Konnamaja OÜ on selgitanud, kuidas on kujunenud vahendusteenuse tasu, et nimetatu kujuneb

eelkõige kokkuleppel. Maksuhaldur on nõustunud , et vahendusteenus on info müük, kuid Privex

Grupp OÜ poolt ei ole tõendatud info edastamine. Privex Grupp OÜ ei ole maksuhalduriga

ühendust võtnud ning seega ei ole teenuse väidetav müüja saanud tõendada, kas ja millal ja mil

viisil toimus tehingute kohta info edastamine.

Kaebuse esitaja on märkinud, et kassaraamatus on viide, et tehtud maksed on Privex Grupp OÜ

arvete 9010 ja 9011 maksmiseks, seega on maksed sihipärased. Maksumenetluses on tuvastatud

asjaolu, et Konnamaja OÜ juhatuse liikmel on juurdepääs kinnisturegistrile, kust saab kinnistute

omanike kohta andmeid ning vahendusteenus seisnes üksnes katastritunnuse edastamises, seega

on kinnistute müügi vahendamiseks vajaminev teave Konnamaja OÜ-le kättesaadav ning ta ei

vaja selleks kõrvalabi, seega ei ole kaebajale vajalik olnud Privex Grupp OÜ abi ning kaebaja ei

ole teenust vajanud. Samas on kahtluse alla maksuhaldur seadnud selle, et enamik tehinguid on

toimunud 2009 aasta alguses, kuid arved on väidetavate vahendusteenuste kohta esitatud

juulikuus 2009 mida maksuhaldur ei ole pidanud loogiliseks, sest kuna pool aastat pärast

teenuse osutamist ei ole veel raha saadud, paneks selline olukord teenuse osutaja aktiivselt

tegutsema , et oma raha sisse nõuda. Maksuhaldur ei ole pidanud kaebaja väidet, et polnud kohe

rahalisi vahendeid tasumiseks, usutavaks

Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et maksumenetluse käigus on tõendatud, et tehingut

tegelikult ei toimunud. Maksumenetluses kogutud tõendite kohaselt on tuvastatud, et

vahendusteenuseid ei saadud. Seega puudus kaebajal alus arvestada sisendkäibemaksu hulka

Privex Grupp OÜ arvetel 9010 ja 9011 märgitud kinnistute vahendusteenuste käibemaks, kuna

teenust ei ole saadud.

2. tulumaksust.

Konnamaja OÜ käibemaksu arvestamise ja tasumise kontrollimisel on maksuhaldur tuvastanud,

et Konnamaja OÜ kajastas oma raamatupidamise arvestuses Privex Grupp OÜ 25.07.2009 arve

9010 ja 27.07.2010 arve nr. 9011 alusel kinnistuste vahendusteenuse ostmist summas kokku

540.000- krooni ning Konnamaja OÜ raamatupidamise arvestuse kohaselt on Konnamaja OÜ

kassast välja läinud sularaha 540.000- krooni - arve 9010 alusel 300.000.- krooni ja arve 9011

alusel 240.000.- krooni.

Kuna Privex Grupp OÜ arvetel 9010 ja 9011 märgitud teenuse saamine ei ole tõendatud ning

samuti sularaha üleandmine Privex Grupp OÜ-le ei ole tõendatud, on maksuhaldur õigesti

asunud seisukohale, et summa 540.000.- on ettevõtlusega mitteseotud kulu ning see kuulub

maksustamisele tulumaksuga.

Tulumaksuseaduse § 4 lg 1 p. 1 kohaselt on tulumaksumäär 2009 aastal 21%. Tulumaksuseaduse

§51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt,

välja arvatud kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt Tulumaksuseaduse § 48-50.

Tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p. 4 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kulu sama paragrahvi

lõike 1 tähenduses kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste

ostmiseks.

Kuna maksumenetluse käigus on tõendatud, et 540.000.- krooni on Konnamaja OÜ

ettevõtlusega mitteseotud kulu, tuleb Tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p. 4 kohaselt tasuda

tulumaksu. Maksuhaldur on märkinud, et kontrolli tulemusena on selgunud, et Konnamaja OÜ

on Privex Grupp OÜ –le tehtud väljamaksetelt summas 540.000.- krooni jätnud arvestamata,

deklareerimata ja tasumata tulumaksu. Seega on maksuhaldur õigesti määranud tasumisele

kuuluva tulumaksu.

Kokkuvõttes on kaebus põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Maksuotsus on motiveeritud

ja üheselt mõistetav ning haldusakt vastab faktilistele ja õiguslikele alustele ning maksuotsusega

ei ole rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi.

Kaebus ei kuulu rahuldamisele ning menetluskulud jäävad poolte kanda.

Kohtunik

Mare Priks