2-09-21173/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-09-21173 Otsuse kuupäev 30.september 2010 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi

Hagi hind

Menetlusosalised ja nende esindajad MMhagi MSvastu elatusraha nõudes

19 575 krooni

Hageja: MM(isikukood XXX, XXX); Hageja esindaja: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (Advokaadibüroo Tiina Mare Hiob OÜ, Tondi 1-306, 11313 Tallinn, e-post: tiinamare.hiob@hiob.ee);

Kostja: MS(isikukood XXX, XXX)

Asja läbivaatamise kuupäev 07.september 2010 Istungil osalenud isikud hageja MM ja hageja esindaja adv. Tiina Mare Hiob

Resolutsioon

Jätta MM hagi MS vastu elatusraha nõudes rahuldamata.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Vabastada MM menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

2

Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt elab MM koos poegade JR ja OR (alaealine) sotsiaalmajas asukohaga XXX, Tallinn. Hageja on töövõimetuspensionär alates 01.04.2008 ning tema pensioni suurus on 2 997 krooni. Lisaks töövõimetuspensionile saab hageja puudetoetust 260 krooni kuus ja OR seotud toetusi. Saadud sissetulekust ei piisa hagejal ära elamiseks, sest ainuüksi munitsipaalkorteri kulud moodustavad kuus 2 120 krooni ilma küttekuluta. Poeg MS elab väärikas elamurajoonis ning on majanduslikult hästi kindlustatud, kuid ema palvetele hagejat abistada, ei vaevu ta isegi vastama. MS, olles teadlik hageja raskest materiaalsest olukorrast, ei ole ema materiaalselt kunagi toetanud. Hageja arvates on tema pojal kohustus toetada oma töövõimetut ema ja tal on selleks piisavalt rahalisi vahendeid. Hageja arvestab enda kuludeks kokku 4 200 krooni. Asja arutamisel täpsustab hageja oma vajalikke kulusid ning leiab, et ajalehtedele ja raamatutele tal midagi ei kulu, seega moodustavad kulud 3 700 krooni. Hageja palub MS välja mõista elatis summas 2 175 krooni kuus.

Kostja arvamus Kostja 07.09.2010 kohtuistungile ei ilmunud, asja arutamisest oli teadlik. Oma kirjalikus vastuses ja eelnevatel kohtuistungitel on kostja vaielnud hagile vastu. Kostja ei nõustu maksma hagejale elatist. Kostja on kasvanud koos vanaema ja onudega (ema vennad). Kostja oli nelja aastane, kui hageja kolis XXX elama. Aastas enne seda käis kostja XXX sovhoosi lasteaias, kust sai koju ainult nädalavahetustel. 1975-1986 tegeles kostja kasvatamisega põhiliselt vanaema, kes hoolitses ja toetas ka materiaalselt. Ema nägi kostja heal juhul korra kuus. Oma eluteest kuni täiskasvanuks saamiseni on kostja oma bioloogilise emaga koos elanud umbes 5- 6 aastat. Kostja leiab, et kui ema ei ole teda toetanud ja kasvatanud perioodil, kui ta teda kõige rohkem vajas, mis on kostja hinge jätnud kustumatu valu, siis ei näe ka kostja põhjust hagejat toetada ei materiaalselt ega vaimselt. Kostja leiab, et tema majanduslik olukord hetkel ei võimalda ka elatist maksta. Kostja pere on neljaliikmeline, kus kasvab kaks alaealist last. Kostja pere sissetulek kokku moodustab 18 100 krooni. Samas on kostja pere vajadused suuremad, kui sissetulekud.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Hagi esitamise ajal kehtinud PKS § 64 lg 1 kohaselt on täisealiseks saanud laps kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat. PKS § 64 lg 2 sätestab, et kui täisealiseks saanud laps ei täida käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohustust, mõistab kohus vanema nõudel temalt välja vanemale elatise igakuise elatusrahana, lähtudes täisealiseks saanud lapse ja vanema varalisest seisundit ja vanema vajadusest.

Alates 01.juulist 2010 kehtiva perekonnaseaduse § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Sama seaduse § 97 p 3 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.

Kohus leiab, et MM sissetulekud võimaldavad temal ennast üleval pidada. Hageja arveldusarve väljavõttest (t. lk 26-30) nähtub, et hageja sissetulekud on 2009 jaanuaris 6 085 krooni, veebruaris 6 625 krooni ja märtsis 5 305 krooni.

3 Hageja väite kohaselt ei saa ta käesoleval ajal lapsetoetust 300 krooni. Samas aga teavitas hageja, et poeg elab teiste heade inimeste juures, millest tulenevalt kulub hageja sissetulek üksi tema enda kulude katteks. Hagiavalduses on kostja märkinud oma vajalikuks kuluks kuus 4 200 krooni. Tuginedes kohtule esitatud tõenditele saab järeldada, et hageja sissetulek (pension + toetused) ületavad vajalikke kulusid kuni 1 000 krooni võrra. Võttes arvesse MS varalist seisu, siis on see enamvähem võrdne hageja omaga. Kostja pere sissetulek moodustab 18 100 krooni, so 4 525 krooni ühe pere liikme kohta. Samas on kostjal peale igapäevaste kulude, kohustus Swedbank ees. Eluasemelaenu tagasimakse suurus on 11 000 krooni kuus.

Mis puutub kostja väitesse, et hageja hoidus kõrvale vanema kohustuste täitmisest, siis on see paljasõnaline, selle kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata põhjusel, et hageja sissetulek võimaldab tal ennast üleval pidada, ei pea kohus vajalikuks põhjalikumalt käsitleda eelpool nimetatud vastuväidet.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi 4.lõike järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et lähtuvalt asjas tuvastatust on mõistlik jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

TsMS § 190 lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Harju Maakohtu määrusega 28.11.2008 on hagejale antud riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. TsMS § 190 lg 7 näeb ette mõjuval põhjusel kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. vabastamise. Arvestades hageja varanduslikku seisu ning seda, et hageja on töövõimetu ja tema sissetulekuks on töövõimetuspension 2 997 krooni ja muud sotsiaaltoetused, mis võimaldavad tal minimaalselt ennast ülal pidada, on põhjendatud tema vabastamine menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Koidula Laurisaar kohtunik