2-10-26704/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated2-10-26704/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1
2-10-26704
KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel
Resolutsioon
1. A.R.`i hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega vastavalt TsMS § 440.
2. Välja mõista D.B.`ilt (IK xxx, elukoht xxx) elatis igakuise elatusrahana A.R.`i (IK xxx, elukoht xxx) kasuks tema ülalpidamiseks alates 07.06.2010 summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus, kuni A.R.`i (IK xxx) poolt Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse lõpetamiseni, so kuni 01. märtsini 2012.a. (õppeasutuse mittelõpetamise korral kuni eksmatrikuleerimiseni).
3. Elatisraha kuulub tasumisele A.R.`i (IK 39206042220) arveldusarvele nr. 221019906673 AS-s Swedbank.
4. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.
5. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras.
6. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
Kohtuasja number 2-10-26704 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. september 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi A.R.`i hagi D.B.`i vastu elatise nõudes. Hagihind 19 575 krooni. Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised
Hageja:
Kostja:
A.R. (IK xxx, elukoht xxx)
D.B. (IK xxx), elukoht xxx)
2 Edasikaebamise kord
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
Hageja esitas 07. juunil 2010.a kohtusse hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Hageja õpib Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse teisel kursusel. Kostja maksis elatist kohtuotsuse alusel kuni hageja 18-aastaseks saamiseni, so, kuni 04.06.2010. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 2 175 krooni kuus.
22. juunil 2010 kohtule esitatud vastuses nõustus kostja hagiga täielikult, kostja oli nõus maksma elatist summas 2 175 krooni kuus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.
Kostja 22.06.2010 kohtule esitatud vastuses nõustus elatise maksmisega summas 2 175 krooni kuus.
Vastavalt TsMS § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
Vastavalt TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja rahuldab hagi (PKS) § 96, § 97 lg 2, § 100; § 101 lg 1 toodud õiguslikel alustel
Sünnitunnistuse järgi on kostja D.B. hageja A.R.`i isa (tl. 4). Hagiavalduse kohaselt õpib hageja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse teisel kursusel, kostja hagejat materiaalselt ei toeta (kostja maksis elatist kohtuotsuse alusel kuni hageja 18-aastaseks saamiseni, so, kuni 04.06.2010) Hageja esitas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse 14.05.2010 tõendi nr. 1574, millest nähtub, et A.R. õpib 2009/2010 õppeaastal teisel kursusel (tl. 10).
Vanemate õigused on sätestatud PKS 8 peatükis. Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).
Ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (PKS § 97 lg 2).
PKS § 100 lg 1, 2, 4 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks
3 anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1)
Alates 01.07.2010. a kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt elatist vastavalt seadusele.
22.06.2010 kohtule esitatud vastuses nõustus kostja hagiga täielikult, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele alates 07.06.2010 summas 2 175 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, A.R.`i poolt Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse lõpetamiseni, so kuni 01. märtsini 2012.a. (õppeasutuse mittelõpetamise korral kuni eksmatrikuleerimiseni).
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.
Johannes Külaots Kohtunik