2-10-36649/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generated30. juulil 2010.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte vaheline abielu sõlmiti 13.07.2002.a. Abielu lahutati 22.02.2010.a. Abielust on 07.07.2004.a sündinud tütar E. G.a. Laps on hageja ülalpidamisel, kostja perekonda materiaalselt ei toeta. Hageja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks 2 175 krooni kuus, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummääras.
Legislator headnote
AI generated2-10-36649/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 25. augustil 2010.a teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile vastavalt TsMS § 403 lg 1 tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks kuni 10.09.2010.a. . Pooled kohtule täiendavaid taotlusi ei esitanud.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-10-36649
1 (3)
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/
Kohtuasja number
2-10-36649
Otsuse kuupäev
Jõhvi, 27. september 2010.a kell 16.15
Kohus Viru Maakohus
Kohtunik
Ifret Mamedguseinov
Kohtuasi O.R. hagi V. G.`i vastu elatise nõudes.
Hagihind 19 575 krooni.
Asja läbivaatamise kuupäev
27. september 2010 / Kirjalikus menetlus
Resolutsioon
1. Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.
2. Välja mõista kostja V. G.`ilt (dokumentides ka V. G., isikukood xxx, elukoht xxx) alaealise tütre E. G.a (isikukood xxx) ülalpidamiseks O.R. (isikukood xxx, elukoht xxx) kasuks elatis summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 30.07.2010.a kuni tütre täisealiseks saamiseni, so kuni 07.07.2022.a.
3. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
4. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja poolt alates 30.07.2010.a elatisena tasutud raha.
5. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks..
Edasikaebamise kord
2-10-36649
2 (3) Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1. 30. juulil 2010.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte vaheline abielu sõlmiti 13.07.2002.a. Abielu lahutati 22.02.2010.a. Abielust on 07.07.2004.a sündinud tütar E. G.a. Laps on hageja ülalpidamisel, kostja perekonda materiaalselt ei toeta.
2. Hageja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks 2 175 krooni kuus, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummääras.
KOSTJA VASTUS
3. 23. augustil 2010.a esitatud vastuses kostja nõustus hagiga täielikult. Kostja teatas, et ta maksab hagejale elatist igakuiselt alates 22.02.2010.a.
MENETLUSE KÄIK
4. 25. augustil 2010.a teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile vastavalt TsMS § 403 lg 1 tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks kuni 10.09.2010.a. . Pooled kohtule täiendavaid taotlusi ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.
6. Sünnitunnistuse järgi lapse E. G.a vanemateks on hageja ja kostja. Hagiavalduse kohaselt laps hageja on ülalpidamisel, kostja materiaalselt ei toeta.
7. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) § 96 alusel ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1, lg 2, lg 4 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
8. Elatise nõudmise hagi rahuldamiseks on oluline tuvastada, et vanem kas üldse või nõutaval viisil ei täida lapse ülalpidamiskohustust. Kostja vastuse kohaselt maksab ta hagejale igakuiselt elatist alates 22.02.2010.a. Hageja ei ole kostja vastusele vastuväiteid esitanud. Seega tuleks hagi rahuldamata jätta. Samas seadusest tulenevalt ei ole välistatud elatise nõudmine kohtulahendi alusel, mis täitedokumendina kaitseb hagejat paremini pikema aja
2-10-36649
3 (3) jooksul, sest kostja poolt ülalpidamiskohustuste täitmata jätmisel saab hageja pöörduda kohtutäituri poole kohtulahendi sundtäitmiseks. Seega olukorras, kus kostja on hagi õigeks võtnud, puudub alus hagi rahuldamata jätmiseks.
9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Sellepärast kohus rahuldab hagi hageja poolt nõutud ajast ja ulatuses, so summas 2 175 krooni kuus alates 30.07.2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.
10. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Kuna hageja nõuab elatist seadusega ettenähtud minimaalmääras, millega on kostja nõustunud, siis TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel kohus omal algatusel tunnistab otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada alates 30.07.2010.a kostja poolt lapse ülalpidamiseks makstud raha.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
11. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS §
162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
12 Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest.
13. Alates 15.07.2008.a kehtima hakanud TsMS §1741 lg 1 alusel asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Et hagejal on menetluses menetluskulud tekkinud, ei ole teada. Hageja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Menetluskulude kostja kanda jätmist või nende kostjalt väljamõistmist ei ole hageja taotlenud. Sellepärast TsMS §1741 lg
4 alusel ei või hageja enam nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg 1-lg 3 sätestatud korras. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
14. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 434, § 438, § 440 lg1, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik