3-10-1187/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedÕigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (edaspidi ÕVVTK) Tallinna Linnakomisjoni 13. novembri 1995 otsusega nr 6385 loeti Tallinnas tehnika tn 27 endisel kinnistul nr
Legislator headnote
AI generated3-10-1187/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: novembri 1995 otsusega nr 6385 loeti Tallinnas tehnika tn 27 endisel kinnistul nr
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. september 2010, Tallinn
Haldusasja number
3-10-1187
Haldusasi
R.A. kaebus Tallinna Linnavaraameti 01. veebruari 2010
piiriprotokolli õigusvastasuse tuvastamise nõudes.
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 23. septembril 2010
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: R.A.
Esindaja: Aleksander Pahmurko
Vastustaja: Tallinna Linnavaraamet
Esindaja: Aldi Alev
RESOLUTSIOON
1. Jätta R.A. kaebus rahuldamata.
2. Jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul otsuse avalikult
teatavakstegemisest
arvates
esitada
apellatsioonkaebus
vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4
ja lg 6).
ASJAOLUD
1. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (edaspidi ÕVVTK) Tallinna
Linnakomisjoni 13. novembri 1995 otsusega nr 6385 loeti Tallinnas tehnika tn 27 endisel kinnistul nr
901 asunud ehitised ja 1021 m2 suurune krunt omandireformi objektiks ja õigustatud subjektiks
tunnistati R.A.. Tallinna Linnavalitsuse 2. aprilli 1996 korraldusega nr 844-k tagastati Tallinnas Tehnika
27 asuvad hooned R.A.le ning sama aasta 31. mail 1996 koostatud vara üleandmise aktiga anti R.A.le
üle üks neljakorruseline kivist elamu ja kuur.
2. Tallinna Linnavalitsuse 10. mai 2006 korraldusega nr 910-k määrati kindlaks Paldiski mnt 24
teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid, mille kohaselt jäi Paldiski mnt 24 teenindamiseks vajaliku
maa hulka ka maa, millel asus Tehnika 27 ja Paldiski mnt 24 elamute vahel olev kuur. R.A. vaidlustas
eelnimetatud korralduse halduskohtus, ent kohus lõpetas kaebuse menetluse halduskohtumenetluse
seadustiku (HkMS) § 12 lg 3 alusel. Viidatud kohtumäärus on jõustunud. Paldiski mnt 24 kinnistu on
eelviidatud korralduses nr 910-k näidatud piirides kantud kinnistusraamatusse 14. detsembril 2006.
3. 01. veebruaril 2010 koostas Tallinna Linnavaraamet Tehnika 27 piiriprotokolli, mille kohaselt on
moodustatava katastriüksuse suuruseks 919 m2.
KAEBUSE ESITAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
4. R.A. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Linnavaraameti 01. veebruari
2010 piiriprotokolli koostamise kui toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse esitaja peab
põhjendamatuks tagastamisele kuuluva maa suuruse vähendamist võrreldes ÕVVTK Tallinna
Linnakomisjoni 13. novembri 1995 otsuses märgituga ning leiab, et talle tuleks tagastada maa endistes
piirides, sealhulgas maa, mis jääb Tehnika 27 ja Paldiski mnt 24 elamute vahelise kuuri alla. Kaebuse
esitaja rõhutab seejuures, et vaidlusalune kuur on talle Tehnika 27 hoonete tagastamise käigus 1996.
aastal aktiga üle antud ning seega on kõnealune kuuriblokk kaebuse esitaja omandis. Kaebuse esitaja ei
nõustu vastustaja kirjades esitatud väitega, justkui kuuluks kuuriblokk teisele isikule ning seetõttu oleks
takistatud selle aluse maa tagastamine kaebuse esitajale. Siinkohal viitab kaebuse esitaja ehitisregistri
andmetele, mille kohaselt on kuur kaebuse esitaja omandis. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja
esindaja, et vaidlusalune kuuriblokk on ehitatud 1954. aastal ning seda kasutasid nii Tehnika 27 kui
Paldiski mnt 24 asuvate korterite elanikud. Kaebuse esitaja toob ka välja, et teda ei kutsutud Paldiski
mnt 24 piiride looduses kindlaksmääramise juurde ja märgib muuhulgas, et piiriprotokoll, millega
määrati Paldiski 24 piirid, on koostatud ajaliselt pärast Tallinna Linnavalitsuse 10. mai 2006 korralduse
nr 910 andmist. Kaebuse esitaja toob ka välja, et kuni käesoleva ajani on ta maksnud maamaksu 1021
m2 suuruse maa eest.
5. Kaebuse esitaja märgib samuti, et talle maa tagastamisel on rikutud Vabariigi Valitsuse 5. veebruari
1993 määruse nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ (edaspidi VV määrus nr
1997/36) punkt 56, kuna talle on selgitatud, miks ei ole maa tagastamist läbi viidud seal sätestatud tähtaja
jooksul. Kaebuse esitaja leiab, viidates Riigikohtu lahendile haldusasjas 3-3-1-53-03, et käesoleval juhul on
sellise piiriprotokolli koostamine sedavõrd oluline rikkumine, mis toob kindlasti kaasa lõppkokkuvõttes
õigusvastase haldusakti andmise ning seega on tal õigus piiriprotokolli koostamist vaidlustada.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6. Tallinna Linnavaraamet peab R.A. kaebust põhjendamatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist.
Vastustaja leiab, et piiriprotokoll ei saa rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, kuivõrd vaidluse
esemeks olev kuuride-alune maa, on juba 10. mai 2006 korraldusega määratud Paldiski mnt 24
teenindamiseks vajaliku maa hulka, samas kui 01. veebruari 2010 piiriprotokolliga, mille kaebuse esitaja
käesolevas asjas vaidlustanud on, ei otsustata kaebajale õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist või
mitte tagastamist. Mis puudutab kuuride-aluse maa erastamist Paldiski mnt 24 hoone juurde, siis
selgitab vastustaja, et maareformi seadusest tulenevalt lahendatakse enne maa tagastamist maa
ostueesõigusega erastamise küsimused, kuna sellest sõltub, kui suures ulatuses on võimalik
õigusvastaselt võõrandatud maad tagastada. Vastustaja märgib samuti, et kaebuse esitaja ei ole
tõendanud, et vaidlusalune kuur on tema omandis. Kohtuistungil selgitas vastustaja, et maa
ostueesõigusega erastamise menetluses kinnitas KÜ Paldiski mnt 24, et kuur kuulub Paldiski mnt 24
korterite mõtteliste osade koosseisu ning, et ehitisregistri kanne ei tõenda kaebuse esitaja omandiõigust.
Vastustaja märkis istungil ka seda, et kuna kuurid on ehitatud 1950-ndatel aastatel, ei saa nende näol
olla tegemist õigusvastaselt võõrandatud varaga.
7. Vastustaja viitab Vabariigi Valitsuse 23.10.2003 määruses nr 264 „Katastrimõõdistamise teostamise
ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord“ punktidele 19-22 ja selgitab, et kuna piiriprotokolli
koostamise eesmärk on üksnes määratud piiride tähistamise, piiride kättenäitamise ja piirimärkide
alalhoiukohustuse teatavakstegemine, ei saa see kuidagi rikkuda kaebuse esitaja õigusi. Kohtuistungil
selgitas vastustaja esindaja samuti, et Tehnika 27 ümberkaudsete maade osas on maareform tänaseks
lõppenud ning krundid moodustatud, mistõttu ei oleks võimalik määrata Tehnika 27 krundi piire teisiti
kui seda on tehtud vaidlusaluse piiriprotokolliga.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses
seoses, leiab, et R.A. kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Nõustuda tuleb vastustaja
seisukohaga, et piiriprotokolli koostamine ei ole toiminguna halduskohtus iseseisvalt vaidlustatav, kuna
see ei saa iseseisvalt rikkuda omandireformi õigustatud subjekti õigusi. Piiriprotokolli koostamine ei ole
eelhaldusaktiks maa tagastamise otsustamisel. Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993 määruse nr 36
„Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ (edaspidi VV määrus nr 1993/36) punkti 563
kohaselt moodustatakse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel katastriüksus Vabariigi Valitsuse
29. aprilli 1997. a määrusega nr 88 kinnitatud «Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse
moodustamise korrast» (edaspidi VV määrus 1997/88) juhindudes plaani- või kaardimaterjali või
katastrimõõdistamise andmete alusel. Käesoleval juhul on katastriüksuse moodustamist alustatud
plaani- või kaardimaterjali alusel. VV määruse 1997/88 punkti 6 kohaselt määrab kohalik omavalitsus
vastavuses kehtivate õigusaktidega plaani- või kaardimaterjalil maaüksuse piiri ja pindala. Sama määruse
8. puntki sätestatakse, et kohaliku omavalitsuse volitatud esindaja näitab katastriüksuse moodustamist
taotlevale isikule ja piirinaabritele plaanil või kaardil kätte maaüksuse piirid ning võtab katastriüksuse
moodustamist taotlenud isikult kirjaliku nõusoleku plaanil määratud maatüki piiride ja pindalaga. Sama
määruse p 11 kohaselt on piiriprotokolli näol tegemist dokumendiga, kus kirjeldatakse piiri ja
piiripunkte ning nende asukohti püsiobjektide (orientiiride) suhtes. Sellisena on koostatud ka 01.
veebruari 2010 piiriprotokoll, kus on kirjeldatud moodustatava katastriüksuse piire ning kus
märgitakse, et piiripunktide tähised on eelnevalt moodustatud naaberkatastriüksuste piirimärgid. VV
määruse nr 1997/88 punkrist 13 tuleneb, et kui piiride kättenäitamisele ja piiriprotokolli koostamisele
kutsutud isik ei ilmu või keeldub piiride kättenäitamise dokumendile ja/või piiriprotokollile alla
kirjutamast, loetakse piirid kättenäidatuks ning katastriüksus moodustatuks kohaliku omavalitsuse
määratud piirides. Eeltoodust nähtuvalt on piiriprotokolli sisuks kindlaksmääratud piiride teatavaks
tegemine ja kätte näitamine asjaomasele isikule. Seejuures leiab kohus, et maa tagastamise õigustatud
subjekti keeldumine nõusoleku andmisest plaanil määratud maatüki piiride ja pindalaga ei takista
iseenesest katastriüksuse moodustamist, kuna kirjaliku nõusoleku võtmine on tegelikult hõlmatud
maaüksuse piiride kättenäitamise mõistega (vrd. VV määruse 1997/88 punkti 17 sõnastus). Seega ei saa
väita, et pädeva haldusorgani võimalikud eksimused piiride kättenäitamisel või piiriprotokolli
koostamisel tooksid tingimata kaasa hiljem tehtava maa tagastamise otsuse õigusvastasuse.
9. Põhimõtteliselt võiks eraldi vaidlustatav olla kohaliku omavalitsuse otsus plaani- või kaardimaterjalil
maaüksuse piiri ja pindala määramise kohta (VV määruse nr 1997/88 punkt 6), ent kindlasti mitte
piiriprotokolli koostamine. Seega tuleb R.A. kaebus rahuldamata jätta juba seetõttu, et piiriprotokolli
koostamine ei saa tema subjektiivseid õigusi rikkuda. Kaebuse esitaja õigusi võib rikkuda kohaliku
omavalitsuse otsus maa tagastamise või tagastamata jätmise kohta, ent sellist otsust arusaadavalt
käesolevaks ajaks veel tehtud ei ole.
10. Teisalt ei saa kaebuse esitaja seisukohtadega nõustuda ka sisuliselt. Vaidlus puudutab antud juhul
102 m2 suurust maatükki, mis kuulus ÕVVTK linnakomisjoni 13. novembri 1995 otsusega
omandireformi objektiks tunnistatud endise kinnistu nr 901 koosseisu. Vaidlusalune maa on Tallinna
Linnavalitsuse 10. mai 2006 korraldusega nr 910 määratud Paldiski mnt 24 asuva ehitise
teenindamiseks vajaliku maa hulka ning erastatud korteriomandite moodustamisel Paldiski mnt 24
korteriomanikele. Korteriomanditeks jaotatud Paldiski mnt 24 kinnistu on kantud kinnistusraamatusse.
Vaidlusalusel maal asub kuur (kuuride blokk). Kaebuse esitaja väide, et nimetatud kuuride blokk on
tema omandis, ei ole õige. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 1 kohaselt on kinnisasjaga (maaga)
püsivalt ühendatud ehitis kinnisasja oluline osa. Sama seaduse § 53 lg 2 kohaselt ei saa asi ja selle
oluline osa olla eri isikute omandis. See tähendab, et kinnistusraamatusse kantud maatükil asuv ehitis
on vastava kinnisasja omaniku omandis. Antud juhul on Paldiski mnt 24 kinnisasi jagatud
korteriomanditeks ning vaidlusalune kuuride blokk kuulub korteriomanike kaasomandisse. Asjaolu, et
nimetatud kuur anti õigusvastaselt võõrandatud ehitiste tagastamise menetluses 31. mai 1996 aktiga üle
kaebuse esitajale või et Tallinna Hooneregistri tõendist nähtuvalt oli kuuri omanikuks kaebuse esitaja,
ei oma antud olukorras enam tähtsust, kuivõrd nii vara üleandmise akt kui hooneregistri tõend
pärinevad ajast, mil vaidlusaluse kuuri alune maa ei olnud kinnistatud ning kuuri näol oli tegemist
vallasasjaga, mis võis tookord olla ka tsiviilkäibes iseseisvalt (ilma selle aluseks oleva maata). Maa
kinnistamisega muutus kuur kinnisasja oluliseks osaks ning jagab edaspidi kinnisasja omandiõiguslikku
staatust.
11. Eeltoodust tuleneb, et isegi kui kaebuse esitaja väide, et kõnealune kuur oli vallasasjana tema
omandis, oleks õige, ei oleks see käesoleval juhul enam asjakohane. Kaebuse esitaja ei saa käesoleval
juhul vaidlustada enam Tallinna Linnavalitsuse 10. mai 2006 korraldust nr 910, millega määrati kindlaks
Paldiski mnt 24 ehitise teenindamiseks vajalik maa. Nimetatud korralduse peale esitas R.A. Tallinna
Halduskohtule kaebuse, ent kaebuse menetlus lõpetati (haldusasi 3-08-1658). Teadaolevalt ei ole
kaebuse esitaja tähtaegselt vaidlustanud ka otsust Paldiski mnt 24 maa ostueesõigusega erastamise
otsust ning selle vaidlustamise võimalust kaebuse esitajal ilmselt käesoleval ajal enam ei oleks, kuivõrd
asjaolust, et varem teenindamiseks vajaliku maa ulatuses on see Paldiski mnt 24 juurde erastatud ja
kinnistusraamatusse kantud, pidi kaebuse esitaja teada saama hiljemalt haldusasja 3-06-1658 menetluse
käigus.
12. Samas tuleb nõustuda vastustaja väitega, et kaebuse esitaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid
vaidlusaluse kuuri kuulumist kaebuse esitajale. Hooneregistri tõend, millele kaebuse esitaja viitab, on
arusaadavalt koostatud 1996. aasta vara üleandmise akti alusel. Selle aktiga anti üle aga õigusvastaselt
võõrandatud hooned, mis tagastati kaebuse esitajale 2. aprilli 1996 korraldusega nr 844-k. Viidatud
korralduses hooneid konkreetselt ei nimetata, ent vaidlusaluse kuuri tagastamine kaebuse esitajale ei
olnud omandireformi käigus võimalik, kuna tegemist ei saanud olla õigusvastaselt võõrandatud
ehitisega, sest kuur on ehitatud 1950-ndatel aastatel, seega pärast Eesti okupeerimist. Kaebuse esitaja ei
ole ka selgitanud, millisel õiguslikul alusel tema omandiõigus sellele kuurile tekkis. Ainuüksi üleandmise
akt sellist omandiõigust tekitada nähtavasti ei saanud.
13. Eeltoodust tulenevalt ei saaks kaebuse esitaja käesoleval ajal enam nõuda, et talle tagastataks
õigusvastaselt võõrandatud endise kinnistu nr 901 osa, mis on ostueesõigusega erastatud ning teise
kinnisasja koosseisus juba kinnistusraamatusse kantud. Juhul kui kaebuse esitajale tagastatakse Tehnika
27 maa 919 m2 ulatuses ning ta sellega nõus ei ole, on tal võimalik vaidlustada maa tagastamise otsus.
Kui kaebuse esitaja aga möönab, et maad ei ole talle võimalik tagastada suuremas ulatuses, kuna
ümberkaudsed maad (sh. 102m2 suurune kuuri alla jääv maatükk), on omandireformi käigus juba
omaniku leidnud, on tal võimalik esitada kahju hüvitamise nõue, kui ta endiselt leiab, et kuur
vallasasjana oli tema omandis.
14. Mis puudutab kaebuse esitaja esindaja poolt kohtuistungil välja toodud asjaolusid, et erinevatel
aegadel on koostatud erinevaid piiriprotokolle, siis see ei oma käesoleva vaidluse lahendamise
seisukohast samuti tähtsust, kuna varasemate piiriprotokollides näidatud piiridega ei ole katastriüksuste
moodustamist jätkatud. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et mingisugust kokkulepet kaebuse esitaja
ja Paldiski mnt 24 omanike vahel sõlmitud ei ole. Asjakohaseks ei saa pidada ka kaebuse esitaja viidet
Paldiski mnt 24 maa osalise kompenseerimise kohta. Õigusvastaselt võõrandatud maa osaline
kompenseerimine ja ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramine ning ehitise
juurde maa ostueesõigusega erastamine ei ole omavahel seotud. Seadusest ei tulene, et Paldiski mnt 24
ehitise juurde ei oleks tohtinud erastada rohkem maad kui oli Paldiski mnt 24 kinnisasja suurus enne
nõukogude okupatsiooni.
15. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse
rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole kaebuse esitajalt
menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad kummagi menetlusosalise kulud menetlusosalise enda
kanda.
Kristjan Siigur
kohtunik