3-10-1187/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. september 2010, Tallinn

Haldusasja number

3-10-1187

Haldusasi

R.A. kaebus Tallinna Linnavaraameti 01. veebruari 2010

piiriprotokolli õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 23. septembril 2010

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: R.A.

Esindaja: Aleksander Pahmurko

Vastustaja: Tallinna Linnavaraamet

Esindaja: Aldi Alev

RESOLUTSIOON

1. Jätta R.A. kaebus rahuldamata.

2. Jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest

arvates

esitada

apellatsioonkaebus

vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4

ja lg 6).

ASJAOLUD

1. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (edaspidi ÕVVTK) Tallinna

Linnakomisjoni 13. novembri 1995 otsusega nr 6385 loeti Tallinnas tehnika tn 27 endisel kinnistul nr

901 asunud ehitised ja 1021 m2 suurune krunt omandireformi objektiks ja õigustatud subjektiks

tunnistati R.A.. Tallinna Linnavalitsuse 2. aprilli 1996 korraldusega nr 844-k tagastati Tallinnas Tehnika

27 asuvad hooned R.A.le ning sama aasta 31. mail 1996 koostatud vara üleandmise aktiga anti R.A.le

üle üks neljakorruseline kivist elamu ja kuur.

2. Tallinna Linnavalitsuse 10. mai 2006 korraldusega nr 910-k määrati kindlaks Paldiski mnt 24

teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid, mille kohaselt jäi Paldiski mnt 24 teenindamiseks vajaliku

maa hulka ka maa, millel asus Tehnika 27 ja Paldiski mnt 24 elamute vahel olev kuur. R.A. vaidlustas

eelnimetatud korralduse halduskohtus, ent kohus lõpetas kaebuse menetluse halduskohtumenetluse

seadustiku (HkMS) § 12 lg 3 alusel. Viidatud kohtumäärus on jõustunud. Paldiski mnt 24 kinnistu on

eelviidatud korralduses nr 910-k näidatud piirides kantud kinnistusraamatusse 14. detsembril 2006.

3. 01. veebruaril 2010 koostas Tallinna Linnavaraamet Tehnika 27 piiriprotokolli, mille kohaselt on

moodustatava katastriüksuse suuruseks 919 m2.

KAEBUSE ESITAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

4. R.A. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Linnavaraameti 01. veebruari

2010 piiriprotokolli koostamise kui toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse esitaja peab

põhjendamatuks tagastamisele kuuluva maa suuruse vähendamist võrreldes ÕVVTK Tallinna

Linnakomisjoni 13. novembri 1995 otsuses märgituga ning leiab, et talle tuleks tagastada maa endistes

piirides, sealhulgas maa, mis jääb Tehnika 27 ja Paldiski mnt 24 elamute vahelise kuuri alla. Kaebuse

esitaja rõhutab seejuures, et vaidlusalune kuur on talle Tehnika 27 hoonete tagastamise käigus 1996.

aastal aktiga üle antud ning seega on kõnealune kuuriblokk kaebuse esitaja omandis. Kaebuse esitaja ei

nõustu vastustaja kirjades esitatud väitega, justkui kuuluks kuuriblokk teisele isikule ning seetõttu oleks

takistatud selle aluse maa tagastamine kaebuse esitajale. Siinkohal viitab kaebuse esitaja ehitisregistri

andmetele, mille kohaselt on kuur kaebuse esitaja omandis. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja

esindaja, et vaidlusalune kuuriblokk on ehitatud 1954. aastal ning seda kasutasid nii Tehnika 27 kui

Paldiski mnt 24 asuvate korterite elanikud. Kaebuse esitaja toob ka välja, et teda ei kutsutud Paldiski

mnt 24 piiride looduses kindlaksmääramise juurde ja märgib muuhulgas, et piiriprotokoll, millega

määrati Paldiski 24 piirid, on koostatud ajaliselt pärast Tallinna Linnavalitsuse 10. mai 2006 korralduse

nr 910 andmist. Kaebuse esitaja toob ka välja, et kuni käesoleva ajani on ta maksnud maamaksu 1021

m2 suuruse maa eest.

5. Kaebuse esitaja märgib samuti, et talle maa tagastamisel on rikutud Vabariigi Valitsuse 5. veebruari

1993 määruse nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ (edaspidi VV määrus nr

1997/36) punkt 56, kuna talle on selgitatud, miks ei ole maa tagastamist läbi viidud seal sätestatud tähtaja

jooksul. Kaebuse esitaja leiab, viidates Riigikohtu lahendile haldusasjas 3-3-1-53-03, et käesoleval juhul on

sellise piiriprotokolli koostamine sedavõrd oluline rikkumine, mis toob kindlasti kaasa lõppkokkuvõttes

õigusvastase haldusakti andmise ning seega on tal õigus piiriprotokolli koostamist vaidlustada.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Tallinna Linnavaraamet peab R.A. kaebust põhjendamatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastustaja leiab, et piiriprotokoll ei saa rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, kuivõrd vaidluse

esemeks olev kuuride-alune maa, on juba 10. mai 2006 korraldusega määratud Paldiski mnt 24

teenindamiseks vajaliku maa hulka, samas kui 01. veebruari 2010 piiriprotokolliga, mille kaebuse esitaja

käesolevas asjas vaidlustanud on, ei otsustata kaebajale õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist või

mitte tagastamist. Mis puudutab kuuride-aluse maa erastamist Paldiski mnt 24 hoone juurde, siis

selgitab vastustaja, et maareformi seadusest tulenevalt lahendatakse enne maa tagastamist maa

ostueesõigusega erastamise küsimused, kuna sellest sõltub, kui suures ulatuses on võimalik

õigusvastaselt võõrandatud maad tagastada. Vastustaja märgib samuti, et kaebuse esitaja ei ole

tõendanud, et vaidlusalune kuur on tema omandis. Kohtuistungil selgitas vastustaja, et maa

ostueesõigusega erastamise menetluses kinnitas KÜ Paldiski mnt 24, et kuur kuulub Paldiski mnt 24

korterite mõtteliste osade koosseisu ning, et ehitisregistri kanne ei tõenda kaebuse esitaja omandiõigust.

Vastustaja märkis istungil ka seda, et kuna kuurid on ehitatud 1950-ndatel aastatel, ei saa nende näol

olla tegemist õigusvastaselt võõrandatud varaga.

7. Vastustaja viitab Vabariigi Valitsuse 23.10.2003 määruses nr 264 „Katastrimõõdistamise teostamise

ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord“ punktidele 19-22 ja selgitab, et kuna piiriprotokolli

koostamise eesmärk on üksnes määratud piiride tähistamise, piiride kättenäitamise ja piirimärkide

alalhoiukohustuse teatavakstegemine, ei saa see kuidagi rikkuda kaebuse esitaja õigusi. Kohtuistungil

selgitas vastustaja esindaja samuti, et Tehnika 27 ümberkaudsete maade osas on maareform tänaseks

lõppenud ning krundid moodustatud, mistõttu ei oleks võimalik määrata Tehnika 27 krundi piire teisiti

kui seda on tehtud vaidlusaluse piiriprotokolliga.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses

seoses, leiab, et R.A. kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Nõustuda tuleb vastustaja

seisukohaga, et piiriprotokolli koostamine ei ole toiminguna halduskohtus iseseisvalt vaidlustatav, kuna

see ei saa iseseisvalt rikkuda omandireformi õigustatud subjekti õigusi. Piiriprotokolli koostamine ei ole

eelhaldusaktiks maa tagastamise otsustamisel. Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993 määruse nr 36

„Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ (edaspidi VV määrus nr 1993/36) punkti 563

kohaselt moodustatakse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel katastriüksus Vabariigi Valitsuse

29. aprilli 1997. a määrusega nr 88 kinnitatud «Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse

moodustamise korrast» (edaspidi VV määrus 1997/88) juhindudes plaani- või kaardimaterjali või

katastrimõõdistamise andmete alusel. Käesoleval juhul on katastriüksuse moodustamist alustatud

plaani- või kaardimaterjali alusel. VV määruse 1997/88 punkti 6 kohaselt määrab kohalik omavalitsus

vastavuses kehtivate õigusaktidega plaani- või kaardimaterjalil maaüksuse piiri ja pindala. Sama määruse

8. puntki sätestatakse, et kohaliku omavalitsuse volitatud esindaja näitab katastriüksuse moodustamist

taotlevale isikule ja piirinaabritele plaanil või kaardil kätte maaüksuse piirid ning võtab katastriüksuse

moodustamist taotlenud isikult kirjaliku nõusoleku plaanil määratud maatüki piiride ja pindalaga. Sama

määruse p 11 kohaselt on piiriprotokolli näol tegemist dokumendiga, kus kirjeldatakse piiri ja

piiripunkte ning nende asukohti püsiobjektide (orientiiride) suhtes. Sellisena on koostatud ka 01.

veebruari 2010 piiriprotokoll, kus on kirjeldatud moodustatava katastriüksuse piire ning kus

märgitakse, et piiripunktide tähised on eelnevalt moodustatud naaberkatastriüksuste piirimärgid. VV

määruse nr 1997/88 punkrist 13 tuleneb, et kui piiride kättenäitamisele ja piiriprotokolli koostamisele

kutsutud isik ei ilmu või keeldub piiride kättenäitamise dokumendile ja/või piiriprotokollile alla

kirjutamast, loetakse piirid kättenäidatuks ning katastriüksus moodustatuks kohaliku omavalitsuse

määratud piirides. Eeltoodust nähtuvalt on piiriprotokolli sisuks kindlaksmääratud piiride teatavaks

tegemine ja kätte näitamine asjaomasele isikule. Seejuures leiab kohus, et maa tagastamise õigustatud

subjekti keeldumine nõusoleku andmisest plaanil määratud maatüki piiride ja pindalaga ei takista

iseenesest katastriüksuse moodustamist, kuna kirjaliku nõusoleku võtmine on tegelikult hõlmatud

maaüksuse piiride kättenäitamise mõistega (vrd. VV määruse 1997/88 punkti 17 sõnastus). Seega ei saa

väita, et pädeva haldusorgani võimalikud eksimused piiride kättenäitamisel või piiriprotokolli

koostamisel tooksid tingimata kaasa hiljem tehtava maa tagastamise otsuse õigusvastasuse.

9. Põhimõtteliselt võiks eraldi vaidlustatav olla kohaliku omavalitsuse otsus plaani- või kaardimaterjalil

maaüksuse piiri ja pindala määramise kohta (VV määruse nr 1997/88 punkt 6), ent kindlasti mitte

piiriprotokolli koostamine. Seega tuleb R.A. kaebus rahuldamata jätta juba seetõttu, et piiriprotokolli

koostamine ei saa tema subjektiivseid õigusi rikkuda. Kaebuse esitaja õigusi võib rikkuda kohaliku

omavalitsuse otsus maa tagastamise või tagastamata jätmise kohta, ent sellist otsust arusaadavalt

käesolevaks ajaks veel tehtud ei ole.

10. Teisalt ei saa kaebuse esitaja seisukohtadega nõustuda ka sisuliselt. Vaidlus puudutab antud juhul

102 m2 suurust maatükki, mis kuulus ÕVVTK linnakomisjoni 13. novembri 1995 otsusega

omandireformi objektiks tunnistatud endise kinnistu nr 901 koosseisu. Vaidlusalune maa on Tallinna

Linnavalitsuse 10. mai 2006 korraldusega nr 910 määratud Paldiski mnt 24 asuva ehitise

teenindamiseks vajaliku maa hulka ning erastatud korteriomandite moodustamisel Paldiski mnt 24

korteriomanikele. Korteriomanditeks jaotatud Paldiski mnt 24 kinnistu on kantud kinnistusraamatusse.

Vaidlusalusel maal asub kuur (kuuride blokk). Kaebuse esitaja väide, et nimetatud kuuride blokk on

tema omandis, ei ole õige. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 1 kohaselt on kinnisasjaga (maaga)

püsivalt ühendatud ehitis kinnisasja oluline osa. Sama seaduse § 53 lg 2 kohaselt ei saa asi ja selle

oluline osa olla eri isikute omandis. See tähendab, et kinnistusraamatusse kantud maatükil asuv ehitis

on vastava kinnisasja omaniku omandis. Antud juhul on Paldiski mnt 24 kinnisasi jagatud

korteriomanditeks ning vaidlusalune kuuride blokk kuulub korteriomanike kaasomandisse. Asjaolu, et

nimetatud kuur anti õigusvastaselt võõrandatud ehitiste tagastamise menetluses 31. mai 1996 aktiga üle

kaebuse esitajale või et Tallinna Hooneregistri tõendist nähtuvalt oli kuuri omanikuks kaebuse esitaja,

ei oma antud olukorras enam tähtsust, kuivõrd nii vara üleandmise akt kui hooneregistri tõend

pärinevad ajast, mil vaidlusaluse kuuri alune maa ei olnud kinnistatud ning kuuri näol oli tegemist

vallasasjaga, mis võis tookord olla ka tsiviilkäibes iseseisvalt (ilma selle aluseks oleva maata). Maa

kinnistamisega muutus kuur kinnisasja oluliseks osaks ning jagab edaspidi kinnisasja omandiõiguslikku

staatust.

11. Eeltoodust tuleneb, et isegi kui kaebuse esitaja väide, et kõnealune kuur oli vallasasjana tema

omandis, oleks õige, ei oleks see käesoleval juhul enam asjakohane. Kaebuse esitaja ei saa käesoleval

juhul vaidlustada enam Tallinna Linnavalitsuse 10. mai 2006 korraldust nr 910, millega määrati kindlaks

Paldiski mnt 24 ehitise teenindamiseks vajalik maa. Nimetatud korralduse peale esitas R.A. Tallinna

Halduskohtule kaebuse, ent kaebuse menetlus lõpetati (haldusasi 3-08-1658). Teadaolevalt ei ole

kaebuse esitaja tähtaegselt vaidlustanud ka otsust Paldiski mnt 24 maa ostueesõigusega erastamise

otsust ning selle vaidlustamise võimalust kaebuse esitajal ilmselt käesoleval ajal enam ei oleks, kuivõrd

asjaolust, et varem teenindamiseks vajaliku maa ulatuses on see Paldiski mnt 24 juurde erastatud ja

kinnistusraamatusse kantud, pidi kaebuse esitaja teada saama hiljemalt haldusasja 3-06-1658 menetluse

käigus.

12. Samas tuleb nõustuda vastustaja väitega, et kaebuse esitaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid

vaidlusaluse kuuri kuulumist kaebuse esitajale. Hooneregistri tõend, millele kaebuse esitaja viitab, on

arusaadavalt koostatud 1996. aasta vara üleandmise akti alusel. Selle aktiga anti üle aga õigusvastaselt

võõrandatud hooned, mis tagastati kaebuse esitajale 2. aprilli 1996 korraldusega nr 844-k. Viidatud

korralduses hooneid konkreetselt ei nimetata, ent vaidlusaluse kuuri tagastamine kaebuse esitajale ei

olnud omandireformi käigus võimalik, kuna tegemist ei saanud olla õigusvastaselt võõrandatud

ehitisega, sest kuur on ehitatud 1950-ndatel aastatel, seega pärast Eesti okupeerimist. Kaebuse esitaja ei

ole ka selgitanud, millisel õiguslikul alusel tema omandiõigus sellele kuurile tekkis. Ainuüksi üleandmise

akt sellist omandiõigust tekitada nähtavasti ei saanud.

13. Eeltoodust tulenevalt ei saaks kaebuse esitaja käesoleval ajal enam nõuda, et talle tagastataks

õigusvastaselt võõrandatud endise kinnistu nr 901 osa, mis on ostueesõigusega erastatud ning teise

kinnisasja koosseisus juba kinnistusraamatusse kantud. Juhul kui kaebuse esitajale tagastatakse Tehnika

27 maa 919 m2 ulatuses ning ta sellega nõus ei ole, on tal võimalik vaidlustada maa tagastamise otsus.

Kui kaebuse esitaja aga möönab, et maad ei ole talle võimalik tagastada suuremas ulatuses, kuna

ümberkaudsed maad (sh. 102m2 suurune kuuri alla jääv maatükk), on omandireformi käigus juba

omaniku leidnud, on tal võimalik esitada kahju hüvitamise nõue, kui ta endiselt leiab, et kuur

vallasasjana oli tema omandis.

14. Mis puudutab kaebuse esitaja esindaja poolt kohtuistungil välja toodud asjaolusid, et erinevatel

aegadel on koostatud erinevaid piiriprotokolle, siis see ei oma käesoleva vaidluse lahendamise

seisukohast samuti tähtsust, kuna varasemate piiriprotokollides näidatud piiridega ei ole katastriüksuste

moodustamist jätkatud. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et mingisugust kokkulepet kaebuse esitaja

ja Paldiski mnt 24 omanike vahel sõlmitud ei ole. Asjakohaseks ei saa pidada ka kaebuse esitaja viidet

Paldiski mnt 24 maa osalise kompenseerimise kohta. Õigusvastaselt võõrandatud maa osaline

kompenseerimine ja ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramine ning ehitise

juurde maa ostueesõigusega erastamine ei ole omavahel seotud. Seadusest ei tulene, et Paldiski mnt 24

ehitise juurde ei oleks tohtinud erastada rohkem maad kui oli Paldiski mnt 24 kinnisasja suurus enne

nõukogude okupatsiooni.

15. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole kaebuse esitajalt

menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad kummagi menetlusosalise kulud menetlusosalise enda

kanda.

Kristjan Siigur

kohtunik