3-09-2903/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

28. september 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2903 Haldusasi OÜ Nautex Hiiumaa kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 01.06.2009 käskkirja nr 11-26.1/4 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

8. september 2010 Menetlusosalised Kaebaja - OÜ Nautex Hiiumaa, esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Vastustaja - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Veiko Bergmann RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Välja mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt 5400 (viis tuhat nelisada) krooni OÜ Nautex Hiiumaa kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks. Apellandi menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates 28. septembrist 2010.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) peadirektori 27.09.2006 käskkirjaga nr 1-3.12/1645 rahuldati OÜ Nautex Hiiumaa taotlus struktuuritoetuse andmiseks struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) ning Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument 2004-2006 meetme 3.9 "Kalalaevastiku püügivõimsuse reguleerimine" alusel. OÜ-le Nautex Hiiumaa määrati kalalaeva „Riina“ sihtotstarbe muutmiseks õppe eesmärgil toetus 2 340 736 krooni, mis maksti välja 17.01.2007. Taotluse rahuldamise aluseks oli sihtotstarbe muutmine vastavalt OÜ Gotta ja Eesti Mereakadeemia vahel sõlmitud ühise tegutsemise lepingule. OÜ Nautex Hiiumaa ja OÜ Gotta vahel sõlmiti 24.10.2006 laeva tasuta üleandmise leping, mille järgi kohustus laeva omandaja kasutama laeva mittetulutooval eesmärgil ja muuks tegevuseks kui kalapüük. OÜ Gotta sõlmis ühise tegutsemise lepingu Eesti Mereakadeemiaga 02.05.2005. Põllumajandusministri 12.10.2006 otsusega kustutati kalalaev "Riina" riiklikust kalalaevade registrist. PRIA asus 13.11.2007 läbiviidud järelkontrolli tulemustest lähtudes seisukohale, et laev ei ole sihipärases kasutuses vastavalt PRIA-le esitatud 3 aasta tegevuskavas fikseeritule. 01.06.2009 andis PRIA peadirektor välja käskkirja nr 11-26.1/4, millega tunnistati kehtetuks PRIA peadirektori 27.09.2006 käskkiri nr 1-3.12/1645 ning otsustati nõuda tagasi OÜ-le Nautex Hiiumaa investeerimistoetuse taotluse nr 0905370015 alusel määratud toetus summas

2 340 736 krooni. Nimetatud käskkirja peale esitas OÜ Nautex Hiiumaa vaide. PRIA jättis 25.09.2009 vaideotsusega vaide rahuldamata.

2. OÜ Nautex Hiiumaa esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA peadirektori 01.06.2009 käskkirja nr 11-26.1/4 tühistamiseks. Juhul, kui kohtul tekib kahtlusi Euroopa Liidu õiguse tõlgendamisel, palus kaebaja, et kohus esitaks Euroopa Kohtule taotluse eelotsuse andmiseks Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 2792/1999 tõlgendamise osas. Kaebuse kohaselt on vaidlustatud käskkiri õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi õiguspäraselt saadud struktuuritoetuse (raha) kasutamisele. Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument 2004-2006 meetme 3.9 "Kalalaevastiku püügivõimsuse reguleerimine" aluseks on Euroopa Nõukogu määrus nr 2792/1999/EÜ, mille art 7 (3) on analoogne varasemalt rakendatud määrusega nr 3699/93/EÜ art 8 (2).

Määruse nr 3699/93/EÜ art 8 (2) sätestab loetelu laevade püügitegevusest lõpliku kõrvaldamise meetmetest. Konkreetse meetme rakendamine on jäetud liikmesriigi pädevusse, kusjuures määrus ei luba liikmesriigil eelistada üht või teist meedet. Meetme raames makstava toetuse spetsiifiline eesmärk on vähendada kalalaevastiku püügivõimsust (määruse nr 1263/1999/EÜ art 1 (2), tagades seeläbi tasakaalu kalalaevastiku püügivõimsuse ja kasutatavate kalavarude vahel. Üheks olulisemaiks probleemiks on üleliigne püügivõimsus, mida püütakse lahendada kompensatsiooni maksmise teel kalalaevade omanikele, kes loobuvad oma kalalaevaga kala püüdmast.

Meetme eesmärgiks ei ole nt õppetöö vms toetamine. Seetõttu on alusetu PRIA püüd suunata üheks konkreetseks otstarbeks (püügivõimsuse vähendamiseks) eraldatud Euroopa Liidu (edaspidi EL) vahendid muude eesmärkide elluviimiseks. Laeva muu kasutusviis on asjassepuutumatu ning selles osas oma õigusaktide ja haldusaktide piirangute kehtestamisel väljus Eesti Vabariik talle antud delegatsiooninormist ja Euroopa Ühenduste määruse eesmärgist. PRIA üritab kasutada Euroopa Ühenduste poolt võimaldatud raha selleks mittemääratud otstarbel, mis on lubamatu.

PRIA ei ole kaalunud haldusorgani poolt valitud tegutsemisvariandi sobivust määruse nr 2792/1999 eesmärgiga ega haldusorgani tegevuse proportsionaalsust. Arvestatud ei ole kaebaja usalduse kaitsega. Puudub põhjendus, kuidas takistab Gotta OÜ pankrot laeva kasutamist mitte-tulunduslikel eesmärkidel. PRIA ei küsinud kaebaja arvamust ettevalmistava käskkirja kohta ja on sellega rikkunud kaebaja ärakuulamisõigust. Nimetatud kaalutlusvead toovad kaasa haldusakti õigusvastasuse. OÜ Gotta ja Mereakadeemia vahel sõlmitud lepingu rikkumine Mereakadeemia poolt ei saa olla kaebajalt toetuse tagasinõudmise õiguspäraseks aluseks.

Kaebajat ei saa pidada vastutavaks ka OÜ Gotta käitumise eest. Seadus ei sätesta taotluse saaja vastutust laeva omandaja tegevuse eest.

Laeva tasuta võõrandamisega isikule, kes kohustub seda kasutama muuks tegevuseks kui kalapüügiks, on toetuse määramisest tulenevad kaebaja kohustused nõuetekohaselt täidetud. Toetuse määramisel oli PRIA lepingu tingimustest teadlik ning kiitis need heaks. Tõendeid laeva „Riina" tegeliku sihipärase või mittesihipärase kasutamise kohta PRIA ei kogunud. Selline PRIA käitumine on vastuolus õigusselguse ja usalduse kaitse nõuetega.

3. PRIA palus jätta OÜ Nautex Hiiumaa kaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei oma tähtsust, kas püügivõimsuse vähendamine toimub kalalaevade utiliseerimise või sihtotstarbe muutmise teel, sest mõlemad variandid on vastavalt põllumajandusministri 21.07.05 määrusele nr 83 "Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument 2004-2006" (edaspidi Määrus nr 83) lubatud. Asjaolu, et antud määruse vastuvõtmisel järgiti EL õigust kinnitab ka Euroopa Komisjoni määrus nr 2792/1999 EÜ art 7 lg 3 p c, millest nähtub, et laevade püügitegevuse võib alaliselt lõpetada siis, kui toimub laeva pidev kasutamine muul eesmärgil. Alusetu on kaebaja väide, et PRIA püüab suunata konkreetseks otstarbeks eraldatud EL vahendeid muude eesmärkide elluviimiseks. EL õigus lubab laevade püügitegevuse alalist lõpetamist ka siis, kui toimub laeva pidev kasutamine muul eesmärgil. Käesoleval juhul aga on see nõue täitamata. Kuna EL õiguses on nõutav laeva pidev kasutamine muul otstarbel, siis antud juhul pidi selleks pidevaks kasutamiseks olema laeva kasutamine õppeotstarbel, mida aga pole üldse toimunud. Kaebaja on jätnud sisustamata väite PRIA poolt kaalutlusõiguse rikkumise kohta. Kaebaja väited ärakuulamisõiguse rikkumise kohta on alusetud, sest kaebaja suhtes on toimunud nii kirjalik kui ka suuline ärakuulamine. Väär on kaebaja väide, et ta ei ole vastutav OÜ Gotta käitumise eest. STS § 26 lg 1 p-d 3, 7 ütlevad, et taotluse rahuldamise otsuse teinud isik võib toetuse tagasi nõuda kui toetust ei kasutata ettenähtud tingimustel ning kui ettekirjutus on jäetud tähtajaks täitmata. Käesoleval juhul on täidetud mõlemad punktid. Kaebaja väide, et PRIA ei teinud talle ettepanekut lepingust taganeda, on arusaamatu, kuna PRIA ei olnud kuskil fikseeritud lepingupartnerina. Samuti on väär kaebaja väide, et PRIA ei kogunud tõendeid laeva „Riina“ sihipärase või mittesihipärase kasutamise kohta. Menetluse kronoloogia antud asjas näitab, kui palju on taotlejale saadetud kirju ja järelpärimisi laeva sihtotstarbelise kasutamise küsimuses. PRIA ei pea vajalikuks Euroopa Kohtu eelotsustuse küsimist, sest kõik vastavad tingimused mida on kohustuslik meetme eesmärgi saavutamiseks täita, on vastavates õigusaktides arusaadavalt ja ammendavalt fikseeritud.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohus rahuldas 26. märtsi 2010 otsusega kaebuse ja tühistas PRIA peadirektori 01.06.2009 käskkirja nr 11-26.1/4. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei tekkinud halduskohtul EL õiguse tõlgendamisel selliseid kahtlusi, mis saaksid olla aluseks Euroopa Kohtult eelotsuse taotlemisele. Seetõttu jääb kaebuse taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse palumiseks rahuldamata. Tegemist ei ole pelgalt vaidlusega meetme eesmärgi saavutamiseks siseriiklikes õigusaktides fikseeritud kohustuslike tingimuste täitmata jätmise üle, vajalik on analüüsida ka vastavat valdkonda reguleeriva EL õiguse ja siseriikliku seadusandluse vastavust.

OÜ-le Nautex Hiiumaa määrati toetus, mille andmise tingimused on sätestatud EL määruse nr 2792/1999/EÜ art-s 7. Art 7 p 3 c 20.12.2002 määrusega nr 2369/2002/EÜ sätestatud muudatuse kohaselt on laevade püügitegevuse alalise lõpetamise meetmeks laeva pidev kasutamine kasumit mitteandval muul kui kalapüügi eesmärgil. Määrus nr 83 on kehtestatud STS § 16 lg 1 alusel, mis ütleb, et toetuse andmise tingimused ja kord sätestatakse kooskõlas programmitäiendis sätestatuga. Programmitäiend on dokument, mille on koostanud liikmesriik või korraldusasutus ja millega rakendatakse abi strateegiat ja prioriteete ning mis sisaldab üksikasju meetme tasandil ja saadetakse teadmiseks Euroopa komisjonile.

Määruse nr 83 § 5 lg-s 1 sätestatud toetuse üldine ja spetsiifiline eesmärk on kooskõlas Euroopa Ühenduse vastavate instrumentide eesmärkidega. Samuti vastavad EL õigusele ka toetatavad tegevused: kalalaeva utiliseerimine või sihtotstarbe lõplik muutmine. Sihtotstarbe lõplik muutmine selle määruse tähenduses on kalalaeva kasutusele võtmine mittetulutooval eesmärgil ja muuks otstarbeks kui kalapüük, nagu näiteks kalalaeva kasutamine õppe, teadusuuringute, ajaloo säilitamise, järelevalve või muul eesmärgil. Määrus nr 83 sätestab toetuse taotlemise ja taotluse rahuldamise (toetuse saamise) tingimused, kuid ei sätesta ega saagi sätestada kalapüügivõimsuse reguleerimiseks saadud toetuse kasutamise tingimusi, mille rikkumine võiks anda aluse toetuse tagasinõudmiseks (Määruse nr 38 § 16 lg 8 p 3 kohaldamiseks).

Euroopa Nõukogu 17.12.1999 määruse nr 2792/1999/EÜ kui ka meetme 3.9 „Kalalaevastiku püügivõimsuse reguleerimine“ (FIFG) programmitäiendi kohaselt on toetus mõeldud toetuse saajale hüvitisena kalalaeva utiliseerimise või sihtotstarbe lõpliku muutmise korral. See, et toetust tuleb käsitleda kompensatsioonina kalalaevade omanikele, kes loobuvad oma laevaga kala püüdmast, mitte aga laeva sihtotstarbe lõpliku muutmise konkreetse projekti finantseerimisena, tuleneb ka Määruse nr 38 § 8 lg-st 6. Nimetatud sätte kohaselt peab toetuse saaja kalalaeva, mille sihtotstarbe lõplikuks muutmiseks ta toetust taotles, võõrandama tasuta.

EL Nõukogu määrus nr 2792/1999/EÜ ei näe ette võimalust, et liikmesriigid sätestavad kalapüügivõimsuse vähendamiseks ettenähtud toetuse kasutamise tingimused. Toetuse kasutamise tingimuste kehtestamise võimalust ei näe ette ka programmitäiend. STS § 16 lg 1 alusel kehtestatud määrused, sealhulgas kalapüügivõimsuse reguleerimiseks toetuse andmise tingimused ja kord, peavad olema kooskõlas vastavas programmitäiendis sätestatuga. Programmitäiendist lähtuvalt on võimalik kehtestada üksnes abikõlblikkuse ja toetuse taotlejate valiku detailsemad hindamiskriteeriumid.

Meetme 3.9 raames makstava toetuse (hüvitise) eesmärk on vähendada kalalaevastiku püügivõimsust. Põhjendatud on kaebaja seisukoht, et püüd suunata püügivõimsuse vähendamiseks eraldatud EL vahendid muude eesmärkide elluviimiseks, ei ole kooskõlas toetuse eesmärgi ja otstarbega. Toetus on mõeldud kompensatsiooniks kalalaevade omanikele, kes loobuvad oma laevaga kala püüdmast, mitte aga konkreetse tegevuse (projekti) finantseerimiseks mõeldud toetusena. Meetme eesmärgiks ei ole suunata ja reguleerida püügilt kõrvaldatud laeva edasist kasutamist konkreetsel mittetulunduslikul eesmärgil PRIA poolt aktsepteeritud vormis.

Lähtudes OÜ-ga Gotta sõlmitud ühise tegutsemise lepingust, mida PRIA on toetuse määramisel aktsepteerinud, oli Eesti Mereakadeemial alus eeldada, et laeval läbiviidava õppetöö konkreetse aja ja vormi otsustamine on akadeemia siseasi ning et laeva kasutusse andmisega ei seata akadeemiale kohustusi õppetöö aja ning vormi määramisel. Laeva tasuta võõrandamisega isikule, kes kohustub kasutama seda muuks tegevuseks kui kalapüügiks, on toetuse määramisest tulenevad kaebaja kohustused täidetud. Toetuse saajale tingimuse seadmine, et võõrandamislepinguga tuleb tagada kõigi toetuse saajale kehtestatud nõuete täitmine uue omaniku poolt, ei ole kooskõlas EL Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2792/1999 ning sellise tingimuse seadmisega Määruses nr 83 on määruse andja väljunud programmitäiendis antud volituse raamest.

Lähtudes siseriiklikus lepinguõiguses sätestatust ei ole eelnimetatud tingimust võimalik täita. Nii eraõiguslik leping kui ka haldusleping on pooltele täitmiseks kohustuslik. OÜ Nautex Hiiumaa ei ole OÜ Gotta ja Eesti Mereakadeemia vahel sõlmitud ühise tegutsemise lepingu pooleks ning kaebajal puudusid seaduslikud võimalused mõjutada lepingu osapoolte käitumist. Seetõttu ei ole õiguspärane ka PRIA poolt OÜ-le Nautex kalalaeva „Riina“ sihtotstarbelise kasutamise tagamiseks 19.02.2009 tehtud ettekirjutus. Nõuda kaebajalt õigusvastase ettekirjutuse täitmist on alusetu.

Kinnituskirjaga kaebajale pandud kohustuse, mida ei ole õiguslikult võimalik täita, ning õigusvastase ettekirjutuse mittetäitmine ei saa olla OÜ-lt Nautex Hiiumaa toetuse tagasinõudmise õiguspäraseks aluseks.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. PRIA esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt saab Euroopa Nõukogu määruse nr 2792/1999 EÜ art 7 lg 3 p 5 vaadelda üheselt kui toetuse saamise tingimust. Vaidlustatud haldusaktis on tõesti viide STS § 26 lg 1 p-le 3, kuid seal on ka viide sättele, et toetust võib tagasi nõuda, kui ettekirjutus on tähtajaks jäänud täitmata. STS § 25 lg 2 p 5 alusel on õigus teha ettekirjutus toetuse kasutamisega kaasneva rikkumise kõrvaldamiseks.

EL õigus lubab laevade püügitegevuse alalist lõpetamist (püügivõimsuse vähendamine) ka siis, kui toimub laeva pidev kasutamine muul eesmärgil. Kuna EL õiguses on nõutav laeva pidev kasutamine muul otstarbel, siis on antud nõuet rikutud ning see tõi kaasa toetuse tagasinõudmise. Antud rikkumine vastab STS § 25 lg 2 p 5 mõttele toetuse kasutamisega kaasneva rikkumise kohta. Halduskohus on toetuse kasutamise mõistet STS kontekstis kitsendanud ning vaadanud toetust kui makstud rahasummat ja selle kasutamist. Seaduse mõtteks ei ole järelvalve teostamine rahasumma kasutamise üle, vaid eelkõige toetuse saamiseks ettenähtud tingimuste täitmise üle.

Selle tõestuseks on ka asjaolu, et vastavalt Määruse nr 83 § 17 lg-le 3 peab toetuse saaja tagastama PRIA-le kinnituskirja, kus ta võtab teatud kohustused sealhulgas kohustuse sihtotstarvet muutnud laeva mittesihipärasel kasutamisel saadud raha tagasi maksma. Toetuse saaja õigusi ning kohustusi kinnitava kinnituskirja allkirjastamise ja tagastamisega PRIA-le võttis OÜ Nautex Hiiumaa kohustuse täita toetuse saamiseks esitatud nõudeid, sealhulgas võõrandama toetuse objekti sihtotstarbe lõpliku muutmise korral kalalaeva, tagades võõrandamislepinguga, et uus omanik täidab kõiki toetuse saajale kehtestatud nõudeid.

Vastav kinnituskiri on riigile garantiiks, et saaks täidetud antud toetuse eesmärk ehk püügivõimsuse vähendamine. Kui laev ei ole utiliseeritud ja samas ka ei ole pidevalt kasutuses muul eesmärgil, siis puudub ju garantii, et seda laeva ei kasutataks jätkuvalt kalapüügiks. Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et toetuse saaja ei vastuta asjaolu eest, et OÜ Gotta ja Eesti Mereakadeemia vahelise lepingu täitmisega on tekkinud probleemid. Määruse nr 83 § 17 lg 3 kohase kinnituskirjaga võtab toetuse saaja omale teatud kohustused ning ta peab tagama sihtotstarvet muutnud laeva sihipärase kasutamise.

Halduskohtu väide, et see tingimus on vastuolus Euroopa Nõukogu määruse nr 2792/1999 EÜ sätetega, on põhjendamata. Kui Euroopa Nõukogu määruse nr 2792/1999 EÜ art 7 lg 3 p c sätestab, et laevade püügitegevuse võib alaliselt lõpetada siis, kui toimub laeva pidev kasutamine muul eesmärgil, siis tuleb ka vastava tingimuse täitmist kontrollida. Kuidas see siseriiklikult lahendatakse, ei kuulu enam EL-i reguleerimisalasse. Lisaks eeltoodule on OÜ-1 Nautex võimalik alati esitada kahjunõue kolmandale isikule, kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu on talle tekitatud nõue toetuse tagasimaksmiseks.

6. OÜ Nautex Hiiumaa vaidleb PRIA apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on PRIA apellatsioonkaebuses väljendatud seisukohad ebaõiged ning nõustuda saab halduskohtu põhjendustega. Mistahes toetuse andmine ettevõtjatele peab toimuma ranges kooskõlas EL õigusaktidega. OÜ-le Nautex Hiiumaa makstud struktuuritoetus on riigiabi ja selle andmisel tohtis lähtuda üksnes EL riigiabi lubanud määruse eesmärkidest. Liikmesriigil PRIA kaudu ei olnud õigust seada täiendavaid tingimusi või vabastada riigiabi saaja kohustustest. PRIA argument, et laev võidakse uuesti kanda kalalaevade registrisse, saada kalapüügi loa ja et seda hakatakse kasutama kala püüdmiseks, ei ole tõsiseltvõetav.

Vastavalt kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 134 lg 8 p-le 9 peab kutselise kalapüügi loa taotlemiseks omama kalalaevatunnistust. Kalalaevatunnistuse saamiseks peab laeva kandma kalalaevade riiklikusse registrisse, mis eeldab vaba kalapüügivõimsuse olemasolu. Alates 01.01.2004 merekalalaevade segmentidesse uute laevade lisamine võimalik ei ole. Samuti tagavad määruse nr 2792/1999/EÜ art 7 lg 4 kohaselt liikmesriigid, et kõigi tegevuse lõpetanud laevade püügilitsentsid tühistatakse ning laevade tegevuse lõpetamisest teatatakse ühenduse kalalaevade registrile.

Nõustuda ei saa PRIA väitega, et OÜ Nautex Hiiumaa kannab vastutust Gotta OÜ ja Eesti Mereakadeemia tegevuse ja tegevusetuse pärast. Halduskohus tuvastas, et vastavad lepingud koostati PRIA teadmisel ja viimase näpunäidete järgi. PRIA selle faktilise asjaolu tuvastamist ei vaidlusta. Seega oli PRIA täielikult teadlik sellest, et pärast laeva võõrandamist puuduvad OÜ-l Nautex Hiiumaa konkreetsed võimalused laeva saatuse kontrollimiseks. PRIA oli selle olukorraga nõus ning praegused etteheited on alusetud ja pahatahtlikud. Leping OÜ-ga Gotta oli olemas ning toetuse taotlemise menetlemisel tegutsesid OÜ Nautex Hiiumaa ja OÜ Gotta heas usus.

Pealegi on Eesti Mereakadeemia riigiasutus, seega heidab üks riigiasutus kaebajale ette, et teine riigiasutus ei tegutse meelepärasel viisil. Riik ei saa iseenda toimingutega põhjustada toetuse äravõtmist. Toetuse saamise tingimusena loobus OÜ Nautex Hiiumaa õigusest kasutada laeva kalalaevana ja samuti ajaloolisest püügiõigusest. Tegemist on varaliselt hinnatavate õigustega ning toetuse äravõtmisel pidi PRIA ühtlasi lahendama saadu tagastamise või hüvitamise korra. Ainuüksi nende küsimuste lahendamata jätmise tõttu on vaidlustatud haldusakt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 69 lg-ga 2 vastuolus ning kehtetu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2010 otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid oma otsuses korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebusele järgmist.

Antud haldusasjas on vajalik anda vastus küsimusele, kas vastustajal oli õigus tagasi nõuda kaebajale makstud toetust. Määrus nr 83 § 5 järgi on selle alusel makstava toetuse üldiseks eesmärgiks tagada tasakaal kalalaevastiku püügivõimsuse ja kasutatavate kalavarude vahel ning spetsiifiliseks eesmärgiks vähendada kalalaevastiku püügivõimsust. Määruse nr 83 aluseks on EL Nõukogu määrus (EÜ) nr 2792/1999. Määruse (EÜ) nr 2792/1999 artikkel 1 alusel on määruse eesmärgiks kalavarude pikaajaline kaitse ja säästlik kasutamine.

Artikkel 7 p 3 c kohaselt võib laeva püügitegevuse alaliselt lõpetada laeva pideva kasutamisega muul kui kalapüügi eesmärgil. Artikkel 7 p 4 järgi nende laevade püügimahtu, mille püügitegevus lõpetatakse lõplikult lõigete 2 ja 3 kohaselt, ei tohi mingil juhul asendada. Samuti peavad liikmesriigid tagama, et kõigi tegevuse lõpetanud laevade püügilitsentsid tühistatakse ning laevade tegevuse lõpetamisest teatatakse ühenduse kalalaevade registrile. Seega on viidatud määruse alusel liikmesriigil võimalus tagada laeva kasutamine muul kui kalapüügi eesmärgil sellega, et puudub püügimaht, tema püügilitsents on tühistatud ning laeva tegevuse lõpetamisest on teavitatud ühenduse kalalaevade registrit.

Määruse nr 83 § 4 lg 2 kohaselt on sihtotstarbe lõplik muutmine määruse tähenduses kalalaeva kasutusele võtmine mittetulutooval eesmärgil ja muuks tegevuseks kui kalapüük, nagu näiteks kalalaeva kasutamine õppe, teadusuuringute, ajaloo säilitamise, järelevalve või muul eesmärgil. Sama määruse § 8 lg 6 alusel peab toetuse saaja kalalaeva, mille sihtotstarbe lõplikuks muutmiseks ta toetust taotles, võõrandama tasuta. Määruse nr 83 § 10 lg 1 p 4 sätestab, et toetuse taotlemiseks esitatakse Ametile kalalaeva sihtotstarbe muutmise korral kirjalik kinnitus isikult, kelle omandisse kalalaev pärast sihtotstarbe muutmist jääb, selle kohta, et ta kasutab laeva vaid mittetulutooval eesmärgil ja muuks otstarbeks kui kalapüük ning ta on teadlik kõigist toetuse saajale kehtestatud nõuetest ning täidab neid.

Lisaks peab kirjalikus kinnituses olema eraldi välja toodud, millisel muul otstarbel kalalaeva kasutama hakatakse. 24.10.2006 sõlmitud laeva tasuta üleandmise lepingu ning asjaõiguslepingu alusel on OÜ Nautex Hiiumaa kalalaeva „Riina“ üle andnud OÜ-le Gotta. Seega oli OÜ Gotta sellest momendist alates kalalaeva uus omanik. Seega oleks vastustajal olnud õigus nõuda Määruse nr 83 § 10 lg 1 p-s 4 ettenähtud kinnituskirja OÜ-lt Gotta. Sellist kinnituskirja haldusasja materjalides ei ole ja vastustaja ei ole väitnud ka vastupidist.

Määruse nr 83 § 16 lg 8 p 3 alusel võib Ameti peadirektor taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada kui toetuse saaja ei täida toetuse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel. Ringkonnakohus leiab, et vastustajal puudus alus väljamakstud toetust kaebajalt tagasi nõuda. Antud juhul on toetuse tagasinõudmise aluseks asjaolu, et kalalaeva „Riina“ ei kasutata aktiivselt praktikabaasina. Eesti Mereakadeemia ja OÜ Gotta vahel 02.05.2005 sõlmitud ühise tegutsemise lepingu EMA nr 02/05 alusel teevad pooled koostööd õppening teadusja arendustegevuse alal hüdrograafia-, kartograafiaja navigatsioonimärgistuste projekteerimise valdkonnas eesmärgiga valmistada ette EL turul konkurentsivõimelisi hüdrograafe.

Eesti Mereakadeemia on 26.08.2008 kirjas nr 6-12/458-1 kinnitanud, et kasutab laeva „Riina“ õppe-eesmärgil ning laeva kasutamine õppe-eesmärkidel on ette nähtud Teadusja Arenduskeskuse töö raames. PRIA 13.11.2007 koostatud kontrollaktis nr RA05492 on leitud, et laeva hetkel ei kasutata aktiivselt praktikabaasina, kuna puudub klientide poolt kuludele rahaline kate seoses transiidimahtude vähenemisega. Seega ka vastustaja ei ole leidnud, et laeva ei kasutata üldse õppe-eesmärgil, vaid on nentinud üksnes seda, et tegemist ei ole aktiivse kasutamisega kontrolli teostamise seisuga.

Seega on ebaõige vastustaja väide, et laeva ei kasutata nendel tingimustel, mis olid kirjas toetuse saamise taotluses. Antud juhul ei ole võimalik väita ka seda, et saadud toetust ei kasutata ettenähtud tingimustel. Toetuse eesmärgiks oli kompenseerida toetuse taotlejale osaliselt tema kahju, mis on seotud sellega, et taotleja ei kasuta oma laeva enam kalapüüdmiseks, mis toob kaasa tema sissetulekute vähenemise. Selle toetuse puhul ei ole oluline, milliseks otstarbeks taotleja saadud toetust kasutab. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad vastustaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda.

Kaebaja on taotlenud apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude summas 5400 krooni väljamõistmist vastustajalt ning see taotlus kuulub rahuldamisele.

Einar Vene Maili Lokk

Agu Timmi