2-10-15042/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-10-15042

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 27.09.2010.a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-15042 Tsiviilasi Swedbank Liising AS-i hagi Axxx Pxxxxxxxx vastu võlgnevuse 33 784,99 krooni ja viivise nõudes Hagihind

33 729,95 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank Liising AS (registrikood 10434248; asukoht Liivalaia 8, Tallinn) esindaja: Elis Vija (elektronpost: elis.vija@swedbank.ee); Kostja: Axxx Pxxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx; registreeritud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tegelik elukoht teadmata) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista AxxxxPxxxxxxxxxx Swedbank Liising AS-i kasuks 35 128 (kolmkümmend viis tuhat ükssada kakskümmend kaheksa) krooni 11 senti, millest põhivõlg on 33 729,95 krooni (sellest vara jääkmaksumus 17 464,72 krooni, debitoorne võlgnevus 10 219,23 krooni, kindlustusmaksete võlgnevus 3686 krooni ja vara tagastamisega seotud kulud 2360 krooni) ning sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 27.09.2010.a 1398,16 krooni.

3. Välja mõista Axxx Pxxxxxxxxxx Swedbank Liising AS-i kasuks viivis Võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) põhinõudelt (33 729,95 krooni) alates 28.09.2010.a kuni põhinõude täitmiseni.

4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

5. Kohtuotsus tuleb Axxx Pxxxxxxxxxx kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud AxxxxPxxxxxxxx kanda.

2-10-15042

2. Välja mõista Axxx Pxxxxxxxxxx Swedbank Liising AS-i kasuks menetluskulud summas 8596 (kaheksa tuhat viissada üheksakümmend kuus) krooni 36 senti. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbankis, mõlemal juhul viitenumber 3100057455.

Menetluse käik Swedbank Liising AS esitas 31.03.2010.a kohtule hagiavalduse Axxx Pxxxxxxxx vastu järelmaksuga müügilepingust tuleneva võlgnevuse 33 784,99 krooni ja alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutuva viivise saamiseks.

Kohus võttis hagi 07.04.2010. a menetlusse, saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Hagiavalduses märgitud kostja elukoha aadressile (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) saadetud menetlusdokumendid tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Lõuna Politseiprefektuuri Jõgeva politseijaoskond teatas kohtule, et neil puuduvad andmed kostja elukoha kohta. Kohus saatis hagiavalduse samuti KIS andmebaasis olevale aadressile (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), kus dokumendid on vastu võetud isiku poolt, kelle seost kostja Axxx Pxxxxxxxxxx ei õnnestunud kohtul tuvastada. 23.07.2010. a esitas hageja taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. Kohus rahuldas taotluse ja otsustas 23.07.2010.a määrusega toimetada kostjale hagimaterjalid kätte avalikult vastava teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade avaldati 23.07.2010.a. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks

22. augustil 2010.a. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.

Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Swedbank Liising AS-ga 03.03.2006.a järelmaksuga müügilepingu nr 0121887L, mille esemeks oli sõiduauto Peugeot 306 ning millega hageja finantseeris vara tulevikus omandamise võimaldamiseks kostjale vajalikku tehingut. Hageja

2-10-15042 kohustus andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi). Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud makseid nõuetekohaselt, samuti ei tagastanud ta hagejale lepingu eset. Kostja võlgnevus hageja ees hagiavalduse esitamise seisuga on kokku 33784,99 krooni, mis koosneb vara jääkmaksumusest

17 464,72 krooni, debitoorsest võlgnevusest

10 219,23 krooni, kindlustusmaksete võlgnevusest 3686 krooni, vara tagastamisega seotud kuludest 2360 krooni ning viivisest 55,04 krooni. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse TsMS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja taotles viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest, s.o alates 31.03.2010. a. Kohus arvestas perioodil 31.03.2010-27.09.2010 viiviste suuruseks 1343,12 krooni, mis tuleb samuti otsusega välja mõista. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja hagis. Selle põhjal on hageja menetluskuluks nõude esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 8496,36 krooni, millest 996,36 krooni on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 7500 krooni hagi esitamisel. Lisaks tasus hageja kohtuteate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded riigilõivu 100 krooni. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 9 ja TsMS § 483 lg-le 6 loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, kui hageja esitab hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates. Hageja poolt tasutud riigilõivud kogusummas 8596,36 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Maimu Laumets Kohtunik