2-10-12037/12 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-12037

1(2)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht

20. september 2010. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-10-12037

Tsiviilasi KL hagi KP vastu elatise väljamõistmise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KL (isikukood xxx, elukoht xxx);

Kostja KP (isikukood xxx, viibimiskoht xxx).

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista KP’lt igakuine elatis tütrele AP’le (sündinud xxx) tema ülalpidamiseks summas 2 632 (kaks tuhat kuussada kolmkümmend kaks) krooni alates 22.04.2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni xxx.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja põhjendused KL esitas Harju Maakohtule hagi KP vastu elatise nõudes. Pooltel on ühine laps AP (sündinud xxx). Kuna kostja ei ole maksnud lapsele elatist piisavas ulatuses ja regulaarselt,

Tsiviilasi nr 2-10-12037

2(2) palub hageja kostjalt välja mõista alates 22.04.2010 igakuine elatusraha miinimumsummas, millele lisandub tulumaks. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega.

Kostja vastus Kostjal ei ole vastuväiteid hagi suhtes ja ta nõustub nõude suurusega. Kostja viibib Vanglas ning seetõttu puudub tal sissetulek ja võimalus käesoleval hetkel elatist maksta. Kostja on nõus asja kirjaliku menetlusega.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastusega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 alusel on ülalpidamist andma kohustatud täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning § 97 p 1 alusel on ülalpidamist saama õigustatud alaealine laps. Vastavalt PkS § 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Sama seaduse § 100 lg 1 1. lause ja lg 4 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PkS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tulumaksuseaduse § 19 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga elatis, mida füüsiline isik saab kohtulahendi alusel vastavalt perekonnaseadusele. Kohus, arvestades kõiki asjaolusid ja poolte seisukohti ning juhindudes eeltoodust, peab põhjendatuks kostjalt välja mõista poolte ühisele lapsele elatise PkS sätestatud miinimumsummas, s. o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval hetkel on 2 175 krooni kuus. Võttes arvesse asjaolu, et hagejal tuleb seadusekohaselt maksta saadavalt elatiselt ka tulumaksu ja seetõttu jääb kostjalt saadav elatise summa ebapiisavaks lapse ülalpidamise jaoks, siis peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja elatis summas 2 632 krooni kuus alates 22.04.2010 (hagiavalduse esitamise päev). Kuna pooled kohtuväliste menetluskulude väljamõistmist teineteiselt ei taotlenud ja kohtukulusid riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole, ei jaota kohus kohtuotsusega poolte menetluskulusid.

Kohtunik