2-09-34276/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-34276

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

27. september 2010, Tartu kohtumaja kantselei, kirjalik

menetlus

Tsiviilasi

AR Partnerid OÜ hagi Merike Jalaka vastu

5000 krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2500 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: AR Partnerid OÜ (rk 11174766; asukoht

Aleksandri

8,

Tartu;

e-post:

arpartnerid@hot.ee),

esindaja: juhatuse liige Diana Kulla

kostja: Merike Jalakas

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Merike Jalakalt 14.07.2008 laenulepingu alusel põhivõlg 2500.- krooni,

intress 625.- krooni ja viivis 1250.- krooni, kokku 4375.- krooni (neli tuhat kolmsada

seitsekümmend viis krooni) AR Partnerid OÜ kasuks.

3. Jätta välja mõistmata Merike Jalakalt AR Partnerid OÜ kasuks intress 625.- krooni.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta riigilõiv Merika Jalaka kanda; jätta muudest AR

Partnerid OÜ menetluskuludest 90% Merike Jalaka kanda ja 10% AR Partnerid OÜ enda

kanda; jätta Merike Jalaka menetluskulud tema enda kanda.

7. Välja mõista Merike Jalakalt menetluskulu 1000.- krooni (üks tuhat krooni)

AR Partnerid OÜ kasuks.

8. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust

ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti

2/3

Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest

alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt

seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu

õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse

summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja

mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt

menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

11. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

12. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava

osa.

13. Kohus peab siiski vajalikuks märkida järgmist.

13.1. Pooled sõlmisid 14.07.2008 laenulepingu, mille alusel kostja sai hagejalt

2500 krooni laenu, lepingu tähtaeg oli 30 päeva ning selle aja eest tuli kostjal

maksta intressi 625 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt intressi väljamõistmist

summas 1250 krooni. Riigikohus on 05.11.2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 (p 15) ja

29.01.2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 (p 17) tehtud otsustes selgitanud, et kui

pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka

laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled

leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul.

Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise

aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu

tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine

seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise

arvestamine. Käesoleval juhul jätab kohus intressinõude 625 krooni ületavas osas

rahuldamata, sest aja eest pärast lepingu tähtaja saabumist ei ole hagejal õigus enam

intressi nõuda.

13.2. TsMS § 163 lg-t 1 ja § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb

menetluskulud jaotada järgmisel: riigilõiv tuleb jätta kostja kanda; hageja muudest

menetluskuludest tuleb jätta 90% kostja kanda ja 10% hageja enda kanda; kostja

menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.

13.3. TsMS § 1741 lg-st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõivu 1000 krooni.

Hageja on märkinud oma kuluks ka 900 krooni juriidilise teenuse eest. TsMS § 138

lg 1, § 144 p 1 kohaselt on menetluskuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

3/3

kulud. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §-s 218 sätestatule. TsMS § 175 lg 2

kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes

sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata. Käesolevas asjas ei nähtu, et hagejat oleks

esindanud menetluses advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §-s 218

sätestatule. Seega ei kuulu hagejale hüvitamisel 900 krooni juriidilise teenuse eest.

Kohtunik