2-10-12383/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-12383 1 / 3

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht 27. september 2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-10-12383 Tsiviilasi, hageja nõue L B hagi V B vastu abielu lahutamise nõudes Hagihind 25 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja L B (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja V B (isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 07. september 2010.a. Resolutsioon

1. Rahuldada L B hagi V B vastu abielu lahutamise nõudes.

2. Lahutada L B ja V B vahel 11.03.1983.a Narva linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas sõlmitud abielu, kohta on abieluaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr 109.

3. Taastada L B tema endine perekonnanimi ja lugeda taastatuks perekonnanimeks A.

4. Menetluskulud jätta V B kanda.

5. Välja mõista V B Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 5 000 (viis tuhat) krooni.

6. Välja mõista V B Eesti Vabariigi kasuks viivis menetluskuludelt (5 000 krooni) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 Swedbangas või kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis (konto viitenumber on 2900078583) selgituses tuleb märkida kohustatud isiku nimi ja tsiviilasja number (2-10-12383). Riigilõiv tuleb tasuda 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

8. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb tasumist tõendav dokument või kulude laekumist kontrollida võimaldavad andmed (maksja nimi; käesoleva tsiviilasja number; arvelduskonto number, millelt kulud tasuti; tasumise kuupäev) esitada

2-10-12383 2 / 3

Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kohtutäituri kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult.

Hageja nõue ja põhjendus

Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 11.03.1983.a. Hageja ei ela kostjaga koos 5 aastat. Seoses kostja agressiivse käitumisega hageja suhtes oli hageja sunnitud asuma elama tütre juurde. Kostja ei soovi vabatahtlikult abielu lahutada. Hageja palub lahutada poolte abielu. Menetluskulud jätta kostja kanda, tingituna kostja soovimatusest abielu vabatahtlikult lahutada.

Kohtuistung

Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde. Palub abielu lahutada. Abielusuhtes lõppesid viis aastat tagasi. Selgitas, et suhtleb kostjaga. Palvele tulla kohtuistungile kostja vastas, et talle seda ei ole vaja. Abielulahutusega on nõus ja palub asja läbi vadata tema osavõtuta. Perekonnaseisuameti kaudu ei olnud nõus abielu lahutada. Perekonnanimeks soovib jätta A.

Kostja V B kohtuistungile ei ole ilmunud. Kohus edastas kulleriga kohtudokumendid hagiavalduses märgitud aadressile, kuid kostja keeldus vastu võtmast. Hagimaterjalid ja kohtukutse olid kätte toimetatud kostjale politsei kaudu 29.06.2010.a. V B ei ole teatanud kohtule istungile ilmumata jätmise põhjusest ega taotlenud istungi edasilükkamist.

Kohtu seisukoht

Poolte abielu on sõlmitud 11.03.1983.a Narva linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on abieluaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr 109 .

Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Kohtuistungil on kohus tuvastanud, et pooled elavad eraldi 5 aastat. Seega on poolte abielusuhted pöördumatult lõppenud. Pooled ei soovi abielusuhteid taastada, mistõttu abielu tuleb lahutada.

2-10-12383 3 / 3

Nimeseaduse § 11 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja avaldusel tuleb taastada tema varem kantud perekonnanimi A.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.

Kostja keeldus menetlusdokumentide vastu võtmast, mistõttu oli kohus sunnitud menetlusdokumentide kätte toimetamiseks kaasata politsei abi. Kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohus leiab, et neid asjaolusid arvestades, on õiglane jätta menetluskulud kostja kanda.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Viru Maakohtu 16.04.2010.a määrusega vabastati hageja riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Vastavalt TsMS § 125 ning RLS § 56 lg 1 on abielulahutuse riigilõivu suuruseks 5 000 krooni. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse. Kuivõrd kohus rahuldas hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda, siis tuleb mõista V B riigituludesse välja 5 000 krooni.

Vastavalt TsMS § 179 lg 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus annab V B väljamõistetud menetluskulude tasumiseks 30 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Kooskõlas TsMS § 179 lg 6 Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsusala asutus võib menetluskulude riigituludesse väljamõistmise lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit tähtajaks täitnud.

Geete Lahi Kohtunik