2-10-2832/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-2832 1 / 3

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht 27. september 2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-10-2832 Tsiviilasi, hageja nõue V M hagi S M vastu abielu lahutamise ja lapsele elatise nõudes Hagihind 25 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V M (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja S M (isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 07. september 2010.a.

Resolutsioon

1. Vastu võtta V M elatise nõudest loobumine ning lõpetada menetlus V M hagis S M vastu lapsele elatise nõudes.

2. Rahuldada V M hagi S M vastu abielu lahutamise nõudes.

3. Lahutada V M ja S M vahel 17.08.1991.a Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu, mille kohta on abieluaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr 1450.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

5. Välja mõista S M Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 5 000 (viis tuhat) krooni.

6. Välja mõista S M Eesti Vabariigi kasuks viivis menetluskuludelt (5 000 krooni) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 Swedbangas või kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis (konto viitenumber on 2900078583) selgituses tuleb märkida kohustatud isiku nimi ja tsiviilasja number (2-10-2832). Riigilõiv tuleb tasuda 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

8. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb tasumist tõendav dokument või kulude

2-10-2832 2 / 3

laekumist kontrollida võimaldavad andmed (maksja nimi; käesoleva tsiviilasja number; arvelduskonto number, millelt kulud tasuti; tasumise kuupäev) esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kohtutäituri kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult.

Hageja nõue ja põhjendus

Viru Maakohtule 19.01.2010.a esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 17.08.1991.a. Abielust on pooltel XXX sündinud tütar A M. Abielusuhted hageja ja kostja vahel on lõppenud aja alates 2003.a elavad pooled lahus. Laps on hageja ülalpidamisel, kostja materiaalselt perekonda ei toeta. Hageja palub lahutada poolte abielu ning mõista kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks.

Kohtuistung

Kohtuistungil loobus hageja lapsele elatise nõudest. Tütar sai täisealiseks ning ise esitas hagi kohtusse. Hageja kinnitas, et talle arusaadavad menetluse lõpetamise tagajärjed. Abielulahutuse osas jäi hageja oma nõude juurde. Palub abielu lahutada. Abielusuhted lõppesid jaanuaris 2003.a ning nende taastamine ei ole võimalik. Perekonnanimeks soovib jätta Mihhailova.

Kostja S M kohtuistungile ei ole ilmunud. 23.08.2010.a teatas S M kirjalikult kohtule, et on nõus abielu lahutamisega ja palub asja läbi vaadata tema osavõtuta.

Kohtu seisukoht

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus leiab, et hagis esitatud elatise nõudest loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab nõudest loobumise vastu ja lõpetab menetluse V M hagis S M vastu lapsele elatise nõudes.

Kohus, leiab, et V M nõude abielu lahutamiseks tuleb rahuldada.

2-10-2832 3 / 3

Poolte abielu on sõlmitud 17.08.1991.a Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on abieluaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr 1450.

Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Kohtuistungil on kohus tuvastanud, et pooled elavad eraldi üle 7 aastat. Seega on poolte abielusuhted pöördumatult lõppenud. Pooled ei soovi abielusuhteid taastada, mistõttu abielu tuleb lahutada.

Nimeseaduse § 11 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostja ei soovi varem kantud perekonnanime taastamist.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Viru Maakohtu 02.03.2010.a määrusega vabastati hageja täielikult riigilõivu tasumisest. Vastavalt TsMS § 125 ning RLS § 56 lg 1 on abielulahutuse riigilõivu suuruseks 5 000 krooni. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, siis tuleb mõista Sergei Mihhailovilt riigituludesse välja 5 000 krooni.

Vastavalt TsMS § 179 lg 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus annab S M väljamõistetud menetluskulude tasumiseks 30 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Kooskõlas TsMS § 179 lg 6 võib Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsusala asutus menetluskulude riigituludesse väljamõistmise lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit tähtajaks täitnud.

Geete Lahi Kohtunik