3-10-1157/16 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-1157 Otsuse kuupäev 24.september 2010 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Raimo Koore (Koor) kaebus Lääne Prefektuuri tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 09.september 2010, menetluskonverents Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja - Raimo Koor ja vastustaja – Lääne Prefektuuri esindaja Irina Punko Resolutsioon

1. Rahuldada Raimo Koore kaebus osaliselt.

2. Tunnistada Lääne Prefektuuri poolt kaebajale nõuetekohase kinnipidamise tingimuste tagamata jätmine õigusvastaseks.

3. Mõista Lääne Prefektuurilt välja 5000 (viis tuhat) krooni Raimo Koore kasuks tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 25.septembrist 2010 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 25.oktoobril 2010 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Raimo Koor esitas 28.02.2009 Lääne Prefektuurile taotluse maksta talle Paide arestimajas veedetud inimväärikust alandavates ja tervist kahjustavates tingimustes veedetud aja eest 25 000 krooni. Lääne Prefektuuri 28.04.2010 vastuskirjast nr 9.3-06/5527 nähtuvalt jäeti R.Koore taotlus rahuldamata.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

R.Koor esitas kohtule kaebuse Lääne Prefektuuri Paide arestimaja toimingu õigusvastasuse tuvastamise ja mittevaralise kahju summas 25 000 krooni hüvitamise nõudes.

Kaebuse kohaselt viibis R.Koor Paide arestimajas 08.03.2008 – 28.05.2008 ja 10.09.2008 – 17.09.2008, kokku 88 ööpäeva, inimväärikust alandavates ja tervist kahjustavates tingimustes: 1) puudus võimalus jalutuskäikudele värskes õhus; 2) WC ei vastanud nõuetele; 3) Kambris puudus aken, seega puudus nõuetekohane valgus kambris; 4) Puudus öökapp ja nagi, mistõttu pidi kaebaja oma asju ja toitu hoidma põrandal; 5) Kaebaja ei saanud piisavalt süüa, mistõttu võttis kaalus alla.

Kaebaja leiab, et eelnimetatud puudustest tulenevalt hoiti teda inimväärikust alandavates tingimustes, mistõttu palub kohtul välja mõista talle tekitatud mittevaraline kahju summas

25 000 krooni.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Vastustaja – Lääne Prefektuuri esindaja palub jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja möönab, et Paide arestikambris on mõningaid puudusi, kuid ei nõustu sellega nagu oleksid nimetatud puudused alandanud kaebaja inimväärikust. Mingeid tõendeid, mis kinnitaksid kaebaja inimväärikuse alandamist, ei ole esitatud. Vastustaja vastuväidete kohaselt on Paide arestimajas olemas tingimused, mis võimaldavad kinnipeetavatel jalutada. Jalutamine on aga kinnipeetava õigus, mitte kohustus. Vastustaja leiab, et riiete hoidmine põrandal või magamisaseme jalutsis võib olla küll pisut ebamugav, kuid mitte tingimata inimväärikuse alandamine. Asjakohased ei ole ka kaebaja etteheited WC nõuetele mittevastavuse osas. Kuigi WC ei ole kambrist eraldatud, kuid seda ei ole ka ühegi õigusaktiga nõutud. Kuidagi ei saa inimväärikust alandada ka kambris põlev tuli. Kaebaja väited, et ta ei saanud piisavalt süüa, mistõttu võttis kaalus alla, on paljasõnalised ja ei ole ka sellist nõuet, et kinnipeetavate toit peab vastama restorani tasemel toidule.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendatud osaliselt.

VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava eluruum vastama eluruumile kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitseja hügieeninõuetele. Eluruumis peab olema aken, mis kindlustab ruumi nõuetekohase valgustuse. Antud asjas puudub vaidlus selle üle, et R.Koore kambris puudus nõuetekohane aken ning seega oli tegemist VangS sätete rikkumisega.

VangS § 93 lg 5 kohaselt võimaldatakse vahistatul tema soovil vähemalt üks tund päevas vabas õhus viibimist. Kaebaja väide, et tal ei võimaldatud arestimajas viibimise ajal igapäevaselt viibida vähemalt 1 tund vabas õhus, on paljasõnaline ja ei ole usutav, kuna Õiguskantslerile saadetud kirjas märgite, et saate paar korda päevas viibida vabas õhus. Küll aga kohus möönab, et Paide arestimajas võivad probleemid kinni peetavate isikutele jalutamise võimaldamisega olla seotud eelkõige ametnike puudumisega.

Kaebaja väitel alandas tema inimväärikust öökapi ja nagi puudumine arestikambris. Politseipeadirektori 25.04.2001 käskkirja nr 82 punkt 23.12 kohaselt peab arestimaja kambris olema laud ja taburetid. Vastustaja möönab, et riiete hoidmine põrandal või magamisaseme jalutsis võib olla küll pisut ebamugav, kuid mitte tingimata inimväärikuse alandamine. Kohus leiab, et kuna kambris puudusid laud, taburetid, öökapp ja nagi, mistõttu pidi isiklikke asju ja toiduaineid hoidma põrandal maas, siis oli antud juhul tegemist mittenõuetekohase kambriga.

Eelnimetatud politseipeadirektori käskkirja punkt 23.3 kohaselt asub WC pott kambris ja selle ees on 75 cm kõrgune ja 15 cm paksune betoonist valatud sein. WC poti vaba külje ette kinnitatakse läbipaistmatust plastriidest teisaldatav eesriie. Vaidlust ei ole selles, et Paide arestimaja kambri WC-s teisaldatav eesriie puudus.

Mis puutub kaebaja väitesse, et terve arestikambris veedetud aja pidi ta kannatama tühja kõhu tunde all, mistõttu kaotas ka oma keha kaalu tublisti, siis kohtu arvates ei tõenda kehakaalu langus alati seda, et selle põhjus tuleneks vähesest söögist. Kohus möönab, et kuigi arestimajas ei ole tegemist restorani tasemel toiduga, puuduvad kohtul tõendid, et vastustaja oleks toitlustamisel eiranud sotsiaalministri 21.12.2002 määrust nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“. Asja materjalidest nähtuvalt toimub kinnipeetavate toitlustamine kolm korda päevas ja seitse päeva nädalas. Toidud tuuakse hommikul ja õhtul Järvamaa Haiglast ning lõunal Järva Tarbijate Ühistu sööklast, seega on toit sama, mida süüakse haiglas ja sööklas ning mis tagab vahistatu tervise ja heaolu piisava kindlustatuse.

Kohus on seisukohal, et akna, vabas õhus viibimise võimaluse, kambri sisustuse (laud, taburetid) ning WC-s teisaldatava eesriide puudumine, on sellised VangS ja politseipeadirektori käskkirja rikkumised, mis näitavad, et Lääne Prefektuur ei taganud nõuetekohaseid kinnipidamise tingimusi ning mis annavad alust sellises kambris R.Koore pidamise tunnistada õigusvastaseks.

Riigikohus on oma lahendites rõhutanud, et isiku õiguste rikkumise ulatuse ja võimaliku kahjunõude hindamisel on tähtis silmas pidada, et kinnipidamisasutuse mittenõuetekohased tingimused võivad eraldi võetuna olla mõjult mõõdukad, kuid kogumis kahjustada isiku õigusi ja vabadusi olulisel määral (Riigikohtu 10.09.2009 otsus nr 3-3-1-24-09). Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kaebaja viibimine Paide arestimajas nõuetele mittevastavates tingimustes kogumis kaebuses märgitud perioodidel, kokku 88 päeva jooksul, on talle tekitanud mittevaralist ehk moraalset kahju.

RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 9 lg 1 järgi peab mittevaralise kahju hüvitamiseks olema tegemist süülise õigusvastase tegevusega. RVastS § 11 lg 2 paneb avaliku võimu kandjale kohustuse rakendada kahju tekitamise tagajärgede kõrvaldamisel kõiki õiguspäraseid abinõusid. PS § 18 alusel ei tohi kedagi väärikust alandavalt kohelda. Vanglas, sealhulgas politseiprefektuuri arestimajas, kinnipeetavatele nõuetekohaste tingimuste tagamine on vangla ja politseiprefektuuri kohustus. Olulised puudused arestimaja kambrile esitatud nõuete täitmisel võivad olla piisavad selleks, et hinnata arestimaja kambris viibimist inimväärikust alandavaks.

Riigikohus on korduvalt oma lahendites märkinud, et kui kohus tuvastab inimväärikusele mittevastava kohtlemise, on ta juba sellega pidanud võimalikuks isikule mittevaralise kahju tekkimist.

Euroopa Inimõigus Kohus jõudis oma 08.11.2005 otsuses asjas Alver v. Eesti järeldusele, et R.Koore poolt kirjeldatud ja Paide arestimajas esinenud tingimustega analoogsed tingimused tuleb lugeda inimväärikust alandavateks tingimusteks. Riik peab garanteerima, et isikut peetaks kinni inimväärikust austavates tingimustes, et meetmete rakendamise viis ega meetod ei põhjustaks talle kannatusi ega raskusi, mis ületaksid kinnipidamisega kaasneva vältimatu kannatustaseme ja et võttes arvesse vangistuse praktilisi nõudeid, oleksid tema tervis ja heaolu piisavalt kindlustatud.

Riigikohus on samuti oma lahendites leidnud, et tekitatud mittevaraline kahju ei ole otseselt mõõdetav ning selle eest makstav rahaline hüvitis on ühiskonnas kokkuleppeline. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust.

Kohtu arvates ei ole kaebaja poolt taotletud summa 25 000 krooni selline summa, mida saab lugeda põhjendatud hüvitiseks. Kohus arvestab asjaoluga, et puudused kambris olid tingitud riigi piiratud majanduslikest võimalustest, samuti ei olnud rikkumine pahatahtlik ega toimunud kaebuse esitaja tagakiusamist.

Kohus rahuldab kaebuse osaliselt, tunnistab Lääne Prefektuuri kaebaja nõuetekohase kinnipidamise tingimuste tagamata jätmise Paide arestimajas õigusvastaseks ja peab võimalikuks Lääne Prefektuurilt kaebaja kasuks välja mõista 5000 krooni mittevaralise kahju katteks. Antud asjas puuduvad asjaolud, mis tingiksid suurema hüvitise.

Maare Aloe kohtunik