3-10-490/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-490 Otsuse kuupäev 24.september 2010 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi K.K. i kaebus Lääne Prefektuuri tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 9.september 2010, menetluskonverents Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja - K.K. ja vastustaja – Lääne Prefektuuri esindaja Irina Punko Resolutsioon 1. Rahuldada K.K. i kaebus osaliselt. 1. Tunnistada Lääne Prefektuuri poolt kaebajale nõuetekohase kinnipidamise tingimuste tagamata jätmine õigusvastaseks. 2. Mõista Lääne Prefektuurilt välja 3000 (kolm tuhat) krooni K.K. i kasuks tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 25.septembrist 2010 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 25.oktoobril 2010 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK K.K. esitas 02.12.2009 Lääne Prefektuurile taotluse, milles palus hüvitada talle seoses Haapsalu arestimajas inimväärikust alandavates tingimustes veedetud aja eest 50 000 krooni (98 ööpäeva eest). Lääne Prefektuur jättis 27.01.2010 nr 9.3-06/2638 K.K kahjunõude rahuldamata.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

26.02.2010 esitas K.K kohtule kaebuse, milles taotleb Lääne Prefektuuri tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ja talle Haapsalu arestimajas tervistkahjustavates ja ebainimlikes tingimustes veedetud 98 ööpäeva eest mittemateriaalset kahju summas 50 000 krooni.

2 Kaebuse kohaselt viibis K.K aastatel 2006-2009 kokku 98 ööpäeva Haapsalu arestimajas. Arestimaja tingimused olid inimväärikust alandavad ja kambrid ei vastanud kehtestatud nõuetele, kaebajal ei võimaldatud viibida 1 tund päevas värskes õhus. Kohtuistungil loobub kaebaja 50 000 krooni nõudest, kuna kaebuses toodud ajavahemikel 02.02.2006 – 06.09.2006 esitatud nõue on aegunud ja palub vastustajalt välja mõista 25 000 krooni mittevaralist kahju kokku 61 päeva eest ajavahemikel 30.10.2009-14.11.2008, 19.12.2008-16.01.2009, 13.02.2009-20.02.2009 ja 06.03.2009-13.03.2009, kokku 61 päeva eest.

Kaebuse kohaselt ei vasta kambrid eluruumidele kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse ja hügieeninõuetele, tal ei võimaldatud viibida iga päev värskes õhus, kambris puudusid laud ja tool, puudus aken valgustus oli nõrk, loomulik valgus puudus, WC oli lahtine, puudus teisaldatav eesriie, puudus elektripistik, kambri uksed olid trellidest ning puudusid pesumasin ja eraldi pesu kuivatamise ruum. Kaebaja leiab, et eelnimetatud puudustest tulenevalt hoiti teda inimväärikust alandavates tingimustes, mistõttu palub kohtul välja mõista talle tekitatud mittevaraline kahju summas 25 000 krooni.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Vastustaja – Lääne Prefektuuri esindaja palub jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja möönab, et Haapsalu arestikambris on mõningaid puudusi, kuid ei nõustu sellega nagu oleksid nimetatud puudused alandanud kaebaja inimväärikust. Mingeid tõendeid, mis kinnitaksid kaebaja inimväärikuse alandamist, ei ole esitatud. Vastustaja möönab, et Haapsalu arestimajas jalutushoov puudub, kuid leiab, et jalutushoovi puudumine iseenesest ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Vastustaja seletuse kohaselt laud ja taburetid Haapsalu arestimaja kambrites puuduvad, kuna neid ei ole võimalik soetada rahaliste vahendite puudumisel. Selle kompenseerimiseks on kõigis kambrites, kus K.K pidi viibima, riiulid ja nagid, kus saab hoida oma asju. Vastustaja seletuse kohaselt puudub kambrites ka aken. Ja kuivõrd on tegemist hoonega, mis asub miljööväärtuslikul alal, siis ei ole arestimaja ümberehitamine kehtivate muinsuskaitsenõuete tõttu võimalik. Akna puudumist kompenseerib loomulik valgus, mis jõuab kambrisse selle vastas olevast aknast. Asjakohased ei ole ka kaebaja etteheited WC nõuetele mittevastavuse osas. Kuigi WC ei ole kambrist eraldatud, kuid seda ei ole ka ühegi õigusaktiga nõutud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendatud osaliselt.

VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava eluruum vastama eluruumile kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitseja hügieeninõuetele. Eluruumis peab olema aken, mis kindlustab ruumi nõuetekohase valgustuse. Antud asjas puudub vaidlus selle üle, et K.K kambris puudus nõuetekohane aken ning seega oli tegemist VangS sätete rikkumisega.

3 VangS § 93 lg 5 kohaselt võimaldatakse vahistatul tema soovil vähemalt üks tund päevas vabas õhus viibimist. Asja materjalidega ja ka vastustaja enda selgitustega on tõendatud, et Haapsalu arestimajas jalutushoov puudub.

Vabariigi Valitsuse 26.jaanuari 1999 määrusega nr 38 kinnitatud „Eluruumidele esitatavad nõuded“ lisa 1 p 6 kohaselt peab eluruumis olema loomulik ja mehaaniline ventilatsioon. Seda näeb ette ka politseipeadirektori 25.04.2001 käskkiri nr 82. Nõuetele vastavat ventilatsiooni Haapsalu arestimajas ei ole ning värske õhu juurdevool kambritesse reguleeritakse koridori akende kaudu.

Kaebaja väitel alandas tema inimväärikust tooli ja laua puudumine arestikambris. Politseipeadirektori 25.04.2001 käskkirja nr 82 punkt 23.12 kohaselt peab arestimaja kambris olema laud ja taburetid. Vastustaja kinnitab, et Haapsalu arestimajas need puuduvad materiaalsete vahendite puudumise tõttu, kuid selle kompenseerimiseks on kõigis kambrites, kus K.K pidi viibima, riiulid ja nagid, kus saab hoida oma asju.

Eelnimetatud politseipeadirektori käskkirja punkt 23.3 kohaselt asub WC pott kambris ja selle ees on 75 cm kõrgune ja 15 cm paksune betoonist valatud sein. WC poti vaba külje ette kinnitatakse läbipaistmatust plastriidest teisaldatav eesriie. Vaidlust ei ole selles, et Haapsalu arestimaja kambri WC-s teisaldatav eesriie puudus.

Kohus nõustub vastustajaga, et kuigi arestimaja sisekorra eeskiri ei näe ette eraldi nõudeid pesuruumile ja nende olemasolule üldse, siis peadirektori 25.04.2001 käskkirja nr 82 punkt 28 nägi ette desoruumi koos desokambriga, kus saaks riideid pesta ja kuivatada. Vastustaja tunnistab, et Haapsalu arestimajas selline ruum ehitustehniliste tingimuste tõttu puudub.

Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja õigusi ei rikutud sellega, et kambris puudus elektripistik, kuna arestimaja sisekorraeeskiri ei näe selle kohustuslikku olemasolu ette. Vaidlust ei ole selles, et kambris viibijatel on kolm korda päevas võimalik kasutada veekeetmise võimalust. Kaebaja väide, justkui kambris viibimist raskendas arestimajja kainenema toimetatud isikute lärm ja müra, kuna ta viibis perioodil 30.10.2008 – 14.11.2008 viiendas kambris, mille ees ei ole võreust, võib olla küll usutav, kuid kohtu arvates ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi lühiajaline viibimine võreukseta kambris, samuti ei anna alust tunnistada sellist olukorda õigusvastaseks.

Kohus on seisukohal, et akna, vabas õhus viibimise võimaluse, kambri sisustuse (laud, taburetid), pesupesemise ja kuivatamise võimaluse ning WC-s teisaldatava eesriide puudumine, on sellised VangS ja politseipeadirektori käskkirja rikkumised, mis näitavad, et Lääne Prefektuur ei taganud nõuetekohaseid kinnipidamise tingimusi ning mis annavad alust sellises kambris K.K pidamise tunnistada õigusvastaseks.

Riigikohus on oma lahendites rõhutanud, et isiku õiguste rikkumise ulatuse ja võimaliku kahjunõude hindamisel on tähtis silmas pidada, et kinnipidamisasutuse mittenõuetekohased tingimused võivad eraldi võetuna olla mõjult mõõdukad, kuid kogumis kahjustada isiku õigusi ja vabadusi olulisel määral (Riigikohtu 10.09.2009 otsus nr 3-3-1-24-09). Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kaebaja viibimine Haapsalu arestimajas nõuetele mittevastavates tingimustes kogumis kaebuses märgitud perioodidel, kokku 61 päeva jooksul, on talle tekitanud mittevaralist ehk moraalset kahju.

RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

4 RVastS § 9 lg 1 järgi peab mittevaralise kahju hüvitamiseks olema tegemist süülise õigusvastase tegevusega. RVastS § 11 lg 2 paneb avaliku võimu kandjale kohustuse rakendada kahju tekitamise tagajärgede kõrvaldamisel kõiki õiguspäraseid abinõusid. PS § 18 alusel ei tohi kedagi väärikust alandavalt kohelda. Vanglas, sealhulgas politseiprefektuuri arestimajas, kinnipeetavatele nõuetekohaste tingimuste tagamine on vangla ja politseiprefektuuri kohustus. Olulised puudused arestimaja kambrile esitatud nõuete täitmisel võivad olla piisavad selleks, et hinnata arestimaja kambris viibimist inimväärikust alandavaks.

Riigikohus on korduvalt oma lahendites märkinud, et kui kohus tuvastab inimväärikusele mittevastava kohtlemise, on ta juba sellega pidanud võimalikuks isikule mittevaralise kahju tekkimist.

Euroopa Inimõigus Kohus jõudis oma 08.11.2005 otsuses asjas Alver v. Eesti järeldusele, et K.K poolt kirjeldatud ja Haapsalu arestimajas esinenud tingimustega analoogsed tingimused tuleb lugeda inimväärikust alandavateks tingimusteks. Riik peab garanteerima, et isikut peetaks kinni inimväärikust austavates tingimustes, et meetmete rakendamise viis ega meetod ei põhjustaks talle kannatusi ega raskusi, mis ületaksid kinnipidamisega kaasneva vältimatu kannatustaseme ja et võttes arvesse vangistuse praktilisi nõudeid, oleksid tema tervis ja heaolu piisavalt kindlustatud.

Riigikohus on samuti oma lahendites leidnud, et tekitatud mittevaraline kahju ei ole otseselt mõõdetav ning selle eest makstav rahaline hüvitis on ühiskonnas kokkuleppeline. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust.

Kohtu arvates ei ole kaebaja poolt taotletud summa 25 000 krooni selline summa, mida saab lugeda põhjendatud hüvitiseks. Kohus arvestab asjaoluga, et puudused kambris olid tingitud riigi piiratud majanduslikest võimalustest, samuti ei olnud rikkumine pahatahtlik ega toimunud kaebuse esitaja tagakiusamist.

Kohus rahuldab kaebuse osaliselt, tunnistab Lääne Politseiprefektuuri kaebaja nõuetekohase kinnipidamise tingimuste tagamata jätmise Haapsalu arestimajas õigusvastaseks ja peab võimalikuks Lääne Prefektuurilt kaebaja kasuks välja mõista 3000 krooni mittevaralise kahju katteks. Antud asjas puuduvad asjaolud, mis tingiksid suurema hüvitise.

Maare Aloe kohtunik