2-10-31562/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine 23. september 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-10-31562; AS Ülemiste City versus Lembit Sassi; hagi põhinõue 227 803,99 krooni ja viivise saamiseks; tsiviilasja hind 227 803,99 krooni Kohtunik Kalev Kuningas Hageja AS Ülemiste City (registrikood 10348595; aadress Lõõtsa 6 Tallinn 11415) Hageja esindaja Kristjan Kenapea (Attend Õigusbüroo OÜ, asukoht Kaupmehe 6-41, Tallinn 10114) Kostja Lembit Sassi (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxxxxx xxx x, xxxxxxx xxxxx) Asja lahendamine kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused: Otsustused 1. Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista Lembit Sassilt AS Ülemiste City kasuks põhinõue 227 803,99 krooni ja viivis seisuga 01.07.2010 1822,43 krooni; välja mõista Lembit Sassilt AS Ülemiste City kasuks viivis alates 02.07.2010 kuni põhinõude täitmiseni 0,1% põhinõude summast päevas, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.

Muud otsustused 2. Seoses menetluskuludega ja tsiviilasjas esitatud taotlustega ning lahendi täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda; 2.2 välja mõista Lembit Sassilt AS Ülemiste City kasuks menetluskuluna riigilõiv 25 000 krooni; 2.3 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Selgitused 3. Selgitada: 3.1 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul; 3.2 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;

3.3 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.4 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt 13.04.2010 sõlmisid hageja (kui kreeditor), Maramaa Kliinik OÜ (kui deebitor) ja kostja (kui käendaja) kokkuleppe nr 4864/1 võla tasumiseks ja õigusliku vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. Selle kokkuleppe punkti 3 kohaselt kohustus deebitor kreeditorile tasuma võlgnevuse kokku summas 227 803,99 krooni. Kokkuleppe punkti 3 kohaselt tuli muuhulgas deebitoril tasuda 40 000 krooni hiljemalt 23.04.2010, 40 000 krooni hiljemalt 23.05.2010 ja 40 000 krooni hiljemalt 23.06.2010. 13.04.2010 kokkuleppe punkti 5.1 kohaselt vastutab käendaja deebitori poolt kreeditori ees võetud kohustuste täitmise eest. Käendaja vastutuse maksimumsummaks 13.04.2010 kokkuleppest tulenevate kohustuste eest on 300 000 krooni.13.04.2010 kokkuleppe punkti 4.3.2 kohaselt on kreeditoril juhul, kui deebitor viivitab kokkuleppe punkti 3 kohase maksegraafiku täitmisega enam kui 7 päeva, õigus nõuda deebitorilt ja käendajalt sisse kogu võlgnevus. Hageja volitatud esindaja saatis 08.06.2010 deebitorile (Maramaa Kliinik OÜ-le) ja kostjale kirja, milles tehti ettepanek tasuda 13.04.2010 kokkuleppest tulenevalt tekkinud võlgnevus hiljemalt 15.06.2010. Ühtlasi hoiatas hageja deebitori ja kostjat, et tekkinud võla, s.h viivisevõlgnevuse nimetatud kuupäevaks tasumata jätmisel asub kreeditor deebitorilt ja/või käendajalt nõudma sisse kogu 13.04.2010 kokkuleppe järgset võlgnevust. Kuna deebitor ega kostja (käendaja) ei asunud pärast 08.06.2010 kirja kättesaamist (10.06.2010) oma kohustusi täitma, saatis hageja volitatud esindaja deebitorile ja kostjale 22.06.2010 kirja, milles teatas 13.04.2010 kokkuleppe punktist 4.3.2 lähtudes, et kreeditor lõpetab 13.04.2010 võla tasumiseks ja õigusliku vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks sõlmitud kokkuleppe nr 4864/1 punktis 3 märgitud maksegraafiku ühepoolselt alates 23.06.2010 ning rakendab 13.04.2010 kokkuleppe punktist 4.3.1 tulenevaid õigusi. Deebitori ja kostjat teavitati ka, et lähtudes 13.04.2010 võla tasumiseks ja õigusliku vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks sõlmitud kokkuleppe nr 4864/1 punktist 4.3.1 nõutakse neilt kogu 13.04.2010 kokkuleppe punktis 1 nimetatud summa (227 803,99 krooni) tasumist. Ühtlasi anti 22.06.2010 kirjas deebitorile ja kostjale võimalus tasuda 13.04.2010 kokkuleppe punktis 1 nimetatud summa (227 803,99 krooni) vabatahtlikult hiljemalt 01.07.2010. Vaatamata hageja volitatud esindaja poolt saadetud kirjadele ei asunud deebitor ega käendaja hageja ees 13.04.2010 kokkulepet vastavalt kokkuleppe punktis 3 kokku lepitud maksegraafikule täitma. Samuti ei ole deebitor ega kostja pärast hageja poolt 13.04.2010 kokkuleppe punktis 3 kokku lepitud maksegraafiku lõpetamist hagejale tasunud 13.04.2010 kokkuleppe punktis 1 nimetatud summat (227 803,99 krooni) käesolevaks ajaks tasunud. Deebitori (Maramaa Kliinik OÜ) ja kostja (käendaja) poolt kohustuste täitmata jätmine on põhjendamatu ning vastuolus õigusaktidega. Lähtudes VÕS § 65 lõikest 1 peab hageja vajalikuks nõuda 13.04.2010 kokkuleppest tuleneva kohustuse täitmist käendajalt.

Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja ja saatnud kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega, kohustusega vastata kohtule kahe nädala jooksul alates hagiavalduse koos materjalidega kättetoimetamisest. Kostja sai materjalid kätte 12. juulil 2010. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole.

2. Kohtu põhjendused

Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg-le 1 kohustub käendaja vastutama käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse eest. Vastavalt VÕS § 145 lg-le 1 kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

Vastavalt VÕS § 65 lg-le 1 näeb ette, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis).

Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel. Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning TsMS 173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on menetluskuludeks riigilõiv 25000 krooni. Tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Kalev Kuningas

Kohtunik