2-09-17874/8 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-09-17874

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht

23. september 2010. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-17874 Tsiviilasi Jxxxx Bxxxxxxxx hagi Lxxx Kxxxxxxxx vastu lapse ülalpidamiseks elatise nõudes ja lapse elukoha kindlaksmääramise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Jxxxx Bxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja: Lxxx Kxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht teadmata) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Lxxx Kxxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) Jxxxx Bxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks lapse Txxxx Bxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates 23.04.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatis ei ole sissenõutav aja eest, kui hagejale maksti riigi poolt elatisabi hagi tagamise määruse alusel.

3. Välja mõista Lxxx Kxxxxxxxxxx JxxxxxBxxxxxxxx kasuks lapse TxxxxxBxxxxxxxx ülalpidamiseks elatis tagasiulatuvalt perioodi alates 01.10.2008. a kuni 22.04.2009. a eest kokku summas 14 645 (neliteist tuhat kuussada nelikümmend viis) krooni.

4. Anda Jxxxx Bxxxxxxxxxx ainuotsustusõigus lapse TxxxxxBxxxxxxxx elukoha määramise osas.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav ühe kuu elatisesumma, s.o 2175 krooni ulatuses.

6. Kohtuotsus tuleb Lxxx Kxxxxxxxxxx kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Välja mõista Lxxx Kxxxxxxxxxx Jxxxx Bxxxxxxxxxkasuks menetluskulud summas 440 (nelisada nelikümmend) krooni.

2-09-17874

2

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber 3100057455.

Asjaolud ja menetluse käik Jxxxx Bxxxxxxx esitas 23.04.2009. a kohtule hagiavalduse Lxxx Kxxxxxxxx vastu lapsele elatise nõudes ja lapse elukoha kindlaksmääramise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elasid pooled vabaabielu alates 2006. a kuni 2007. a sügiseni. Kooselust sündis pooltel xxxxxxxxxx.a poeg Txxxx Bxxxxxxx. Sügisel 2008. a lahkus kostja kodunt ning kuni hagiavalduse esitamise hetkeni ei olnud hagejal ettekujutust kostja elukohast. Poolte ühine poeg on hageja kasvatada ja ülal pidada. Alates kodunt lahkumise hetkest ei ole kostja poja käekäigu vastu huvi tundnud ning teda materiaalselt toetanud. Käesoleval hetkel elab hageja koos pojaga hagejale ja kostjale kaasomandi alusel kuuluval elamispinnal. Alates 01. aprillist 2009. a on hageja töötu. Hageja töötas OÜ-s Pxxxxxx osalise tööajaga ning töötasu oli 1000 krooni kuus. Hagejat toetavad materiaalselt vanemad. Hageja vanemad aitasid ka hoida poega kuni hageja tööl oli. Hageja pöördus tööotsingutega seoses tööhõiveameti talituse poole ning loodab lähiajal leida töökoha. Kuni aprillini 2009. a laekus kostja pangakontole ka igakuiselt lasteraha. Alates maikuust 2009. a laekub lapse ülalpidamiseks ettenähtud sotsiaaltoetus summas 600 krooni hagejale. Poja ülalpidamiseks kulub igakuiselt minimaalselt 4000 krooni. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista elatis 2175 krooni kuus. Kuna kostja ei ole poega alates kooselu lõppemisest toetanud, palus hageja mõista välja kostjalt elatise tagasiulatuvalt alates 01. oktoobrist 2008. a kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni. Hageja palus määrata lapse elukohaks hageja elukoht.

Tartu Maakohus võttis hagi 10.11.2009. a määrusega menetlusse. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Hagiavalduses märgitud kostja aadressilt xxxxxxxxxxxxxxx tagastati menetlusdokumendid märkega „ei ela antud aadressil“ ja kostja poolt telefoni teel antud aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxx tagastati menetlusdokumendid „hoiutähtaja möödumisel“. Kohtul ei õnnestunud kindlaks teha kostja tegelikku eluvõi viibimiskohta. Kohus rahuldas hageja taotluse ja otsustas 28.05.2010.a määrusega toimetada kostjale hagimaterjalid kätte avalikult vastava teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja andis vastamiseks tähtaja 20 päeva. Teade avaldati 28.05.2010.a. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 28. juunil 2010.a. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud.

11.05.2010. a esitas kostja kohtule avalduse hagi tagamiseks. Kohus rahuldas avalduse 12.05.2010. a määrusega ja otsustas hagi tagamise abinõuna kohustada kostjat maksma hagejale poeg Txxxx Bxxxxxxxx ülalpidamiseks elatist 2175 krooni kuus alates määruse tegemisest kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.

2-09-17874

3 Hageja esitas 21.09.2010. a kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hageja taotles menetluskulude kindlaksmääramist tagaseljaotsuses ja esitas oma menetluskulude nimekirja.

Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Asja lahendamisel tuleb kohaldada enne 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseadust, kuna vaidluse asjaolud on tekkinud nimetatud seaduse jõustumise ajal. Alates 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseaduse § 210 sätestab põhimõtte, et enne uue perekonnaseaduse jõustumist tekkinud asjaolule või toimingule kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Asja lahendamisel arvestab kohus ka nn uue PKS normidegaseda eelkõige elatise suuruse määramise osas. Kohus tegi kindlaks, et pooltel on ühine alaealine laps:xxxxxxxxxx.a sündinud Txxxx Bxxxxxxx (sünnitunnistus tl 10). Laps elab hageja juures ja hageja ülalpidamisel. Kuni 01.07.2010.a kehtinud Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt oli vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama põhimõte kehtib ka uu PkS kärgi: Vastavalt PkS § 97 p 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PkS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Puuduba vaidlus, et kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Nn. vana PkS § 61 lg 2 kohaselt tuli elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja märkis, et lapse vajadused kuus minimaalselt 4000 krooni. Kohus leiab, et hagis nimetatud lapse vajadused on tema vanust arvestades mõistlikud ja vajalikud ning peaks tagama talle igapäevase turvalisuse ja toimetuleku, mis eeldab toitu, riideid, korras ja sooja eluaset, kulutusi koolikohustuse täitmiseks jms.

Nii vana PkS § 61 lg 4 kohaselt kui8 uue PkS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni. Hageja nõuab elatist alammära ulatuses. Kohus leiab, et hageja poolt nõutav elatis on põhjendatud. Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid, samuti ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks kostjalt elatise väljamõistmata jätmisel või elatise vähendamisel allapoole seadusega ettenähtud elatise alammäära (vana seaduse § 61 lg 6, uue seaduse § 102 lg 2). Kohus märgib, et kostjalt väljamõistetav elatis ei ole käesoleva otsuse alusel sissenõutav aja eest, kui hagejale maksti elatist elatisabi riigi poolt hagi tagamise määruse alusel. Elatisabi seaduse § 10 lg 1 kohaselt läheb elatisabi saaja nõue, kui lapsel oli õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi osas.

Hageja taotles elatise väljamõistmist kostjalt tagasiulatuvalt alates 01. oktoobrist 2008. a. Kohus leiab, et nõue on põhjendanud. Nõude tekkimise ajal kehtinud PkS § 70 lg 2 nägi ette võimaluse hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist kohtule, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei

2-09-17874

4 esitanud sama seaduse § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. Kostja ei ole lapse ülalpidamiseks elatist maksnud. Seega mõistab kohus hageja taotlusel kostjalt lapse ülalpidamiseks välja elatise ka tagasiulatuvalt alates 01. oktoobrist 2008. a kuni hagi esitamiseni s.o kuni xxxxxxxxxx. a. Elatisesumma nimetatud perioodi eest on kokku 14 645 krooni.

Lisaks taotles hageja määrata lapse elukohaks hageja enda elukoht. Kuni 01.07.2010. a kehtinud Perekonnaseaduse § 51 nägi ette, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Alates 01.07.2010. a kehtima hakanud Perekonnaseadus ei sätesta enam konkreetselt, et kui vanematel puudub kokkulepe lapse elukoha kohta, siis määrab selle kohus. PkS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PkS § 116 lg 2 järgi on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PkS § 214 lg 1 järgi loetakse vanema hooldusõigus alates käesoleva seaduse jõustumisest kuuluvaks lapse vanematele ühiselt. Hooldusõigust ei ole vanemal, kellelt vanema õigused on varem kehtinud perekonnaseaduse alusel ära võetud. PkS § 118 lg 1 kohaselt teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. PkS § 119 näeb ette, et kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi. PkS § 123 lg 1 sätestab, et kohus teeb kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus leiab, et antud juhul on lapse huvides, et ta elab hageja – oma isa – juures, kus ta on elanud sünnist saadik ja kus isa ning vanavanemad on teda hoidnud ja tema eest hoolitsenud. Kostja pole lapse kasvatamisest osa võtnud. Seega annab kohus hagejale ainuotsustusõiguse lapse elukoha määramise küsimuses.

TsMS § 468 lg 3 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks ühe kuu elatisesumma ulatuses, s.o 2175 krooni ulatuses.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 200 krooni ja kohtutäituri vahendusel menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 420 krooni. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja hageja poolt tasutud riigilõiv summas 200 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja tasus menetlusdokumentide kostjale kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise eest ette 420 krooni. Kohtutäituril ei õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada. Kohtutäitur on esitanud kohtule tasu väljamõistmise otsuse, mille kohaselt on tema tasu 240 krooni TsMS § 150 lg 7 sätestab, et menetlusosalise eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata. Kuna kohtutäituril ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, siis tuleb hagejale tagastada enam

2-09-17874

5 tasutud kohtutäituri tasu summas 180 krooni. Kohus teeb kohtutäituritasu kindlaksmääramise kohta eraldi määruse. Hageja poolt tasutud kohtutäituritasu summas 240 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Maimu Laumets Kohtunik