3-09-1907/57 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-09-1907

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 23.09.2010. a Tallinn Haldusasja number 3-09-1907 Haldusasi

A. P. (P.) ja G. R.e (R.) kaebused Eesti Töötukassa juhatuse esimehe 03.08.2009.a otsuse nr 309000347 osaliseks tühistamiseks ja kohustamiseks välja maksma tööandja maksejõuetushüvitis Asja läbivaatamise kuupäev 03.09.2010 Menetlusosalised Kaebuse esitajad A. P. ja G. R. Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Lembitu Nõgel Kolmas isik Greidport OÜ (pankrotis) RESOLUTSIOON Tühistada Eesti Töötukassa 03.08.2009.a otsus nr 309000347 osas, millega jäeti A. P.le ja G. R.ele tööandja maksejõuetuse hüvitis osaliselt määramata ning kohustada Eesti Töötukassat Greidport OÜ (pankrotis) pankrotihalduri 16.06.2009.a tööandja maksejõuetuse hüvitise avaldust selles osas uuesti läbi vaatama. Muus osas jätta kaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pankrotihaldur Indrek Lepsoo esitas 16.06.2009.a Eesti Töötukassale avalduse tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemiseks OÜ Greidport (pankrotis) endistele töötajatele, sealhulgas A.

P.le ja G. R.ele. Avaldusele lisatud saamata jäänud tasude arvestuse kohaselt oli A. P.le jäänud välja maksmata palk ajavahemikul märts-juuni 2009 summas 30 888 kr, saamata jäänud puhkusetasu 82 kalendripäeva eest summas 32 092 kooni ja töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitis kahekeskmise kuupalga ulatuses summas 18 655 krooni. G. R.ele oli välja maksmata jäänud palk ajavahemikul märts-juuni 2009 summas 39 411 krooni, puhkusetasu 67 kalendripäeva eest summas

27 987 krooni ja töölepingu lõpetamise hüvitis kahe keskmise kuupalga ulatuse summas 24 104 krooni. Avaldusele olid lisatud A. P. ja G. R.e nõudeõigust tõendavate dokumentidena lisatud koopiad töölepingutest; koopiad palgalehtedest; saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja töölepingu lõpetamise hüvitise arvestused (tl 54-55).

2. Eesti Töötukassa 03.08.2009 otsusega nr 309000347 rahuldati pankrotihaldur Indrek Lepsoo 16.06.2009 avaldus osaliselt. Otsuse punkti 3.1 kohaselt jäeti rahuldamata A. P. saamata jäänud palga nõue kokku summas 30 888 krooni ning saamata jäänud puhkusetasu ja töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitise nõuded summas 41 087 krooni. Otsuse punkt 3.2 kohaselt jäeti rahuldamata

G. R.e saamata jäänud palga nõue kokku summas 39 411 krooni ning saamata jäänud puhkusetasu ja töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitise nõuded summas 38 534 krooni. Otsuse põhjendus:

2.1 A. P. ja G. R. on äriregistri teabesüsteemist tehtud päringu järgi olnud alates 08.08.2003 Greidport OÜ (pankrotis) juhatuse liikmed. A. P. on ka äriühingu osanikuks oleva Pikk Invest OÜ juhatuse liige. G. R. on äriühingu osanikuks oleva GR Invest OÜ juhatuse liige.

2.2 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning sama paragrahvi lõike 2 järgi võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Esitatud dokumentide põhjal ei ole töötajatele makstud palka ajavahemikul märts - juuni 2009 ning töötajad ei ole esitanud selle aja jooksul ka vastavaid pretensioone töövaidlusorganile või tööandjale. Oma nõude on töötajad esitanud alles pärast pankroti väljakuulutamist pankrotihaldurile. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-108-05 märkinud, et selline käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega, mille alusel võib töötaja kaotada oma nõudeõiguse. Arvestada tuleb antud juhul ka seda, et töötajad olid ise juhatuse liikmed ja osanikud ning neil oli endal õigus ja kohustus lahendada töö eest tasu maksmise küsimused.

2.3 Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega ning ÄS § 180¹ lg 3 sätestab, et kui osaühingu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks osaühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib osaühing nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist. Kuna äriühingu majandustegevus on Greidport OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo hinnangul lõppenud juba 2008. aasta sügisel ning püsiv maksejõuetus tekkis 2009. aasta jaanuaris, oleks tulnud juhatuse liikmetel käituda korraliku ettevõtja hoolsusega ning mitte suurendada äriühingu võlgasid enda töölepingust tulenevate nõuete näol. Pärast majandustegevuse lõppemist ja maksejõuetuse tekkimist ei ole töötajad töölepingut lõpetatud, samuti ei ole vähendanud endale makstavat palka. Greidport OÜ (pankrotis) ja A. P.´a vahel sõlmitud töölepingu punkti 28 kohaselt on alates 02.01.2009 töötaja palgamääraks 12 500 kr senise 4 500 kr asemel. Greidport OÜ (pankrotis) ja G. R.´e vahel sõlmitud töölepingu punkti 25 kohaselt on alates 02.01.2009 töötaja palgamääraks 12 500 kr senise 4 500 kr asemel. Seega ei ole töötajad, kes ise olid ka juhatuse liikmed ja osanikud, käitunud Greidport OÜ (pankrotis) vastu hea usu põhimõttest lähtuvalt.

2.4 Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 22 lg 1 kohaselt kontrollib töötukassa taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse hüvitise määramise või määramata jätmise kohta. Kuna töötajate saamata jäänud palga nõue ei ole põhjendatud, tuleb tööandja maksejõuetuse hüvitis selles osas jätta määramata. Rahuldamisele kuuluvad saamata jäänud puhkusetasu ja töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitise nõuded vastavalt TKindlS §-le 20 lg 4-5. Kuna ülaltoodud asjaoludel töötajate palgamäära tõstmine pärast majandustegevuse lõppemist ja maksejõuetuse tekkimist on vastuolus hea usu põhimõttega, tuleb töötajate saamata jäänud puhkusetasu ja keskmise palga arvestuse juures aluseks võtta palgamäär 4 500 kr kuus. Lähtudes eeltoodust kuulub A. P.´ale hüvitamisele saamata jäänud puhkusetasu summas 4 676 kr (22 289/143x30) ning töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitis summas 9 048 kr (22 289/101x20,5x2). G. R.´ele kuulub hüvitamisele saamata jäänud puhkusetasu summas 4 637 kr (23 494/152x30) ning töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitis summas 8 920 kr (23 494/108x20,5x2).

3. A. P. ja G. R. esitasid 31.08.2009.a Tallinna Halduskohtule kaebused Eesti Töötukassa 03.08.2009 otsuse nr 309000347 osaliseks tühistamiseks.

4. Tallinna Halduskohtu 17.12.2009.a määrustega haldusasjades nr 3-09-1907 ja 3-09-2991 võeti G. R.e ja A. P. kaebused menetlusse ning liideti ühte menetlusse.

5. 16.06.2010.a täiendasid A. P. ja G. R. oma kaebusi taotlusega haldusakti väljaandmiseks, millega rahuldatakse täielikult Greidport OÜ (pankrotihalduri) hr Indrek Lepsoo poolt Eesti Töötukassale 19.06.2009. a. esitatud avaldus Greidport OÜ (pankrotis) töötajatele tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemiseks ning neile määrataks hüvitised täies ulatuses.

6. Tallinna Halduskohtu 26.05.2010.a määrusega kaasati kolmanda isikuna menetlusse Greidport OÜ (pankrotis). Kolmas isik ei ole oma seisukohti kaebuste kohta teatanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebuste põhjendused.

7.1 TKindlS § 22 lg 1 alusel on töötukassal õigus kontrollida üksnes, kas talle on hüvitise saamiseks esitatud halduri poolt kõik vajalikud dokumendid, kas kõik dokumendid vastavad kõigile seaduses sätestatud nõuetele ning kas neis sisalduvad andmed on õiged. TKindlS § 22 lg 1 ei anna töötukassale õigust anda kohtu või pankrotihalduri asemel sisulisi hinnanguid tööandja maksejõuetuse põhjustele, äriühingu juhatuse liikme poolt kohustuste täitmisele või täitmata jätmisele, kuna sellised küsimused lahendatakse pankrotimenetluses. Eesti Töötukassa ei ole vaidlusaluses hüvitise väljamõistmata jätmise otsuses formuleerinud kaebajate suhtes ühtegi Greidport OÜ-ga (pankrotis) töölepingulistest suhetest tulenevat pretensiooni.

7.2 Kaebajad on olnud Greidport OÜ-ga (pankrotis) pikaaegsetes töölepingulistes suhetes alates 01.12.2004 aastast. Nii pankrotihaldur kui ka kohus, kelle menetluses pankrotiasi oli, pole mitte kordagi tõstatanud kaebajate vastu mitte ainsatki pretensiooni seoses sellega, nagu oleks kaebajale makstud tasu olnud ebamõistlikult suur ja osaühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kaebajate töötasu, ei saa pidada ka objektiivselt võttes ebamõistlikult suureks, kuivõrd see oli ligilähedaselt samas suurusjärgus Eesti keskmise kuupalgaga, kaebajad töötasid täiskoormusega, töö oli raske, keeruline ja vastutusrikas. Kaebajate palgamäära on aastate jooksul muudetud korduvalt, sõltuvalt peamiselt nende konkreetsete tööülesannete keerukusest ning mahust. Tööandja-poolne kulude ülevaatamine ja optimeerimine 2008.a lõpus, mille käigus loobuti enamikust seni kolmandatelt isikutelt sisseostetud teenustest ja saavutati sellega arvestatav kokkuhoid, tõi kaasa tööandjale allesjäänud töötajate töökoormuse olulise kasvu, mistõttu tuli teataval määral suurendada töötajatele makstavat tasu, et see vastaks nende poolt tehtavale tööle. Kuni pankroti väljakuulutamiseni oli tööandja näol tegemist tegutseva ettevõttega, mis tegeles korterite müügi, väljaüürimise ja garantiitöödega, nii olemasolevate projektide arendamise kui ka uute arendusprojektidega. Samuti leiavad kaebajad, et töötukassa on kaebajatele hüvitise väljamaksmata jätmisega ning kolmandale juhatuse liikme hüvitise täies ulatuses väljamaksmisega rikkunud võrde kohtlemise põhimõtet.

7.3 Lõpetuseks märgivad kaebajad, et kuigi hüvitise väljamaksmine puudutas kaebajate õigusi, jättis töötukassa nad vaatlusaluses haldusmenetluses menetlusse kaasamata ning ära kuulamata, rikkudes sellega jämedalt haldusmenetluse seadust. Kaebajad on veendunud, et haldusmenetluse põhimõtete rikkumine viis vastustaja lõpptulemusena ebaõige otsustuseni, kuna nende poolt esitatud andmetel oleks võinud töötuskindlustuse hüvitise määramise menetluses tõenäoliselt olla otsustav kaal.

8. Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata ja esitab järgmised vastuväited.

8.1 Esiteks leiab vastustaja, et tal on TKindlS § 22 lg 1 kohaselt õigus ja kohustus kontrollida taotletavate summade põhjendatust ning selgitada selleks välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud, sh asjaolud, mille alusel hinnata nõuete vastavust hea usu põhimõttest lähtuvalt. Teiseks märgib vastustaja, et aktsepteerib kaebajate töösuhet äriühingus, kuid on jätkuvalt arvamusel, et kaebajad, olles ise juhatuse liikmed ja osanikud, on käitunud enda töötasu suurendamisel olukorras, kus äriühing oli maksejõuetu, hea usu põhimõtte vastaselt ning nende nõuded ei ole põhjendatud. OÜ Greidport (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo 23.07.2009.a esitatud vastuses on märgitud, et võlgniku aktiivne majandustegevus lõppes 2008.a hilissügisel ning püsiv maksejõuetus oli tekkinud 2009.a jaanuariks. Pankrotiavalduse õigeaegse kohtule esitamise asemel tõstsid kaebajad 2009.a alguses enda töötasu 12 500 kroonini senise 4 500 krooni asemel.

8.2 ÄS § 1801 lg 3 sätestab, et kui osaühingu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks osaühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib osaühing nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist. Kuigi see on seadusest tulenevalt kohaldatav äriühingu ja juhatuse liikme vahelistele õigussuhetele, on sama põhimõte on kohaldatav ka juhatuse liikme töölepingulistele suhetele tulenevalt eelkõige juhatuse liikme kohustustest tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning vältida enda ja äriühingu huvide konflikti. Eeltoodust lähtuvalt on vastustaja seisukohal, et kaebajad on rikkunud nii hoolsuskohustust, lojaalsuskohustust, majanduslikult kõige otstarbekamalt tegutsemise kohustust kui pankrotiavalduse esitamise kohustust. Sellest tulenevalt ei saa nende nõuded olla kooskõlas hea usu põhimõttega. Vastustaja 27.08.2009 otsuse nr 309000393 juures, millega määrati tööandja maksejõuetuse hüvitis OÜ Greidport (pankrotis) juhatuse liikmele A. A.ile, on aluseks võetud asjaolu, et isik ei ole olnud töölepingu sõlmimise ajal äriühingu osanik ning tema roll juhatuse liikmena on olnud teistsugune, kui kaebajatel.

8.3 Kolmandaks ei nõustu vastustaja kaebajate väitega, et vaidlustatud otsus rikub jämedalt haldusmenetluse seadust, kuivõrd kaebajatele ei võimaldatud ärakuulamisõigust. TKindlS kohaselt esitab avalduse vastustajale pankrotihaldur, mistõttu täiendavaid dokumente ja selgitusi küsitakse haldurilt kui menetlusosaliselt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 1 järgi. Kuivõrd pankrotihalduri avaldusega esitatud dokumentides ja hüvitise taotlemise avalduse menetluse käigus täiendavalt taotletud dokumentides ei esinenud vasturääkivusi, tehti vaidlustatud otsus esitatud ja vastustaja täiendavalt taotletud dokumentide alusel ning puudus vajadus enne otsuse tegemist kaebajate arvamuse või vastuväidete ärakuulamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebused tuleb osaliselt rahuldada järgmistel põhjendustel.

9.1 TKindlS § 20 lg 1 kohaselt hüvitatakse tööandja maksejõuetuse korral töötajale enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud töötasu ja puhkusetasu ning enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses. TKindlS § 21 lg 1 kohaselt esitab pankrotihaldur hüvitise taotlemiseks tööandja maksejõuetuse korral töötukassale vormikohase avalduse koos tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavate dokumentidega. TKindlS § 22 lg 1 kohaselt vaatab töötukassa halduri avalduse läbi, kontrollib taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse hüvitise määramise või määramata jätmise kohta hiljemalt kümnendal päeval avalduse vastuvõtmise päevast arvates.

9.2 Asjas puudub vaidlus, et kaebajale ei olnud enne kõnealuse otsuse tegemist tagatud HMS § 40 lg-s 1 sätestatud õigus olla ära kuulatud. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja vastuväited. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab haldusorgan, enne menetlusosalise suhtes toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Seega on menetlusosalise ärakuulamine eriti oluline, kui haldusorgan kavandab haldusakti väljaandmist, mis kahjustab isikute õigusi. Kohus ei nõustu vastustajaga, et kuivõrd taotluse hüvitiste väljamaksmiseks esitas vastavalt seaduses sätestatud korrale Greidport OÜ (pankrotis) pankrotihaldur, oli vaidlusaluses haldusmenetluses menetlusosalisteks ainult pankrotihaldur. Menetlusosaliste ring ei ole piiratud pelgalt taotlejaga, vaid sinna hulka kuuluvad ka kolmandad isikud, kelle õigusi vaidlusalune haldusakt riivab (HMS § 11 lg

1 p 3). Kuivõrd hüvitiste väljamaksmata jätmine puudutas kaebajate õigusi, olid nad vaatlusaluses haldusmenetluses vaieldamatult menetlusosalisteks.

Kohus leiab, et kaebajate ärakuulamine neile hüvitise väljamaksmata jätmise otsustamiseks oleks kõikide oluliste asjaolude väljaselgitamiseks olnud hädavajalik. Kohus nõustub kaebajatega, et antud juhul tugineb töötukassa otsustus kaebajatele hüvitise väljamaksmata jätmiseks üksnes asjaoludele, mis tulenevad kaebajate äriseadustiku järgsetest suhetest Greidport OÜ-ga (pankrotis) neid töölepingulistest suhetest eristamata. Kuivõrd otsusest ei nähtu ühtegi põhjendust, millistest asjaoludest lähtuvalt oli kaebajate nõue põhjendamatu nende töölepingulistest suhetest tulenevalt, on vastustaja jätnud kõik olulised asjaolud välja selgitamata. Kohus on seisukohal, et kaebajate ärakuulamata jätmisega rikkus vastustaja HMS § 40 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mida tuleb käesoleval juhul pidada oluliseks menetlusveaks, mis võis takistada vaidlusaluse otsuse tegemiseks tähtsust omavate asjaolude igakülgset väljaselgitamist ning nende asjaolude kaalumist kaebajatele hüvitise määramata jätmise otsustamisel. Seega võis kõnealuse rikkumine oluliselt mõjutada asja otsustamist.

9.3 TKindlS § 22 lg-s 1 sätestatud otsus hüvitise määramata jätmise kohta on kaalutlusotsus. HMS §

4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutusõigust teostada koosõlas volituste piirida, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt (vt RKHKo 3-3-1-42- 02, p 11). Käesolevas asjas pole aga tuvastatud, et vastustaja oleks enne kaevatava otsuse tegemist selgitanud välja kõik otsustamiseks olulised asjaolud, mistõttu võis olemasolev informatsioon olla õiguspärase ja õiglase kaalutlusotsuse tegemiseks ebapiisav. Kuivõrd kohtul ei ole võimalik veenduda, et kaalutusotsuse tegemisel on saavutatud õiguspärane lahend, on tegemist õigusvastase kaalutlusotsusega.

9.4 Eeltoodud põhjustel tuleb tühistada Eesti Töötukassa 03.08.2009.a otsus nr 309000347 osas, millega jäeti A. P.le ja G. R.ele tööandja maksejõuetuse hüvitis osaliselt määramata ning kohustada Eesti Töötukassat Greidport OÜ (pankrotis) pankrotihalduri 16.06.2009.a tööandja maksejõuetuse hüvitise avaldust selles osas uuesti läbi vaatama.

10. Menetluskulude väljamõistmist ei ole taotletud.

Indrek Paukštys Kohtunik