2-10-33515/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-10-33515

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 23. september 2010. a , Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-33515 Tsiviilasi Kxxxx Rxxxxxxx hagi Axxxx Sxxxxxvastu lapsele elatise väljamõistmiseks Hagihind 19 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Kxxxx Rxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: Axxxx Sxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista Axxxx Sxxxxxxxelatis lapse HxxxxxSxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates 13.07.2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. 3. Elatis tasuda KxxxxxRxxxxxxx pangaarvele nr 1107352731 AS-is Swedbank. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. 4. Välja mõista Axxxx Sxxxxxx Kxxxx Rxxxxxxx kasuks lapse Hxxxx Sxxxx ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju tagasiulatuvalt perioodi 13.07.2009-12.07.2010.a eest kokku summas 26 100 (kakskümmend kuus tuhat ükssada) krooni. 5. Jätta rahuldamata Kxxxx Rxxxxxxxxnõue Axxxx Sxxxxxx ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahjuhüvitise saamiseks tagasiulatuvalt perioodi 16.08.2008 - kuni 13.07.2009 eest. 6. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

2-10-33515

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber 3100057455.

Menetluse käik Kxxxx Rxxxxxxxesitas 13.07.2010. a kohtule hagiavalduse AxxxxxSxxxx vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine alaealine laps Hxxxx Sxxx (sündinud xxxxxxxxxx. a). Laps elab hageja juures ja hageja ülalpidamisel. Kostja toetas last viimati aasta tagasi. Hageja palub kohtul kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis 2175 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 16.08.2008. a.

Kohus võttis hagi 19.07.2010. a menetlusse, saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 20.07.2010. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Kohus tegi kindlaks, et hagejal Kxxxx Rxxxxxxxx ja kostjal Axxxx Sxxxxx on ühine alaealine laps Hxxxx Sxxxx kes on sündinud xxxxxxxxxx. a (sünnitunnistus tl 6). Vastavalt Perekonnaseaduse (PkS) §-ile 97 p 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja vastavalt PrKS § 96 ja 98 on kohustatud isikuks lapse vanemad. Laps elab hageja juures ja hageja ülalpidamisel. Kostja lapse ülalpidamiskohustust ei täida. PkS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PkS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hageja on nimetanud hagis lapse kulud ja palunud elatise välja mõista seaduses sätestatud minimaalmääras. PkS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määrusega nr 90 on alates 01.07.2009.a ühe kuu töötasu alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega peab lapsele makstav elatis olema vähemalt 2175 krooni kuus. Kostja ei ole esitanud asjaolusid, mis võiks PkS § 102 lg 2 järgi olla aluseks elatise väljamõistmata jätmiseks või väljamõistmiseks allapoole seadusega sätestatud elatise alammäära. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue igakuise elatise välja mõistmiseks on põhjendatud.

2-10-33515 Kohus mõistab elatise välja lapse kasuks, sest laps on õigustatud isikuks vastavalt PkS § 97 p 1. Kohus määrab elatise tasumise osas kindlaks otsuse täitmise korra vastavalt TsMS § 445 lg 1: Hxxxx Sxxxx kasuks välja mõistetud elatis tuleb tasuda igakuiselt Kxxxx Rxxxxxxx arveldusarvele.

Hageja taotles kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 16.08.2008. a. PkS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, s.o tagasiulatuvalt alates 13.07.2009.a. Varasema perioodi eest elatisenõue on õiguslikult põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja on rikkunud seadusest tulenevat lapse ülalpidamiskohustust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 3 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda muu hulgas kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt: Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kuna kostja on seadusest tulenevat kohustust rikkunud ja last on ülal pidanud vaid hageja, on kostja oma käitumisega tekitanud kahju hagejale- hageja on teinud kulutusi kostja eest tema kohustuse täitmiseks. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju tasumata elatise alammäära ulatuses ühe aasta eest- s.o perioodil 13.07.2009- 12.07.2010.a. Kahju ühe aasta eest maksmata elatise ulatuses on kokku 26 100 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib muu hulgas kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas ei ole tekkinud sissenõutavaid menetluskulusid. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei tule elatise nõudmise hagilt tasuda riigilõivu. Seega jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel nende endi kanda.

Maimu Laumets Kohtunik