2-10-34481/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Määruse tegemise aeg ja koht 22.09.2010.a., Kentmanni 13 Tallinnas. Tsiviilasja number 2-10-34481 Kohtuasi

JF ja AF avaldus põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Avaldajad: JF Isikukood xxx xxx AF Isikukood xxx xxx Avaldajate seaduslik esindaja: LK XXX Avaldajate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Puudutatud isik LK Isikukood XXX XXX Puudutatud isik: JK Isikukood XXX XXX Eestkosteasutus: Tallinna linn läbi Kristiine LOV SHO Tulika 33 B, Tallinn 10615 Esindaja: Merle Priimäe

03.09.2010.a. Resolutsioon Avaldus rahuldada.

Tuvastada, et JF (ik XXX) ja AF (ik XXX) põlvnevad isast K K (ik XXX surnud XXX.a.) Edasikaebamise kord ning tähtaeg

Kohtuistungil menetlusosalised loobusid määruse peale edasikaebamise õigusest.

Asjaolud JF ik XXX ja AF ik XXX sündisid üksikema L F ik XXX lastena. Laste isa kohta laste sünniaktil kanne puudub. Ida-Viru Maakohtu 04.01.2009 kohtumäärusega 2-09-42296 võttis kohus L F laste AF ja JF suhtes Narva linna avalduse alusel ära vanema õigused. L F koos lastega võeti Narva linnas riskiperena arvele alates 10.11.2008 Tallinna Kristiine LOV SHO lastekaitseteate põhjal. L F kasvatas kaht väikelast, kuritarvitas narkoaineid ja lapsed olid jäetud isapoolse vanavanaema kasvatada, kes ei tulnud laste kasvatamisega ja laste eest hoolitsemisega toime. L F jättis lapsed 87-aastase vanainimese hoolde ja lahkus ise teadmata suunas. Narva linn paigutas lapsed Narva linna laste varjupaika. Lastel puudusid elamisluba ja igasugused dokumendid. Kuna A ja J viibimise aeg varjupaigas lõppes, paigutas Narva linn lapsed edasi nende bioloogilise vanaema L K peresse Tallinnas XXX , kus lapsed asuvad tänaseni. Harju Maakohtu 25.03.2010 määrusega 2-10-7431 on Jja AF eestkostjaks määratud LK. LK on laste bioloogilise isa K K ema. K K suri XXX. Laste eestkostjale LKile on teada asjaolu, et J ja A põlvnevad K K , kuna K avaldas enne oma surma emale L K le, et tema on L F kahe lapse – J ja A bioloogiline isa. K K palus ema teha kõik endast oleneva, et J ja A saaksid üles kasvatatud, hooldatud ja koolitatud. K K kinnitas, et laste sünniaktile ei ole teda laste isana kantud ja isaduse kanne laste sünniaktil puudub. Lastel oleks õigus iseseisvale sissetulekule – toitjakaotuspensionile, mis laste toimetulekut kindlustaks ja nende vajadusi tagaks. J ja AF tekib õigus toitjakaotuspensionile peale põlvnemise tuvastamist K K .

Kristiine Linnaosa Valitsuse Sotsiaalhoolekande Osakonna seisukoht Eestkosteasutus toetab avaldust. Põlvnemise tuvastamine on laste huvides, kuna peale selle tekib lastel õigus toitjakaotuspensionile, mis kindlustab pere toimetuleku ja tagab parimal viisil laste vajaduste eest hoolitsemise.

Kohtumääruse põhjendused Vastavalt 01.07.2010.a. jõustunud perekonnaseaduse § 210 lõikes 2 sisalduvale rakendussättele kohaldatakse asjaolule ja toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub käesolevas asjas kohaldamisele enne 01.07.2010.a. kehtinud perekonnaseadus. Perekonnaseaduse § 42 lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. TsMS § 580 lg 1 kohaselt kohus kuulab ära lapse teise vanema ning surnud isiku vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed, samuti muud isikud, kelle ärakuulamist peab kohus vajalikuks. Viru Maakohtu 04.01.2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-42296 on L F ära võetud vanema õigused AF ja JF suhtes . L F elukoht on kohtule teadmata, mistõttu puudus kohtul võimalus tema ärakuulamiseks. Kohus, kuulanud ära puudutatud isikute LK ja JK seletused, tunnistajate L K ja N K ütlused, eestkosteasutuse esindaja arvamuse, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et JF ja AF põlvnevad K K (surnud XXX). TsMS §582 lg 1 kohaselt vajaduse korral määrab kohus põlvnemise ekspertiisi, kui see on võimalik matmiskohast väljakaevamiseta. Kohus leiab, et kogutud tõendid lubavad ilma DNA-ekspertiisita väita, et J ja AF põlvnevad K K . Kohtu veendumus põhineb kohtuistungil tuvastatud asjaolust, et L F ja K K elasid koos ja kasvatasid lapsi ühiselt, K K rääkis oma emale ja vanavanematele, et J a A on tema lapsed, ta palus enne oma surma oma ema LK teha kõik endast olenev, et J ja A saaksid üles kasvatatud ja koolitatud. LK on taganud lastele pärast oma poja surma hoolitsuse ja turvalisuse. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud võimaldavad eeldada, et J ja A põlvnevad K K . Kohus leiab, et põlvnemise tuvastamine on laste huvides, kuna peale seda tekib lastel õigus toitjakaotuspensionile, mis kindlustab pere toimetuleku .

TsMS § 583 kohaselt põlvnemise tuvastamise määruse peale võivad esitada määruskaebuse avaldaja, surnu vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed ning avaldaja elukoha järgne vallavõi linnavalitsus. Kohtuistungil menetlusosalised loobusid määruse peale edasikaebamise õigusest.

Maie Seppo kohtunik