2-10-17382/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-10-17382

1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-10-17382

Otsuse kuupäev

Jõhvi, 20. september 2010.a kl 16.00

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi S.G.`i hagi S.M.`i vastu abielu lahutamise nõudes.

Hagihind 25 000 krooni.

Asja läbivaatamise kuupäev 14. september 2010.a

Istungil osalenud isikud Hageja S.G. (isikukood xxx)

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada S.M.`i (isikukood xxx) ja S.G.`i (isikukood xxx) vahel 26. septembril 2005. aastal Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas sõlmitud abielu (abieluakti kanne nr. 378).

3. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

4. Saata kohtuotsuse poolte teadmiseks kohtukutse kättetoimetamiseks ettenähtud korras.

5. Saata kohtuotsus pärast jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale.

Edasikaebamise kord

2-10-17382

2 (4) Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD 1. 15. aprillil 2010.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu registreeriti 26.09.2005.a Ida-Viru Perekonnaseisuametis. Abielusuhted kestsid umbes 6 kuud. Kostja sõitis tööle Inglismaale ja Eestisse tagasi tulla ei kavatse.

2. Hageja soovib abielu lahutada kohtus, sest perekonnaseisuosakond ei ole pädev kohtuväliselt abielu lahutama, kuna kostja elukoht ei ole Eestis. Hageja palus vastavalt kuni 01.07.2010.a kehtinud PKS § 27 lg 1, 2, § 28 lg 1, 2, § 29 lg 1 - lg 3 lahutada poolte vahel sõlmitud abielu.

KOSTJA VASTUS HAGILE 3. 01. juulil 2010.a esitatud vastuses hagile kostja nõustus abielu lahutamisega. Kostja teatel puudub tal võimalus Eestisse sõitmiseks, kuna ta on töötu. Varalisi nõudeid hageja vastu kostjal ei ole, sest pooled ei ole abielu kestel mingit vara soetanud.

KOHTUISTUNG 4. 14. septembril 2010.a toimunud kohtuistungil hageja palus asja ilma kostja osavõtuta sisuliselt lahendada ja abielu lahutada. Hageja seletuste kohaselt pooli ühendasid tunded ja abielu sõlmiti eesmärgiga luua pere. Tegelikult elati koos umbes 6 kuud. Praegu hagejal on uus elukaaslane, kellega ta soovib abielluda. Hageja on lapseootel ja lapse isaks on hageja praegune elukaaslane. Hagejal on ka 1.5 aasta vanune laps, kelle bioloogiliseks isaks on samuti hageja praegune elukaaslane. Lapse isana on sünniakti kantud kostja, põhjusel, et abielu kostjaga on lahutamata. Ka kostjal on uus elukaaslane. Ühisvara pooltel puudub. Hageja nõustus sellega, et tema poolt tasutud riigilõiv summas 5 000 krooni jääb tema enda kanda.

5. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. 27.08.2010.a kohtule saadetud e-kirjas teatas kostja, et ta ei saa kohtuistungile ilmuda, sest elab Inglismaal ja lisaks tema praegune elukaaslane on 9 kuud rase. Kostja palus asja ilma tema osavõtuta sisuliselt lahenda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 6. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile, kuulanud ära hageja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 alusel abieluasjas kohustab kohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. TsMS § 346 lg 1 teise lause kohaselt kohus ei kohusta menetlusosalist kohtuistungile isiklikult ilmuma, kui menetlusosalise isiklikku ilmumist istungile ei saa nõuda suure vahemaa tõttu või muul mõjuval põhjusel. Kostja ei ole kohtuistungile ilmunud ja on taotlenud asja ilma tema osavõuta arutamist põhjusel, et ta elab Inglismaal, ta on tööta ning ema praegune elukaaslane on 9 kuud rase. Sellises situatsioonis

2-10-17382

3 (4) suure vahemaa läbimine koormaks kostjat ebamõistlikult. Seda kohus loeb mõjuvaks põhjuseks kostja kohtuistungile ilmumata jäämiseks.

8. TsMS § 414 lg 1 tulenevalt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Arvestades, et kostja on võtnud hagi õigeks, kohus ei pea vajalikuks teda isiklikult ära kuulata ja lahendab asja ilma kostja osavõtuta sisuliselt. Tsiviilasja raames kogutud tõendid võimaldavad seda teha.

9. Abielutunnistuse järgi poolte abielu sõlmiti Eestis 26.09.2005.a (t. lk. 4). Hageja nõudeks on abielu lahutamine.

10. Hagiavalduse esitamise ajal olid abielu lõppemise õiguslikud alused sätestatud kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) peatükis 5. PKS § 26 ja § 27 lg 1 järgi abielu lõppeb muu hulgas ka abielu lahutamisega kohtus. PKS § 29 lg 1 p 3 alusel kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 27 lg 2 alusel perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis.

11. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 1 abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu ja lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 64 tulenevalt abikaasade vastastikusel kokkuleppel võib abielu lahutada perekonnaseisuasutuses abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel. Perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis.

12. Hageja elab koos alaealise lapsega Eestis. Kostja elukoht ei ole Eestis, mistõttu kohus on pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 järgi kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest. Hagiavalduse kohaselt poolte abielulised suhted kestsid umbes 6 kuus. Hagiavalduse esitamine ei mõjutanud pooli, nende vahelised suhted pärast hagi esitamist ei ole paranenud. Pooled ei soovi abielusuhteid taastada, sest nüüdseks on mõlemal poolel uued elukaaslased. Oma vastuses hagile kostja on nõustunud abielu lahutamisega. Seega mõlema poole selgelt väljendatud tahteavalduseks on abielu lahutamine. Sellises olukorras ei ole enam otstarbekas menetlust peatada.

13. TsMS § 440 lg 1 alusel kui kostja võtab hageja nõuded õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt põhineb eksimusel või on mõjutatud pettuse või vägivallaga, kohus ei tuvastanud. Poolte tahteavaldused välistavad abielu jätkamist, mistõttu tuleb hagi rahuldada ja abielu lahutada. TsMS § 444 lg 4 esimese lause kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja

2-10-17382

4 (4) tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest. Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 tulenevalt abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval. .

Menetluskulud 14. Hageja on tasunud abielu lahutamise nõudelt riigilõivu 5 000 krooni. Et pooltel on tekkinud muud menetluskulud, ei ole tuvastatud, pooled ei ole sellest kohtule teatanud. Kuna TsMS § 164 lg 1 alusel hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

15. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 440, § 442, § 444, § 450, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik