2-10-18445/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-10-18445

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht

20. september 2010. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-18445 Tsiviilasi Hxxxx Pxxxxxx hagi Axxxxx Pxxxxx vastu laste ülalpidamiseks elatise nõudes Hagi hind

27 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Hxxxx Pxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ) Kostja: Axxxxx Pxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Axxxxx Pxxxxx Hxxxx Pxxxxxx kasuks laste Mxxxxx Pxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx), Rxxxxx Pxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx), Exxxxxxxx Pxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx, LxxxPxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx), HxxxxxPxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ja IxxxPxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 500 (viissada) krooni iga lapse kohta kuus alates 22.04.2010.a kuni laste täisealiseks saamiseni.

3. Axxxxx Pxxxx on kohustatud maksma resolutsiooni punktis 2 ettenähtud elatise Hxxxx Pxxxxxx pangakontole nr 1100835831 Swedbank pangas. Maksekorraldusel tuleb märkida selgitusse „elatis“.

4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav ühe kuu elatisesumma, s.o kokku 3000 krooni ulatuses.

Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu;

2-10-18445

2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber 3100057455.

Menetluse käik Hxxxx Pxxxxx esitas 22.04.2010.a kohtule hagiavalduse Axxxxx Pxxxx vastu laste ülalpidamiseks elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooltel 6 alaealist last: Mxxxxx Pxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx), Rxxxxx Pxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx), Exxxxxxxx Pxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx), LxxxPxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx), Hxxxx Pxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx ja Ixxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx). Lapsed elavad hageja juures xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxhagejale kuuluvas elamus. Exxxxxxxx ja Lxxxõpivad xxxxx Koolis ning esmaspäevast reedeni elavad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Vanem tütar MxxxxxxPxxxxx elab koolinädalal esmaspäevast reedeni xxxxReaalgümnaasiumi ühiselamus. Kostja laste kasvatamisel ei osale. Vahel harva ostab mõnele lapsele üksikuid esemeid, ent panustamine laste kasvatamisse ei ole piisav ja regulaarne. Kokkusaamine lastega on ebaregulaarne. Viimati käis kostja lapsi vaatamas 31. detsembril 2009. a. Käesoleval aastal on kostja andnud lastele 100 krooni. Algne kokkulepe oli, et kostja tasub 1/ Exxxxxxxx Pxxxxxx kuludest xxxxxxx Tantsukoolis. Kokkuleppest ta kinni ei pidanud, mistõttu pidi laps osalemisest loobuma.

Kokkulepped lastele koolitarvete ja riiete ning jalanõude ostmisel on samuti osutunud mittetoimivaks. Kuna laste kasutuses olev elamu teine korrus on elektriküttega, on kulutused eluasemele päris suured. Kulutusi eluasemele lisab võetud eluasemelaen, mille eest ehitati laste tarbeks elamu teine korrus. 3,5 aasta jooksul on hageja kasvatanud lapsi ilma kostja piisava toetuseta, mistõttu paljude kulude tarbeks on hageja olnud sunnitud võtma erinevaid pangalaene. Hetkel on laenujääk ca 315 000 krooni, millest eluasemelaen moodustab 274250 krooni ja erinevad tarbimislaenud 40 500 krooni. 2009.a augusti lõpul oli hageja abikaasa sunnitud võtma 20 000 krooni väikelaenu, vastasel juhul oleksid lastele koolitarbedja-riided/jalatsid ostmata jäänud.

Hageja ja kostja ühiste laste eest saadav riiklik peretoetus on 4500 krooni kuus, arvestuslikud minimaalsed kulutused nendele lastele on 10 500 krooni kuus Seega ei kata riiklik peretoetus igakuiselt 6000 krooni ulatuses lastele tehtavaid minimaalseid kulusid. Kuust-kuusse toimub hageja ja kostja laste vajaduste täitmine hageja teisest abielust põlvnevate laste arvelt (väikeste laste eest makstav lastetoetus on suurem, samas kulutused väiksemad). 2009. a septembris suurenesid kulutused lastele seoses Mxxxxx Pxxxxxx õppimaasumisega xxxxReaalgümnaasiumisse. 2010. aasta septembris suurenevad kulutused veelgi, seoses hageja ja kostja ühise poja Ixx Pxxxxxx õppimaasumisega 1. klassi.

Hageja palub kostjalt tema kasuks välja mõista elatis 500 krooni ühe lapse kohta kuus alates hagi esitamisest. Hageja teatas, et on nõus asja kirjaliku menetlusega.

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale isiklikult kätte 06.05.2010. a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Kostja esitas 06.09.2010. a kohtule avalduse, milles taotles asja lahendamist tagaseljaotsusega.

Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

2-10-18445

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et pooltel on 6 ühist alaealist last: Mxxxxx Pxxxxx (sündxxxxxxxxxxx), Rxxxxx Pxxxxx (sünd xxxxxxxxxx), Exxxxxxxx Pxxxxx (sünd xxxxxxxxxx), Lxx Pxxxxx (sünd xxxxxxxxxx), Hxxxx Pxxxxxx(sünd xxxxxxxxxx) ja IxxxPxxxxx (sünd xxxxxxxxxx). Lapsed elavad hageja juures ja hageja ülalpidamisel. Perekonnaseaduse (PkS, vastu võetud 18.11.2009. a, RT I 14.12.2009, 60, 395) § 96 näeb ette, et ülalpidamist on kohustatud muu hulgas andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased. Vastavalt PkS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PkS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kostja laste ülalpidamiskohustust ei täida. Hageja nõuab kostjalt elatist 500 krooni ühe lapse kohta kuus, see on vähem, kui seaduses ettenähtud elatise alammäär. PkS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a määrusega nr 90 on alates 01.07.2009.a ühe kuu töötasu alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega peab ühele lapsele makstav elatis olema vähemalt 2175 krooni kuus. Kohus leiab, et hageja poolt nõutav elatis tuleb kostjalt välja mõista. Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid, samuti ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks kostjalt elatise väljamõistmata jätmisel. Kohus mõistab kostjalt laste ülalpidamiseks hageja kasuks välja elatise 500 krooni ühe lapse kohta kuus alates hagi esitamisest, s.o alates 22.04.2010. a.

TsMS § 468 lg 3 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks ühe kuu elatisesumma ulatuses, s.o kokku 3000 krooni ulatuses.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist kostjalt. Kohtule teadaolevalt ei ole hageja kandnud menetluses menetluskulusid. Seega jätab kohus TsMS § 162 lg 4 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

Maimu Laumets Kohtunik