2-10-16462/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-10-16462

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 20.09.2010.a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-16462 Tsiviilasi Julianus Inkasso OÜ hagi Mxxxxx Žxxxxxxx vastu võla 1452,82 krooni ja viivise nõudes Hagihind 1452,82 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553; asukoht Jõe 3, Tallinn 10151; e-post: inkasso@julianus.ee); Hageja lepinguline esindaja: Silver Eensaar, OÜ ICE Credit Solutions (asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150; e-post: jurist@icecredit.ee); Kostja: Mxxxxx Žxxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx; registreeritud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx , tegelik elukoht teadmata) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista Mxxxxx Žxxxxxxxxx OÜ Julianus Inkasso kasuks 3266 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kuus) krooni 39 senti, millest 1452,82 krooni on põhivõlg ja 1813,57 krooni viivis seisuga 20.09.2010.a. 3. Välja mõista Mxxxxx Žxxxxxxxxx OÜ Julianus Inkasso kasuks viivis 0,15 % tasumata põhinõudelt (1452,82 krooni) päevas alates 21.09.2010. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni. 4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. 5. Kohtuotsus tuleb Mxxxxx Žxxxxxxxxx kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Menetluskulude jaotus 1. Jätta menetluskulud Mxxxxx Žxxxxxxx kanda. 2. Välja mõista Mxxxxx Žxxxxxxxxx OÜ Julianus Inkasso kasuks menetluskulud

2-10-16462

2 summas 2100 (kaks tuhat ükssada) krooni.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber 3100057455.

Menetluse käik OÜ Julianus Inkasso esitas 08.04.2010. a kohtule hagiavalduse Mxxxxx Žxxxxxxx vastu võla 1452,82 krooni, viivise 1451,82 krooni ja lisanduva viivise nõudes.

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kostja teadaolevate elukohtade aadressidele (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) saadetud menetlusdokumendid tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“. 16.07.2010.a esitas hageja taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. Kohus rahuldas taotluse ja otsustas 16.07.2010.a määrusega toimetada kostjale hagimaterjalid kätte avalikult vastava teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade avaldati 16.07.2010.a. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 15. augustil 2010.a. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja sõlmis 28.06.2006.a AS-iga Elisa Mobiilsideteenused mobiilsideteenuste lepingu. Kostja tarbis teenust, kuid jättis selle eest nõuetekohaselt maksmata. AS Elisa Mobiilsideteenused on oma nõude loovutanud hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg

2-10-16462

3 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on mobiilsideteenuste teenuste lepingu üldtingimustes kokku leppinud, et kostja maksab tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15 % päevas. Hageja on arvestanud perioodi 18.06.2007 – 30.03.2010 viiviste suuruseks 5592,14 krooni. Hageja taotleb viivise tasumist nimetatud perioodi eest vähem – summas 1451,82 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest, s.o alates 08.04.2010. a protsendina põhinõudest. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus saab sissenõutavaks muutunud viivise välja arvutada kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Viivise arvestus on alljärgnev: põhinõue 1452,82 krooni x viivis 0,15 % x viivitatud päevi 166 = 361,75 krooni. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 1000 krooni ning kohtuteate avaldamise ees väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõivu 100 krooni. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud menetluses riigilõivu vastavalt seadusele ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Lisaks taotles hageja kostjatelt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 1500 krooni. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul ei ole lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjalt hageja taotletud ulatuses põhjendatud. Taotletav summa jääb küll Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Samas ei ole tegemist keeruka juriidilise vaidlusega, seega ei ole ka ajakulu hagi koostamisele suurnõue on esitatud ühest lepingust tuleneva võla väljanõudmiseks, leping ise on tihti esinev ja tavapärane, keerukaid juriidilist argumentatsiooni ja nõude erakorralist põhjendamist hagi ei sisaldanud. Ka hagi lisad on üsna tavapärased ning nende kogumine ja esitamine ei nõudnud erakorralist tööd või muud pingutust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue lepingulise esindaja tasu 1500 krooni suuruses summas on ebamõistlikult suur ja põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu summas 1000 krooni.

Maimu Laumets Kohtunik