2-09-51310/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-09-51310 1 (4)

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2010.a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-09-51310 Tsiviilasi KR hagi IR vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja KR(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja IR(isikukood XXX elukoht XXX).

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja KR ja kostja IR vahel sõlmitud kompromissileping alljärgnevas: 1.1. Lahutada KR (isikukood XXX) ja IR(isikukood XXX) abielu, mis sõlmiti XXX ja mille kohta on Tallinna Perekonnaameti Nõmme sektor väljastanud abielutunnistuse XXX. 1.2. Jätta KR perenimeks R . 2. Jagada poolte ühisvara järgmiselt: 2.1. korteriomand XXX(edaspidi Korteriomand), mis on kantud Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriossa nr XXX. Kinnistu koosseis - 656/38502 (kuussada viiskümmend kuus kolmekümne kaheksa tuhande viiesaja kahendikku) mõttelist osa maatükist katastritunnus XXX; sihtotstarve elamumaa; asukohaga Tallinna linn, Õismäe tee; pindala 1212 m2 ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 41, üldpinnaga 65,6m2 jääb KR lahusvaraks. Kompromissi sõlmimise hetkel on Korteriomandile seatud Kinnistusraamatu IV jakku kande nr 1 all AS Hansapank (uue nimega AS Swedbank) kasuks hüpoteek summas 715 000 krooni (edaspidi Hüpoteek).

2-09-51310 2 (4) 2.2. 410 AS AB(registrikood XXX) aktsiat nimiväärtusega 1000 krooni, mis moodustab 25% aktsiakapitalist jääb IR lahusvaraks. 2.3. OÜ C (registrikood XXX) osakapitaliga 40 000 krooni osa, mis moodustab 100% osaühingu osakapitalist jääb IR lahusvaraks. 2.4. sõiduauto Fiat Bravo 1,2 väljalaskeaasta 1999, registrinumbriga XXX jääb KR lahusvaraks. 3. Kostja kohustub tagama Hüpoteegi kustutamise või Hüpoteegipidaja loobumise hüpoteegist KR kasuks hiljemalt 31. augustiks 2011.a . 4. Kostjal on õigus taotleda mõjuval põhjusel p. 3 nimetatud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist 6 kuu kaupa arvates Kompromissi kinnitamisest, kuid mitte hiljemaks kui 31. augustini 2012.a. Pooled loevad mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et kinnistu asukohaga XXXPärnumaa, registriosa numbriga XXX, kinnistu nimega NUPU (edaspidi Kinnistu), millel asuvate hoonete renoveerimiseks võetud laenu Hüpoteek tagab, väärtus ei ole nii suur, et võimaldaks iseseisvalt eelpoolnimetatud laenu tagada. 5. Punktis 3 nimetatud kohustuse rikkumisel maksab kostja hagejale leppetrahvi summas 715 000 krooni. Hageja on kohustatud käesolevas punktis nimetatud leppetrahvi arvelt tasuma Hüpoteegipidajale Hüpoteegiga tagatud laenu jäägi ning hüpoteegi kustutamiseks tehtavad kulutused või kulutused, mis on vajalikud, et hüpoteegipidaja loobuks hüpoteegist Hageja kasuks. Hageja on kohustatud tagastama leppetrahvi osa, mis jääb üle pärast eelmises lauses nimetatud laenujäägi ja/või kulutuste kandmist, IR 10 päeva jooksul arvates hüpoteegi kustutamisest või hüpoteegipidaja loobumisest Hüpoteegist KR kasuks. 6. Punktis 4 nimetatud mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama Kostja hüpoteegipidaja

poolt tunnustatud kinnisvarahindaja poolt väljastatud hindamisaktiga. Hagejal on õigus vaidlustada p. 3 nimetatud kohustuse täitmise pikendamine, kui ta esitab hüpoteegipidaja poolt tunnustatud kinnisvarahindaja poolt väljastatud akti, mille järgi Kinnistu väärtus on piisavalt suur, et asendada Korteriomandile seatud hüpoteek Kinnistule seatava hüpoteegiga. 7. Juhul, kui Korteriomandile pööratakse Hüpoteegipidaja poolt sissenõue (Hüpoteek realiseeritakse), on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 1 000 000 krooni. Hageja on kohustatud käesolevas punktis nimetatud leppetrahvi arvel omandama Korteriomandiga samaväärse eluruumi. Hageja on kohustatud tagastama leppetrahvi osa, mis jääb üle pärast eelmises lauses nimetatud eluruumi omandamiseks tehtud kulutuste kandmist, Kostjale 10 päeva jooksul arvates vastavate kulutuste kandmist. Käesolevas punktis nimetatud leppetrahv loetakse tasutuks ka juhul, kui kostja ostab ise Hageja omandisse korteriomandiga samaväärse ja hageja poolt aktsepteeritud eluruumi. 8. Hagejal on õigus kasutada ainult ühte eelpool (punktis 5 või punktis 7) nimetatud leppetrahvi nõudeõigust. Leppetrahvi tasumisel Hagejale loetakse käesolev kompromiss kostja poolt täidetuks. 9. Käesolevas kompromissis nimetatud leppetrahvid tuleb tasuda 1 kuu jooksul arvates vastava kirjaliku nõude esitamisest. Nimetatud tähtaja rikkumisel on hagejal õigus nõuda viivist 0,07 % viivitatud summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. 10. Jätta menetluskulud poolte enda kanda. 11. Tühistada Harju Maakohtu 07.12.2009.a määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu ja kustutada Eesti Väärtpaberite keskregistrisse kantud käsutamise

2-09-51310 3 (4) keelumärge IR (R ) (isikukood XXX) kuuluvatele aktsiaseltsi AB(registrikood XXX) aktsiatele (kood XXX) KR(isikukood XXX) kasuks. 12. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-09-51310. 13. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada KR 225 (kaks sada kakskümmend viis) krooni arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX. 14. Toimetatda kohtumäärus menetlusosalistele kätte ja saata täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale, millega kohus kinnitas kompromissi võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 (kolme) päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Riigilõivu tagastamise määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitusse: käesoleva tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on KR hagi IR vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Pooled esitasid 01.09.2010.a. kohtule avalduse, milles paluvad kinnitada kohtulik kompromiss ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled paluvad lühendada kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumise tähtaega 3 (kolme) päevani arvates selle kättetoimetamisest. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 1.

Kohtumääruse põhjendused

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Tulenevalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnistamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele

2-09-51310 4 (4) tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslike tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja ja kostja ei ole esitanud kohtule kokkulepet menetluskulude kandmise osas seega poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele päevale.

TsMS § 150 lg 2 p 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. KR on tasunud 25.10.2010.a (maksekorraldus nr 297) hagi tagamise avalduse esitamisel riigilõivu 450 krooni, millest 225 krooni kuulub KR tagastamisele.

Peeter Pällin Kohtunik