Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-09-18270/9 AI generated

2-09-18270/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-09-18270/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

september 2010.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-18270 Tsiviilasi Swedbank AS hagi OK vastu võla nõudes Hagi hind 62 730,02 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS (endine AS Hansapank ), Hageja esindaja: Elis V (XXX); Kostja: OK(isikukood XXX, elukoht XXX)

Legislator headnote

AI generated

2-09-18270/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Välja mõista OK’ilt Swedbank AS kasuks viivis protsendina põhinõudest (62 730,02 kroonilt) alates 03.05.2010.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Keywords

AI generated
payment of cost deposit cost-recovery principle cost coverage guarantee defect of consent party costs of attorney cost-covering rent
AI generated
2-10-24000/2
juuli 2010.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-xxx000 Tsiviilasi KK hagi AK vastu vanema kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamise nõudes Hagi hind 25 000 krooni (mittevaraline nõue) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KK(isikukood xxx, elukoht xxx), Kostja: AK(isikukood xxx elukoht xxx); Kostja esindaja: Katrin Johanson (JKP Õigusbüroo OÜ, aadress Vallikraavi 2, Tartu 51003, katrin@jkp.ee)
2-11-8696/6
jaanuar 2012.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-8696 Tsiviilasi Swedbank Liising AS hagi OP vastu võla nõudes Hagi hind 477,57 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank Liising AS (endine AS Hansa Liising Eesti, registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15040), Hageja esindaja: Marge G (XXX); Kostja: OP(isikukood XXX aadress XXX)
2-08-6154/3
Avalikult teatavakstegemine 18.aprill 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-08-6154 K.K.
2-07-37365/4
Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista Leino Peldilt põhivõlgnevus 2449 krooni 80 senti ja viivis 2448 krooni 80 senti AS EMT kasuks.
2-07-32623/1
26 september 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-07-32623 AS EMT versus Arvo Väli Hagi ese võlgnevuse nõue Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Hageja AS EMT (registrikood 10096159; aadress Valge 16, 19095 Tallinn) Hageja esindaja Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS, Rävala pst 5, 10143 Tallinn) Kostja Arvo Väli (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx)

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Koidula Laurisaar Otsuse tegemise aeg ja koht

21. september 2010.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-18270 Tsiviilasi Swedbank AS hagi OK vastu võla nõudes Hagi hind

62 730,02 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS (endine AS Hansapank ), Hageja esindaja: Elis V (XXX); Kostja: OK(isikukood XXX, elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista OK’ilt võlgnevus 72 801,09 EEK (seitsekümmend kaks tuhat kaheksasada üks krooni ja 09 senti) Swedbank AS kasuks.

3. Välja mõista OK’ilt Swedbank AS kasuks viivis protsendina põhinõudest (62 730,02 kroonilt) alates 03.05.2010.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Välja mõista OK’ilt menetluskulu summas 8 500 EEK (kaheksa tuhat viissada krooni) Swedbank AS kasuks.

5. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1).

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 21. septembril 2010.a.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kostja ja hageja vahel sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust ja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võla summas 72 801,09 krooni, millest 62 475,47 krooni on põhiosa, intress 3 142,21 krooni ja viivis 6 928,86 krooni ning kaardikasko 254,55 krooni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudelt (EKP intress + 7% aastas summalt 62 730,02 Eesti krooni) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud.

Menetluse käik Kostja on esitanud hagiavaldusele vastuse, milles võtab hagi õigeks. Kostja tunnistab ja võtab omaks selle laenu, mille pangalt laenas. Kostja on töötu. Kostja on vastuses märkinud, et kui tal õnnestub tööd leida, siis soovib maksegraafiku sõlmimist.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 4 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on kandnud menetluskulu summas 8 500 krooni riigilõivu tasumisel. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu summas 8 500 krooni.

Koidula Laurisaar kohtunik