3-10-2433/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 21.09.2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-2433 Haldusasi F. A. kaebus täitemenetluse lõpetamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon 1. Tagastada F. A. avaldus HKMS § 11 lõike 4 alusel. 2. Sekretäril saata määrus avalduse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 11 lg 8). ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 20.09.2010 F. A.i (A.) avaldus täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu. Avalduses on viidatud Tallinna Transpordiameti 15.11.2007 otsuse numbrile 008/2007/1389. 2. HKMS § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohtu pädevus on määratletud HKMS §-s 3, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Sama sätte lõike 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Selliseks korraks on näiteks täitemenetlus, mis on reguleeritud täitemenetluse seadustikus (TMS). 3. HKMS § 11 lg 4 kohaselt tagastab kohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral, kuhu tuleb pöörduda. Käesoleval juhul on esitatud avaldus täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu blanketil, mis viitab rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitemenetluse lõpetamisele kohtuotsuse aegumise tõttu (TMS § 207). Kuigi taotluses ei ole näidatud täpseid andmeid, milline täitedokument on täitemenetluse aluseks, nähtub kohtule avalduse sisust, et avaldus on siiski esitatud viidates Tallinna Transpordiameti otsusele, mistõttu ei ole ilmselt tegemist täitemenetluse lõpetamise olukorraga rahalise karistuse ja

2 varalise karistuse sissenõudes kohtuotsuse aegumise tõttu (TMS § 207), mille puhul tuleks pöörduda avaldusega Harju Maakohtu täitmiskohtuniku poole (TMS § 11 lg 1). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 207 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Sama paragrahvi lõige 2 järgi on rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 22 on täitmiskohtunikuks maakohtu kohtunik, kes täidab talle käesoleva seadustikuga pandud ülesandeid kohtulahendi täitmisel ainuisikuliselt. TMS § 11 lõike 1 kohaselt on täitemenetluse seadustikus ettenähtud juhtudel lahendite tegemine maakohtu pädevuses. 3.1 Kohus selgitab täiendavalt, et kuni 31.12.2009 kehtinud TMS § 202 lg 2 sätestas, et rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Alates 01.01.2010 kehtima hakanud TMS § 202 lõike 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kriminaalasjas või väärteo asjas tehtud kohtuotsuse või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi ja rahaliste ning varaliste karistuste sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ja rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Kohtutäituritele on seega antud õigus täitmiskohtuniku määruseta lõpetada täitemenetlus täitmise aegumise tõttu väärteotrahvide ja rahaliste ning varaliste karistuste sissenõudes. Kohus märgib, et lähtuvalt karistusseadustiku § 82 lg-st 4, täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Seega kuulub täitemenetluse lõpetamine kriminaalasjas või väärteo asjas tehtud kohtuotsuse või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi ja rahaliste ning varaliste karistuste sissenõudes aegumise tõttu kohtutäituri pädevusse. Kui täitemenetluse aluseks on aga parkimisjärelevalve teostamisel tehtud viivistasu otsus, on tegemist kohaliku maksu tasumata jätmisel kohaldatava rahaline asenduskohustusega, mis ei ole maksuõiguslik sanktsioon ega süüteo eest määratud karistus, mille sundtäitmisele pööramisel saaks lähtuda karistusseadustikus sätestatud aegumise regulatsioonist (KarS § 82). Liiklusseaduse § 504 kohaselt kohaldatakse viivistasu sundtäitmise aegumisele maksukorralduse seaduse §-s 132 muude maksuhalduri poolt sissenõutavate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumise kohta sätestatut. Maksukorralduse seaduse § 132 lg 1 4. lause kohaselt on muude maksuhalduri poolt sissenõutavate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumistähtaeg üks aasta, arvates nõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Aegumine katkeb maksukorralduse seaduse § 132 lg 4 sätestatud korras, muu hulgas maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamisel. Lähtuvalt TMS § 48 lg 1 ja § 50 lg 1 kuulub täitemenetluse lõpetamine ka sellisel juhul kohtutäituri pädevusse, kes hindab täitemenetluse lõpetamise aluste esinemist (TMS § 48). 4. Avalduse esitaja on märkinud kohtutäituriks Mati Kadak. HKMS § 11 lg 4 kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse, kuna selle lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Käesoleval juhul on kaebuse esitajal võimalik avaldusega pöörduda kohtutäituri pädevusse kuuluvas küsimuses kohtutäitur M.Kadak poole. 5. Tulenevalt HKMS § 84 lg 4 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale. Kuivõrd avalduselt riigilõivu tasutud ei ole, siis ei tõusetu ka selle tagastamise küsimust.

Karin Kalmiste Kohtunik