2-10-34171/4 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 16.september 2010.a

Tsiviilasja number 2-10-34171

Tsiviilasi

I. M. hagi A. M. vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: I. M., isikukood xxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx Kostja: A. M., isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx

Asja läbivaatamise aeg 16.septembril 2010.a kirjalikus eelmenetluses

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A Mlt I M kasuks elatis 2250.00 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni kuus alaealise tütre A M (sündinud xxxxxxxxxxxxx) ülalpida-miseks 01.novembrist 2009.a kuni tütar A saamiseni xxxxxxxxxxxxxxx.

3. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

4. Tunnistada kohtuotsus viivitamata tagatiseta täidetavaks alates hagiavalduse esitamisest, so alates 15.juulist 2010.a.

EDASIKAEBAMISE KORD A M ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. A M võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. I M võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esita-takse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

MENETLUS 15.07.2010.a esitas I M Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse A M vastu lapsele elatise väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis 2250 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 1.novembrist 2009. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale kätte, määras talle tähtaja vastamiseks ja hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tsiviilasi nr 2-10-34171

2 (2)

ÕIGUSLIKUD ALUSED Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures alaealise ülalpeetava puhul arvestatakse muuhulgas ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt täidab alaealise lapse ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel lapse vanem eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises, elatist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ kohaselt on alates 01.01.2008.a kuupalga alammäär täistööaja korral 4350 krooni. PKS § 108 mõttest tuleneb, et ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise korral võib selle tõttu tekkinud kahju sisse nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited selles, et kostja ei pole laps A M isana alates novembrist 2009.a lapsele ülalpidamist andnud, on hageja nõue lapse ülalpidamiseks kostjalt elatise saamiseks tagasiulatuvalt alates 1.novembrist 2009.a hagis nõutud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 164 mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud poolte enda kanda.

Sirje Lahesoo Kohtunik