2-09-31363/27 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-31363

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. september 2010, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-31363

Tsiviilasi

Knud Kristensen Invest ApS hagi OÜ Emtital (pankrotis)

vastu

nõude

tunnustamiseks

OÜ Emtital

(pankrotis)

pankrotimenetluses summas 11 133 233 krooni

Tsiviilasja hind

600 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja Knud Kristensen Invest ApS (Taani registrikood

29791120; asukoht Gyvelgårdvej 5, 9600 Aars, Taani

Kuningriik);

-

hageja esindaja advokaat Leho Pihkva (Advokaadibüroo

Sorainen; asukoht Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; e-post

leho.pihkva@sorainen.com);

-

kostja OÜ Emtital (pankrotis) (registrikood 11125584;

asukoht Kastani 64a, 50410 Tartu);

-

kostja

esindaja

pankrotihaldur

Olev

Kuklase

(Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid; asukoht Pronksi 3,

10124 Tallinn; e-post kuklaseab@neti.ee).

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Tunnustada OÜ Emtital (pankrotis) (registrikood 11125584) pankrotimenetluses Knud

Kristensen Invest ApS (Taani registrikood 29791120) nõuet summas 11 133 233 Eesti

krooni.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud OÜ Emtital (pankrotis) kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE (tl 4-6)

Hageja andis perioodil 31.05.2006 kuni 29.09.2006 kostjale laenu summas 5 300 570 Taani

krooni seoses maatükkide ostuga Eestis ja sellele järgneva ehitustegevuse ettevalmistusega,

eramajade ehitamise ja müügiga (Antsumetsa kinnistu jagamisel moodustatud elamumaa

sihtotstarbega kinnistutega seotud arendusprojekt). Laen kajastub kostja 2006. aasta

majandusaasta aruandes. Kostja tunnistas 22.01.2007 võlakirjaga oma võlgnevust hageja ees.

Võlakirja kohaselt kuulus laen täielikult tagastamisele peale kostja ehitusprojekti lõpetamist.

Kuna kostja müüs viimase kinnistu 14.05.2008, siis on hageja nõue muutunud sissenõutavaks.

Samas ei ole kostja võlga korduvatest nõuetest hoolimata hagejale tasunud.

Hageja avalduse alusel algatas Tartu Maakohus 11.11.2008 kostja pankrotimenetluse ja kuulutas

09.01.2009 välja kostja pankroti (tsiviilasi nr 2-08-67780). Hageja esitas 27.01.2009 kostja

pankrotimenetluses nõudeavalduse. 5 300 000 Taani krooni ulatuses esitas hageja oma nõude

kaitsmiseks 01.06.2009 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul, kuid pankrotihaldur vaidlustas

hageja nõude täielikult, jättes vastuväite põhjendamata.

Hageja palub, et kohus tunnustaks kostja pankrotimenetluses hageja nõuet summas

11 133 233 Eesti krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS (tl 37-39)

Kostja vaidleb hagile vastu. 01.06.2009 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tingis hageja

nõudele vastuväite esitamise asjaolu, et pankrotihaldurile ei olnud arusaadav, kuidas on hageja

nõue kujunenud. Selgusetu on, kas võlakirjas kajastatud ja ajavahemikus 31.05.2006 kuni

29.09.2006 antud laenu näol on tegemist ühe ja sama laenuga või mitte, sest summad on erinevad.

Seega on küsimus selles, kas tegemist on konstitutiivse (iseseisva kohustuse võtmine kõrvuti

kohustusega, mida tunnustatakse) või deklaratiivse võlakirjaga (olemasoleva kohustuse

kinnitamine). Konstitutiivse võlatunnistusega tekkinud iseseisev kohustus ei vaja iseenesest

võlaõiguslikku alust, samas kui deklaratiivse võlatunnistuse olemasolu hindamisel tuleb kindlaks

teha, kas võlg on olemas või mitte. Kuna kostja, Emtital ApS ja Knud Kristensen ApS on teinud

omavahelisi suuremahulisi kolmnurktehinguid mitmesajal korral ja panga väljavõtetes on segased

taani- ja norrakeelsed selgitused, siis on kahtluse all võlakirjas toodud väidetava võlgnevuse

olemasolu ja selle tekkeviis. Kostjale ei ole esitatud laenulepinguid, mille kohaselt hageja

väidetavalt raha laenas, ega ka neid lepinguid, mille alusel raha edasi Eestisse liikus.

Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUVÄIDETELE (tl 47-49)

Hagejal on selge nõue kostja vastu, tulenedes 22.01.2007 võlatunnistusest. Kuna raha ülekandmist

kostjale kinnitavad maksekorraldused, siis ei anna kostja vastuväited alust kahelda hageja nõude

olemasolus. Kas võlatunnistus on deklaratiivne või konstitutiivne, ei oma käesoleva vaidluse

lahendamise seisukohalt tähtsust, sest mõlemal juhul peab kostja kohustuse täitma. Vastavalt

võlatunnistusele kohaldatakse selle suhtes Taani seadust ning seega tuleks see küsimus lahendada

Taanis kehtiva õiguse järgi, mille kohaselt saab kostja esitada võlatunnistusele vastuväite, et võlg

on tasutud, kuid ei saa vaidlustada võla olemasolu. Eesti mõistes oleks järelikult tegemist

konstitutiivse võlatunnistusega. Kui asuda seisukohale, et tegemist on deklaratiivse

võlatunnistusega,

siis

vastavalt

Eesti

õigusele

toob

see

kaasa

tõendamiskoormuse

ümberpööramise selliselt, et kostja peab tõendama kohustuse puudumist. Kostja nimetatut

tõendanud ei ole. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõsiseltvõetavat vastuväidet hageja nõudele ega

esitanud mitte ühtegi tõendit, mis annaks alust kahelda hageja nõude kehtivuses. Ka A.V. on

18.04.2008 elektronkirjas tunnistanud kostja võlgnevust summas 6 500 000 Taani krooni.

KOHTUISTUNG (tl 66-67, 101-105, 123-125, 128-130)

Hageja esindaja, advokaat Leho Pihkva, selgituse kohaselt hageja jääb esitatud hagiavalduse ja

oma seisukohtade juurde. Võla olemasolu tõendavad raha ülekandmist kinnitavad

maksekorraldused ja võlatunnistus. Tunnistajate T.O. ja A.V. ütlustest ning kostja seadusliku

esindaja Aimar Männiku seletusest ei nähtu, et hageja nõue oleks kehtetu või lõppenud. Hageja

palub hagi rahuldada.

Kostja esindaja, pankrotihaldur Olev Kuklase, selgituse kohaselt kostja hagi ei tunnista, sest

olemasolevatest dokumentidest ei nähtu, et just hageja raha kostjale üle andis. Tegelikkuses on

kostjale teostanud rahalisi ülekandeid erinevad isikud – Knud Kristensen ja Knud V. Kristensen

Holding ApS – ning püüe neid hilisemalt hagejaga ühendada on kantud eesmärgist tekitada

rahatusse menetlusse endale raamatupidamuslikult mahakantav nõue, millega vähendada oma

ettevõtte kasumilt makstavat tulumaksu. Faktiliselt on olnud tegemist investeeringuga kostja

ärilise tulemi saavutamiseks. Neil asjaoludel vaidles haldur vastu hageja poolt esitatud nõudele

ka pankrotimenetluses. Kostja palub hagi jätta rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

Hageja on 01.07.2009 esitanud pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 ja 4 alusel Tartu Maakohtule

hagi, milles palub tunnustada OÜ Emtital (pankrotis) pankrotimenetluses Knud Kristensen

Invest ApS nõuet summas 11 133 233 Eesti krooni, kuna 01.06.2009 toimunud nõuete kaitsmise

koosolekul vaidles pankrotihaldur hageja nõudele vastu.

Hageja nõue tuleneb poolte vahel 22.01.2007 sõlmitud võlakirjast (tl 11-13, 14-16), milles kostja

on tunnistanud, et võlgneb hagejale 5 300 000 Taani krooni, mis hageja on andnud kostjale

seoses maade ostuga Eestis.

Kostja on tõstatanud küsimuse, kas eespool nimetatud võlatunnistus on konstitutiivne või

deklaratiivne.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 reguleerib konstitutiivset võlatunnistust. Sellega luuakse iseseisev

kohustus kõrvuti kohustusega, mida tunnustatakse. Konstitutiivsele võlatunnistusele ei saa

esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid.

Samuti ei saa konstitutiivsest võlasuhtest tulenevale nõudele esitada vastuväiteid, mis tulenevad

võlatunnistuse aluseks olevast suhtest, mh ei saa tugineda võlatunnistuse aluseks oleva lepingu

tühisusele. Küll on võlgnikul võimalik esitada vastunõue konstitutiivse võlatunnistuse

tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu, kui võlatunnistus on antud kohustuse täitmise

tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära, mh kui see on

täidetud.

Võlakirjast nähtub, et pooled on kokku leppinud selles, et asjaomases võlasuhtes kohaldatakse

Taani seadust. Hageja on vastuses kostja vastuväidetele (tl 47-49) märkinud, et vastavalt Taani

kehtivale õigusele saab kostja esitada võlatunnistusele vastuväite, et võlg on tasutud, kuid ei saa

vaidlustada võla olemasolu. Kostja ei ole nimetatud asjaolule vastu vaielnud. Seega tuleb asuda

seisukohale, et hageja nõue tuleneb konstitutiivsest võlatunnistusest. Järelikult tuleks kostjal

antud juhul tõendada, et võlg on tasutud (kohustus täidetud), kuid seda kostja teinud ei ole.

Samuti ei ole kostja vaidlustanud võlatunnistuse kehtivust ega esitanud kohtule ka alusetu

rikastumise vastuhagi nõude tagasiandmiseks. Neil asjaoludel tuleb hageja hagiavaldus

rahuldada. Kohus tunnustab kostja pankrotimenetluses hageja nõuet summas 11 133 233 Eesti

krooni.

Kohus peab vajalikuks märkida, et kuigi võlatunnistus on antud konstitutiivsena, nähtub sellest

võlatunnistuse aluseks olev võlasuhe – laenu andmine kostjale maade ostuks Eestis. Raha

ülekandmist kinnitavad maksekorraldused (tl 7-10, 56-59). Ainuüksi asjaolu, et võlatunnistuses

kokku lepitud hagejale võlgnetav summa ei kattu täpselt maksekorralduste kogusummaga ja et

kohustus täidetakse raha laenanud isikute asemel võlausaldajatega seotud kolmandale isikule,

antud juhul hagejale, ei muuda nõuet selgusetuks. Privaatautonoomia põhimõttest tulenevalt on

pooled vabad otsustama, kas, kellega ja millistel tingimustel nad lepinguid sõlmivad.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik