2-10-36743/7 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1 (2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtuistungisekretär Kohtunik Kristel Pedassaar, Elle Kuusksalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. september 2010.a. Haapsalu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-36743 Tsiviilasi P P hagi R P vastu abielu lahutamiseks kinnisel istungil Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: P P

Kostja: R P

Resolutsioon : Juhindudes PerekS §-dest 63,65,67; Nimeseadus § 11 lg 1, lg 2 p 2 ja TsMS § 434-436, 632 kohus otsustas :

1. Lahutada P P ja R P abielu, milline on registreeritud 11. augustil 2001.a. Lääne Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, abieluakt nr 60. Jätta peale lahutust P P perekonnanimeks „ P“.

2. Jätta poolte abielust sündinud poeg T P hageja P P kasvatada.

3. Kohtukulud, milleks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 5000 (viis tuhat) krooni jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Poolte abielu registreeriti 11. augustil 2001.a. Lääne Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas, mille kohta koostati abieluakt nr.60. Abielust on sündinud . poeg T P. Poeg elab koos hagejaga.

2 (2)

Hageja taotleb abielulahutust põhjusel, et nad elavad kostjaga lahus juba üle kahe aasta. Kostja elab ja töötab Soomes. Suhte purunemise põhjuseks ongi pidev eemalolek. Põhjuseks hagiavalduse esitamisele kohtusse on asjaolu, et kostja R P alaliseks elukohaks on välisriik – Soome. Ühisvara jagamise ja lapse ülalpidamise osas on pooled jõudnud kohtuväliselt kokkuleppele. Abielueelset nime hageja tagasi ei soovi. Tulenevalt eeltoodust palub hageja kohtul: 1) lahutada abielu; 2) Jätta abielust sündninud laps T P hageja P P kasvatada; 3) Kohtukulud jätta kostja kanda.

Kostja seisukoht Kostja hagile vastu ei vaidle. Kostja on nõus abielulahutusega ja lapse ema kasvatada jätmisega. Kostja on nõus ka sellega, et menetluskulud jäävad tema kanda.

Kohtu seisukoht Perekonnaseaduse (edaspidi PerekS) § 63 kohaselt on üheks abielu lõppemise aluseks abielu lahutus. PerekS § 64 kohaselt abikaasade vastastikusel kokkuleppel võib abielu lahutada perekonnaseisuasutuses abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel. Perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Kuna kostja R P elukoht on Soomes siis ei ole pooled saanud oma lahutust vormistada perekonnaseseisuasutuses ning kohus on PerekS § 65 lg2 alusel pädev nende abielu lahutama. PerekS § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PerekS § 66 alusel abielu lõppeb abielu lahutamisel kohtus - kohtuotsuse jõustumisest. Hageja P P ja kostja R P on kohtule kinnitanud, et nad elavad eraldi, kostja elab Soomes. Nad mõlemad soovivad lahutust ja ei ole alust arvata, et nende kooselu oleks taastatav. Nad on eraldi elanud juba üle kahe aasta. Eeltoodu annab alust kohtule hageja ja kostja vahel 2001.a. sõlmitud abielu lahutamiseks.

Menetluskuludeks on tsiviilasjas hagiavalduselt tasutud riigilõiv 5000 krooni. Menetluskulu jääb kostja kanda, milleks ta on ka ise nõusoleku andnud (TsMS § 164 lg2). .

Kristel Pedassaar Kohtunik