2-09-64959/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

17. september 2010 kell 16.00, Tartu kohtumaja

kantselei

Tsiviilasja number

2-09-64959

Hagi ese

Julianus Inkasso OÜ hagi Mihhail Jevdokimovi

vastu 9436.65 krooni ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

9436.65 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Julianus Inkasso OÜ (rk 10686553; asukoht

A. Weizenbergi 20, Tallinn)

hageja esindaja: volikirja alusel Ene Solovjev (e-post

jurist@icecredit.ee)

kostja: Mihhail Jevdokimov

kostja

esindaja:

riigi

õigusabi

korras

advokaat

Eve Laine (e-post eve.laine.001@mail.ee)

Menetlus

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Julianus Inkasso OÜ hagi Mihhail Jevdokimovi vastu:

1.1. välja mõista Mihhail Jevdokimovilt OÜ Julianus Inkasso kasuks põhivõlg

9436.65 krooni ja viivis 9435.65 krooni, kokku 18 872.30 krooni (kaheksateist

tuhat kaheksasada seitsekümmend kaks krooni ja kolmkümmend senti);

1.2. jätta välja mõistmata Mihhail Jevdokimovilt OÜ Julianus Inkasso kasuks viivis

0,15% päevas tasumata võlasummalt kuni põhivõla tasumiseni.

2. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta riigilõiv Mihhail Jevdokimovi kanda; jätta

muudest Julianus Inkasso OÜ menetluskuludest 90% Mihhail Jevdokimovi kanda ja

10% Julianus Inkasso OÜ kanda; jätta Mihhail Jevdokimovi menetluskulud tema enda

kanda.

3. Välja mõista Mihhail Jevdokimovilt menetluskulu 2900.- krooni (kaks tuhat

üheksasada krooni) Julianus Inkasso OÜ kasuks.

4. Mihhail Jevdokimovil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS

§ 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude sissenõutavaks

muutumisest kuni täitmiseni.

5. Mihhail Jevdokimovil tasuda väljamõistetud raha kokku 21 772.30 krooni Julianus

Inkasso OÜ-le igakuiste vähemalt 500.- krooni suuruste osamaksetena (kõigepealt

menetluskulud, seejärel põhivõlg ja viivised) alates 2011. a märtsist kuni kogu võla

tasumiseni. Maksed teha hiljemalt iga kuu viimaseks päevaks.

2/4

Julianus Inkasso OÜ-l on õigus nõuda kogu väljamõistetud raha kohest tasumist, kui

Mihhail Jevdokimov on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kahe osamakse

tasumisega.

Riigi õigusabi tasu kindlaksmääramine ja hüvitamine

6. Määrata advokaat Eve Laine tasu suuruseks tsiviilasjas nr 2-09-64959 Mihhail

Jevdokimovile riigi õigusabi osutamise eest 2340.- krooni (kaks tuhat kolmsada

nelikümmend krooni) riigi arvel.

7. Mihhail Jevdokimovil hüvitada riigile riigi õigusabi tasu 2340.- krooni igakuiste 234.-

krooni suuruste osamaksetena 10 kuu jooksul alates 2011. a märtsist.

Hüvitis kanda hiljemalt iga kuu viimaseks päevaks Rahandusministeeriumi kontole

nr 10220034800017 (AS SEB Pank), nr 221023778606 (AS Swedbank) või

nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti Filiaal), viitenumber 2800049874.

Selgitusse märkida kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest raha tasuti. Kui

Mihhail Jevdokimov ei täida kohustust lahendis märgitud tähtpäevaks, võib lahendi

saata täitmisele.

Otsuse kättetoimetamine

8. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele ning saata p-i 6 osas täitmiseks Eesti

Advokatuurile ja p-i 7 osas Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamine

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel otsuse avalikult.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Hagiavalduse

ja

hageja

05.04.2010

seisukoha

kohaselt

sõlmisid

AS

Elisa

Mobiilsideteenused ja kostja 14.12.2005 ja 15.12.2005 järelmaksulepingud. Kostja jättis

nõuetekohaselt täitmata lepingutejärgse kohustuse tasuda mobiiltelefonide eest 18 kuu

jooksul alates 18.01.2006 igakuiseid osamakseid. 14.12.2005 lepingu alusel tasus kostja

kaks järelmakset ning võlgeb 4480 krooni. 15.12.2005 lepingu alusel tasus kostja vaid

sissemakse ja osa esimesest osamaksest ning võlgneb 4956.65 krooni. AS Elisa

Mobiilsideteenused loovutas 28.12.2008 hagejale nõude kostja vastu põhisummas

9436.65 krooni koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Nõue ei ole aegunud. Vastavalt

mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele kohtustub kostja tasuma tähtpäevaks

tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Viivis perioodi

18.07.2007 – 26.11.2009 eesti on 12 201.58 krooni, kuid hageja vähendab viivisenõude

9435.65 kroonini.

3/4

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 9436.65 krooni, viivise 9435.65

krooni ning TsMS § 367 alusel viivise 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest kuni

põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja

menetluskulud on riigilõiv 2000 krooni ja õigusabikulu 3300 krooni, hageja palub

kohustada kostjat tasuma TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskuludelt viivist (tlk 4-7, 47-49).

2. 08.03.2010 määrusega rahuldas kohus Mihhail Jevdokimovi taotluse riigi õigusabi

saamiseks (tlk 37-38).

3. 18.03.2010 kirjalikus vastuses möönis kostja, et sõlmis AS-iga Elisa Mobiilsideteenused

järelmaksulepingud kahe mobiiltelefoni omandamiseks. Kostja asus vastavalt lepingule

tegema makseid. Maksed katkesid, sest kostja vahistati 13.02.2006. Nõue on aegunud

(tlk 42-43).

30.08.2010 kuulas kohus kostja ära. Kostja on nõus tasuma põhivõla, kui hageja loobub

viiviste nõudmisest. Kostja palub vähendada viivist, sest tal on tasuda ka teisi võlgu.

Kostja vabaneb kinnipidamisasutusest 01.02.2011 ning on nõus alates sellest ajast

maksma hagejale 200 krooni kuus. Menetluskulude suurusega kostja nõus ei ole. Kostja

esindaja teatas, et loobub aegumise vastuväitest, aegumise vastuväide tulenes hageja

esialgsest hagiavaldusest (tlk 59).

KOHTU SEISUKOHT

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma

ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning

tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja

ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja sõlmisid

14.12.2005 ja 15.12.2005 liitumislepingu lisad, mille kohaselt ostis kostja kaks

mobiiltelefoni ja kohustus tasuma AS-ile Elisa Mobiilsideteenused järelmaksu kokku

560 krooni kuus 18 kuu jooksul alates 18.01.2006 (tlk 11-14, 43, 48, 59). Kostja ei

vaidlusta, et tal on tasumata lepingute alusel 9436.65 krooni (tlk 59).

AS Elisa Mobiilsideteenused on loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale (tlk 4, 9).

VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS

§ 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Arvestades eeltoodut, tuleb hagi põhivõla osas rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista põhivõlg 9436.65 krooni.

5. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367

kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei

ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte

kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise seisuga viivist 9435.65 krooni. Kostja ei ole

viivisearvestust vaidlustanud, kuid taotleb viivise vähendamist või sellest loobumist

(tlk 59). Kohus leiab, et kostja viibimine kinnipidamisasutuses ja teiste võlausaldajate

olemasolu ei anna alust viivise vähendamiseks ega väljamõistata jätmiseks (VÕS § 113

lg 8, § 162). Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 9435.65 krooni.

4/4

Viivis TsMS § 367 alusel tuleb jätta välja mõistmata, arvestades kohtupraktikat ning

asjaolusid, et kostja on tarbija ja kohus mõistab juba välja viivise praktiliselt põhivõla

ulatuses.

6. TsMS § 163 lg-t 1 ja § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb

menetluskulud jaotada järgmisel: riigilõiv tuleb jätta kostja kanda; hageja muudest

menetluskuludest tuleb jätta 90% kostja kanda ja 10% hageja kanda; kostja menetluskulud

tuleb jätta tema enda kanda.

7. TsMS § 405 lg-st 1 p 3, menetluskulude jaotusest ja hageja menetluskulude nimekirjast

lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 2900 krooni

(hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2000 krooni; õigusabikulu 900 krooni). Hageja

õigusabikulu on 3300 krooni, kuid arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja

asjaolu, et kohus lahendab asja lihtmenetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus

põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 1000 krooni (TsMS § 175 lg 1). Hageja

on esitanud lisaks hagiavaldusele ka seisukoha kostja vastuse kohta (tlk 48-49), kuid

selles on eelkõige parandatud hagiavalduses esinenud ebatäpsusi ja ekslike andmeid. Kuna

kohus jättis muudest hageja menetluskuludest kostja kanda 90%, tuleb kostjal hüvitada

hagejale õigusabikulu 900 krooni.

8. Arvestades TsMS § 445 lg-t 1, kostja taotlust ning asjaolusid, et kostja vabaneb

kinnipidamisasutusest 01.02.2011 ja tal on ka teisi võlausaldajaid, peab kohus mõistlikuks

võimaldada tasuda väljamõistetud rahasumma 21 772.30 krooni (18 872.30 krooni + 2900

krooni) igakuiste vähemalt 500 krooni suuruste osamaksetena (kõigepealt menetluskulud,

seejärel põhivõlg ja viivised) alates 2011. a märtsist kuni kogu võla tasumiseni. Maksed

tuleb teha hiljemalt iga kuu viimaseks päevaks.

9. TsMS § 177 lg 2 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjat kohustada tasuma hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude sissenõutavaks muutumisest kuni täitmiseni.

Riigi õigusabi tasu kindlaksmääramine ja hüvitamine

10. 08.03.2010 määrusega andis kohus kostjale riigi õigusabi kohustusega hüvitada

osamaksetena täielikult riigi õigusabi tasu ja kulud. Kohus määras, et hageja

hüvitamiskohustus tuleb määrata kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist

(tlk 37-38).

11. Advokaat Eve Laine on esitanud kohtule taotluse määrata oma tasuks 11 pooltunni

ulatuses riigi õigusabi osutamise eest kokku 2340 krooni (8 pooltundi hinnaga 150 krooni,

3 pooltundi hinnaga 250 krooni, käibemaks 390 krooni). Kostja on kinnitanud, et nõustub

advokaadi ajakuluga (tlk 57-58). Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-test 6, 7, § 23

lg-st 1, Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud tasude ja kulude korra

(redaktsioon kuni 30.06.2010) p-idest 42–45 ning tasude ja kulude korra (redaktsioon

alates 01.07.2010) p-idest 37–40 lähtudes leiab kohus, et taotlus tuleb rahuldada. Toimiku

materjalid kinnitavad, et advokaadi ajakulu on põhjendatud. Eve Laine tasuks tuleb

määrata 2340 krooni riigi arvel.

12. Arvestades RÕS §-i 16, 25 lg 1, advokaadi tasu suurust ning asjaolu, et kostja vabaneb

kinnipidamisasutusest 01.02.2011, leiab kohus, et kostjal tuleb riigi õigusabi tasu

2340 krooni hüvitada igakuiste 234 krooni suuruste osamaksetena 10 kuu jooksul alates

2011. a märtsist. Maksed tuleb teha hiljemalt iga kuu viimaseks päevaks.

Kohtunik