3-10-1235/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-1235 Otsuse kuupäev 16.09.2010.a Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi OÜ Elektroservis kaebus Narva Linnavalitsuse Arhitektuurija Linnaplaneerimise Ameti ehitusjärelevalve osakonna poolt 25.01.2010 kohaldatud sunniraha 15 000 krooni tühistamiseks.

Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: OÜ Elektroservis Kaebaja lepinguline esindaja: Sergei Razguljajev Vastustaja: Narva Linnavalitsus Vastustaja lepinguline esindaja: Sergei Solodov

Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata

Tühistada Tartu Halduskohtu 19.05.2010 kohtumäärus, millega kohaldati esialgset õiguskaitset kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas 3-10-1235.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so arvates 16.09.2010.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

18.09.2007 Narva Linnavalitsuse Arhitektuurija Linnaplaneerimise Ameti ehitusjärelevalve osakonna poolt oli koostatud ettekirjutus nr 1-12-870/07/29 krundija ehitise omanikule Elektroservis OÜ-le, mis asub aadressil Oru tn 9 a, Narva linnas. Kaebuse esitaja sai antud ettekirjutuse kätte 25.09.2007.a. Kaebuse kohaselt lõpetas kaebaja 2008.a. suvel kõik ehitustööd objektil aadressil Oru tn 9a, Narvas, millega täitis ettekirjutuse nõude. 08.10.2008.a. Narva Linnavalitsuse korraldusega nr 1283-k otsustas Narva linnapea Tarmo Tammiste väljastada ehitusloa Oru tn 9a hoone laiendamiseks administratiiv-, büroo-, laoja töökojahooneks.

Kaebajale väljastati 10.10.2008.a. ehitusluba ehitise rekonstrueerimiseks nr 14501 (jrk: 9358358), mis on registreeritud ehitisregistris (Kättesaadaval arvutivõrgus: http://www.ehr.ee/v12.aspx?loc=0195), seepärast leiabki kaebaja OÜ Elektroservis, et ettekirjutuses nr 1-12-870/07/29 määratud nõuded on täies mahus täidetud ja antud menetlus peab lõppema. OÜ Elektroservis esitas Tartu Halduskohtule kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega Narva Linnavalitsuse Arhitektuurija Linnaplaneerimise Ameti ehitusjärelevalve osakonna poolt 25.01.2010 sunniraha rakendamise kiri-hoiatuse tühistamiseks, millega määrati sunniraha 15 000 krooni ettekirjutuse nr 1-12-870/07/29 tähtaegselt täitmata jätmise eest. 19.05.2010 kohtumäärusega võeti kaebus menetlusse ja esialgse õiguskaitse korras peatati 25.01.2010 kohaldatud sunniraha 15 000 krooni täitmine, kuni asjas lahendi jõustumiseni.

Vastustaja Narva Linnavalitsuse Arhitektuurija Linnaplaneerimise Ameti ehitusjärelevalve osakond vastuse, kus märkis, et ettekirjutuse nõue on täidetud ainult osaliselt ning ei tunnistanud ise18.09.2007 ettekirjutust nr 1-12-870/07/29 kehtetuks ja ei lõpetanud asjas menetlust. Vastustaja on vastuses kohtule leidnud, et 18.09.2007 tegi Narva Linnavalitsuse Arhitektuurija Linnaplaneerimise Ameti Ehitusjärelevalveja hoonete osakond ettekirjutuse nr 1-12-870/07/29, millega kohustas krundija ehitise omanikku OÜ Elektroservis seadusega ettenähtud korras esitama kohalikule omavalitsusele ebaseaduslikult püstitatud hoone ja varikatuse ehitamiseks ehitusloa taotluse vastavalt poolte kokkuleppele tähtajaga 15.03.2008 ning ehitustööd lõpetama 21.09.2007. 18.03.2008 teostas vastustaja Narvas, Oru tn 9 a ehitise ülevaatuse, millest selgus, et vaatamata ettekirjutusele nr 1-12-870/07/29 lõpetada ehitustööd 21.09.2007 viis ehitiste omanik lõpuni ebaseaduslikult alustatud ehitustööd.

Metallkarkassile (metallpostidel varikatus) on ehitatud välisseinad ja paigaldatud aknad. Valminud hoonesse on paigaldatud elekter ning hoone on sisustatud seadmete ja töölaudadega. Kaebaja poolt esitatud ehitusprojekti 02-2008 järgi (mis oli aluseks ehitusloa väljastamiseks) oli varikatus tähistatud kui demonteeritav hoone. Ettekirjutusega nr 1-12-870/07/29 määratud kohustused ei olnud aga täidetud täies ulatuses (varikatuse suhtes pole esitatud ehitusloa taotlust) ning sel põhjusel rakendas vastustaja kaebaja suhtes sunniraha. Kaebaja pole nõus määratud sunnirahaga ning vastustaja seisukohaga, et varikatuse püstitamine eeldab ehitusprojekti.

Samas vastustaja märkis, et Oru tn 9a kinnistu kuulus juriidilisele isikule OÜ Elektroservis. Vastavalt kinnistusraamatu 18.03.2010 registri väljavõttele kuulub Oru 9a kinnistu (katastritunnus 51105:003:0173) OÜ Elektroservis juhatuse liikmele Nikolai Võlitok´ile (09.03.2010 kinnistusavalduse alusel sisse kantud 17.03.2010). Kaebajale selgitati 25.01.2010 kirjas vastustaja seisukohti ja teatati, et kaebajale rakendatakse sunniraha 15 000 krooni vaidlustatud ettekirjutuse mittetäitmise eest. Vastustaja jääb seisukoha juurde, et kaebus on alusetu ja põhjendamatu. 06.07.2010 esitas Narva Linnavalitsuse Arhitektuurija Linnaplaneerimise Amet vastuse, kus ei nõustunud kaebusega ja palus seda mitte rahuldada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Antud juhul on vajalik vastus anda küsimusele, kas Narva Linnavalitsuse Arhitektuurija Linnaplaneerimise Ameti ehitusjärelevalve osakonna poolt oli 25.01.2010 kiri-hoiatusega võimalik kohaldada kaebaja suhtes sunniraha 15 000 krooni ettekirjutuse nr 1-12-870/07/29 tähtaegselt täitmata jätmise eest. Alates 1. jaanuarist 2002 on võimalik ettekirjutuse täitmiseks kohaldada haldussunni Asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 7 lg 1 näeb ette, et haldusorgan teeb enne sunnivahendi rakendamist adressaadile kirjaliku hoiatuse. Sama paragrahvi p 4 kohaselt peab kirjalik hoiatus sisaldama sunnivahendit, mida rakendatakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral.

Kaebajale selgitati 25.01.2010 kirjas vastustaja seisukohti ja teatati, et kaebajale rakendatakse sunniraha 15 000 krooni vaidlustatud ettekirjutuse mittetäitmise eest. Seega on vaidlustatud vastustaja 25.01.2010 kiri vaadeldav asendustäitmise ja sunniraha seaduse §-s 7 sätestatud kirjaliku hoiatusena. EhS § 61 lg 6 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib ehitusjärelevalvet teostav ametiisik rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kohustuse täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 20 000 ja juriidilisele isikule 100 000 krooni[RT I 2009, 20, 132 – jõust. 1.05.2009].

ATSS § 2 kohaselt rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Enne sunnivahendi rakendamist teeb haldusorgan adressaadile kirjaliku hoiatuse, kusjuures hoiatusega ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg peab võimaldama sunnivahendi adressaadil kohustust täita (ATSS § 7 lg 1 ja 3) ATSS § 8 lg 1 lubab sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. ATSS § 9 lg 1 kohaselt, kui ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud ja ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödas, annab sunnivahendit rakendav haldusorgan sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse.

Seega sunniraha määramise otsust saab põhimõtteliselt tühistada järgmistel alustel: ettekirjutus ATSS mõttes, mille täitmata jätmise eest on sunniraha määratud, ei ole kehtiv; puudub kohaldamise hoiatus ATSS § 7 tähenduses; kohustus, mille täitmise tagamiseks sunniraha rakendati, on enne sunniraha rakendamist täidetud (ATSS § 8 lg 1 tulenev nõue). Haldusasjas 3-10-375 on menetlus lõpetatud, kuna kohus ei ennistanud kaebuse esitamise tähtaega vaidlusalusele ettekirjutusele. Antud juhul on kõik tingimused sunniraha määramiseks haldusorgani poolt täidetud: : ettekirjutus nr 1-12-870/07/29 kehtib, hoiatus on 25.01.2010 tehtud ja kohustust ei ole enne sunniraha rakendamist täidetud.

Kaebaja on küll väitnud, et tema subjektiivseid õigusi on rikutud, kuid see väide on ekslik. HMS § 63 (Tühine haldusakt) lg 2 sätestab haldusakti tühisuse tingimused:

1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan;

2) sellest ei selgu haldusakti adressaat;

3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan;

4) see kohustab toime panema õiguserikkumise;

5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Antud asjas on olemas jõustunud 18.09.2007 ettekirjutus 1-12-870/07/29, mida kaebaja pole tähtaegselt vaidlustanud. Isegi juhul, kui ettekirjutus tõepoolest oleks õigusvastane, tuleb seda täita (jõustunud haldusakt on kõigile täitmiseks kohustuslik – HMS § 60 lg 2). Sellest tulenevalt on seaduslik ka vastustaja 25.01.2010 kiri-hoiatus sunniraha 15 000 krooni kohaldamise kohta. Halduskohus jätab kaebuse rahuldamata HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel.

HKMS § 12² lg 3 kohaselt võib halduskohus menetlusosalise taotluse alusel või oma algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada. Ülalmärgitu alusel kuulub Tartu Halduskohtu 19.05.2010 esialgse õiguskaitse kohtumäärus tühistamisele. HKMS § 92 lg 1 järgi menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seetõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

Ülle Polluks /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik