3-10-2362/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 16.09.2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-2362 Haldusasi F. A. avaldus täitemenetluse lõpetamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon 1. Tagastada F. A. avaldus HKMS § 11 lõike 4 alusel. 2. Sekretäril saata määrus avalduse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 11 lg 8).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 13.09.2010 Harju Maakohtu 13.09.2010 kuupäevaga postitemplit kandev F. A.i (A.) avaldus täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu. Avalduses on viidatud Tallinna Linna (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 06.01.2009 otsuse numbrile 017/2009/270. Täitemenetluse nõudesummaks on märgitud 600 krooni.

2. Käesoleval juhul on avaldus esitatud algselt Harju Maakohtule, seda nähtuvalt avaldusele kantud Harju Maakohtu postitemplist. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 punktile 1 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul (TsMS § 372 lg 1). Kuivõrd F. A.i avalduse osas Harju Maakohus menetlusse võtmisest keeldumise määrust teinud ei ole, siis tõlgendab kohus Harju Maakohtu poolt avalduse edastamist lähtuvalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-st 91. Vastavalt HKMS § 91 lõikele 1 võib kaebuse esitada halduskohtule vahetult või maakohtu kaudu. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et maakohus saadab kaebuse ja sellele lisatud dokumendid viivitamatult halduskohtule.

3. HKMS § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.

2 Halduskohtu pädevus on määratletud HKMS §-s 3, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Sama sätte lõike 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Selliseks korraks on näiteks täitemenetlus, mis on reguleeritud Täitemenetluse seadustikus (TMS).

4. HKMS § 11 lg 4 kohaselt tagastab kohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral, kuhu tuleb pöörduda.

Käesoleval juhul on esitatud avaldus täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu blanketil, mis viitab rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitemenetluse lõpetamisele kohtuotsuse aegumise tõttu (TMS § 207).

Kohtule ei ole siiski üheselt mõistetav milline täitedokument on täitemenetluse aluseks. Avalduse sisust nähtub, et avaldus on esitatud viidates Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsusele, mistõttu ei ole ilmselt tegemist täitemenetluse lõpetamise olukorraga rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes kohtuotsuse aegumise tõttu (TMS § 207), mille puhul tuleks pöörduda avaldusega Harju Maakohtu täitmiskohtuniku poole (TMS § 11 lg 1).

4.1 Kohus selgitab, et kuni 31.12.2009 kehtinud TMS § 202 lg 2 sätestas, et rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Alates 01.01.2010 kehtima hakanud TMS § 202 lõike 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kriminaalasjas või väärteo asjas tehtud kohtuotsuse või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi ja rahaliste ning varaliste karistuste sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ja rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Seega kuulub täitemenetluse lõpetamine kriminaalasjas või väärteo asjas tehtud kohtuotsuse või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi ja rahaliste ning varaliste karistuste sissenõudes aegumise tõttu kohtutäituri pädevusse.

4.2 Kohus selgitab täiendavalt, et kui täitemenetluse aluseks on aga parkimisjärelevalve teostamisel tehtud viivistasu otsus, on tegemist kohaliku maksu tasumata jätmisel kohaldatava rahaline asenduskohustusega, mis ei ole maksuõiguslik sanktsioon ega süüteo eest määratud karistus, mille sundtäitmisele pööramisel saaks lähtuda karistusseadustikus sätestatud aegumise regulatsioonist (KarS § 82). Liiklusseaduse § 504 kohaselt kohaldatakse viivistasu sundtäitmise aegumisele maksukorralduse seaduse §-s 132 muude maksuhalduri poolt sissenõutavate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumise kohta sätestatut. Maksukorralduse seaduse § 132 lg 1 4. lause kohaselt on muude maksuhalduri poolt sissenõutavate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumistähtaeg üks aasta, arvates nõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Aegumine katkeb maksukorralduse seaduse § 132 lg 4 sätestatud korras, muu hulgas maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamisel. Lähtuvalt TMS § 48 lg 1 ja § 50 lg 1 kuulub täitemenetluse lõpetamine ka sellisel juhul kohtutäituri pädevusse, kes hindab täitemenetluse lõpetamise aluste esinemist (TMS § 48).

5. Avalduse esitaja on märkinud kohtutäituriks Priit Lantini. Seega tuleb avalduse esitajal pöörduda täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu avaldusega kohtutäituri Priit Lantin poole.

3 6. Tulenevalt HKMS § 84 lg 4 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale. Kuivõrd avalduselt riigilõivu tasutud ei ole, siis ei tõusetu ka selle tagastamise küsimust.

Karin Kalmiste Kohtunik