2-10-15551/15 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 17.septembril 2010.a. tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-10-15551 Tsiviilasi K A hagi PA vastu abielu lahutamiseks ja elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 68.560.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K A (ik xxx, xxx) Esindaja advokaat Britta Oltjer (Advokaadibüroo Aivar Pilv, Vabaduse väljak 10, Tallinn); Kostja PA (ik xxx elukoht xxx) Esindaja advokaat Peep Rajavere (Andres Rüütli Advokaadibüroo, Karja 20, Haapsalu) Asja arutamine kohtuistungil

24. augustil 2010.a. Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Lahutada PA ja K A abielu, mis registreeritud Lääne Maavalitsuses xxx.a. , kanne nr xxx.

3. Jätta rahuldamata K A hagi PA vastu elatise väljamõistmiseks poolte alaealise poja R A ülalpidamiseks.

Menetluskulude jaotus.

3. Jätta poolte poolt kantud menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Lk (9) 2 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Vaidlustamata asjaolud.

1. Poolte abielu registreeriti xxx.a. Pooled elavad lahus alates 2006.a., neil mõlemal on uued elukaaslased ja kumbki neist ei soovi kooselu taastada.

2. xxx.a. sündis pooltel poeg R A, kes jäi elama pärast poolte kooselu lõppu ema juurde.

3. Harju Maakohtu 7.aprilli 2010.a. kohtumäärusega on kindlaks määratud PA lapsega suhtlemise kord selliselt, et PA on õigus lapsega suhelda, võttes last enda juurde igal kolmapäeval pärast lasteaeda, igal kolmandal nädalavahetusel reede õhtust pühapäeva õhtuni, suveperioodidel 2010.a. 2 nädalat ja alates 2011.a. 4 nädalat, samuti riiklikel pühadel ja tähtpäevadel.

4. Kostja andis hagejale poolte ühise lapse ülalpidamiseks elatist nii ise kui ka oma isa kaudu kuni 2010.a. aprillikuuni 2500.- krooni kuus ja alates 2010.a. maist 3000.- krooni kuus.

Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.

5. Hageja palub 05.05.2010.a. kohtusse esitatud hagiavalduses lahutada poolte abielu ning välja mõista kostjalt elatis poolte ühise lapse ülalpidamiseks 4840.- krooni kuus alates hagi esitamisest koos kohustusega suurendada elatise summat iga aasta 1. jaanuarist 10 % võrra. Hageja on seisukohal, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, et hageja peab maksma saadavalt elatiselt tulumaksu.

6. Hageja on seisukohal, et kostja ja tema isa poolt makstavast elatisest ei piisa lapse ülalpidamiseks, ka on kostja tasunud elatist lapsele hilinemisega.

7. Hageja väidetel koosnevad kulutused lapsele eluasemekulust 2300.- krooni, lasteaiatasust 876.- krooni, lasteaia lisatasust teatri väljasõitude või kingituste ostmise eest 50.- krooni, jalatsite ostmise kulust 2550.- krooni aastas ehk 212.- kuus, riiete ostmise kulust 14.500.- aastas ehk 1208.- krooni kuus, transpordikulust 300.- krooni, kingituste ja mänguasjade ostmise kulust 3500.- krooni aastas ehk 291.- krooni kuus, raamatute ja õppematerjalide ostmise kulust 1500.- krooni aastas ehk 125.- krooni kuus, toidurahast 2500.-krooni, ravimite ostmise kulust 50.- krooni, meelelahutuse kulust 250.- krooni, hügieenitarvete ostmise kulust 100.- krooni, voodipesu ostmise kulust 840.- krooni aastas ehk 70.- krooni kuus.

Lk (9) 3

Seega kulub kokku lapse ülalpidamiseks kuus hageja väidetel kokku 8332.- krooni.

8. Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena poolte abielutunnistuse, lapse sünnitunnistuse, oma 2009.a. tuludeklaratsiooni, oma konto väljavõtted Swedbankist, eluruumi üürilepingu, KÜ xxx arved kommunaalteenuste eest tasumiseks, konto väljavõtted lapse lasteaia eest tasumise kohta, ostutšekid kauplustest, PA avalduse 28.01.2008.a. abielulahutuse hagi tagasivõtmiseks, maksekorralduse elatise tasumise kohta PA poolt 02.08.2010.a., Tallinna Lasteaed tõendi R A lasteaiatasu suuruse kohta, väljavõtte Kooli koduleheküljelt xxx eelkooli info kohta lastevanematele, väljavõtte jalgpalliklubi kodulehelt xxx 2009.a. liikmetasu suuruse kohta, väljavõtte xxx kodulehelt ringide tasu suuruste kohta huvikeskuses, väljavõtte interneti leheküljelt m laagri maksumuse kohta.

Kostja vastuväited ja põhjendused.

9. Kostja ei vaidle vastu hageja nõudele lahutada abielu.

10. Kostja on aga seisukohal, et tema ei andnud põhjust hagejal elatist kohtu kaudu nõuda, sest ta on täitnud lapse ülalpidamiskohutuse kandes ise ja oma isa kudu igas kuus kuni 2010.a. aprillikuuni hageja arvele lapse ülalpidamiseks 2500.- krooni ning alates 2010.a. maikuust 3000.- krooni. Seega on ta elatist maksnud ka regulaarselt. Sellelt summalt hageja tulumaksu maksma ei pidanud, sest kostja tasus elatist ilma kohtulahendita.

Lisaks elatise maksmisele rahas on kostja väidetavalt ostnud lapsele ka mänguasju, jalgratta ja riideid. Kui laps on isa juures, kannab hageja lapse meelelahutuskulud, käib lapsega väljas söömas jne. Kostja väidetel on lisaks temale ostnud lapsele asju veel ka lapse vanavanemad.

11. Kostja varaline seisukord on tema väidetel järgmine: tema juhatuse liikme tasu F E OÜ-s on 19.208.- krooni ning kuni 2010.a. aprillini töötas ta ka A ja T E OÜ-s, kus ta palk oli 5000.- krooni kuus. Veel kuulub kostjale osalus F ja S OÜ-s 20.000.- krooni väärtuses, kuid juhatuse liikme tasu ega ka dividende ei ole ta väidetavalt sellest äriühingust saanud.

12. Kostja on seisukohal, et hageja poolt nõutav elatis ületab lapse reaalseid vajadusi. Eluasemekulu 2300.- krooni on üle paisutatud. Korteri üür tuleb jagada 3-ga, sest seda kasutab ka K A elukaaslane, kommunaalkulude arvestamisel tuleb lähtuda keskmisest kulust, kuna kütet ei ole aasta läbi. Põhjendatud eluasemekuluks peab kostja .

Lasteaiakohatasu on põhjendatud 730.- krooni, sest kohatasu tuleb maksta 10 kuud aastas. Kuna ka muude kulutuste eest lasteaias suvekuudel maksta ei tule, on põhjendatud selleks arvestada 42.- krooni.

Põhjendatud toidurahaks lapsele peab kostja summat 1500.- krooni, sest laps sööb päeval ka lasteaias. Ajal mil laps on kostja juures, kannab tema toidukulud kostja.

Kulutusi tervishoiule ja hügieenile kokku summas 150.- krooni kostja ei vaidlusta.

Kostja ei nõustu mänguasjadele ja kingitustele tehtavate väidetavate kulutustega kuus summas 291.- krooni. Kostja leiab, et üks vanem ei pea teisele kinni maksma elatisega kulutusi lapsele tehtavate kingituste jaoks, sest kinke teevad mõlemad vanemad eraldi oma vahenditest.

Lk (9) 4 Mänguasjad saab laps aga enamus kingitustena sünnipäevaks või tähtpäevadeks, mistõttu pole põhjendatud kulutada uus rohkem kui 75.- krooni mänguasjade ostmisele.

Kulud meelelahutusele on hõlmatud lasteaia ürituste kuluartikliga, mistõttu seda raha ei saa eraldi arvestada elatise väljamõistmisel. Kulutusi seoses lapse meelelahutusega kannab ka kostja kui laps tema juures on.

Kostja ei nõustu hageja väitega nagu viimane ostaks kaks komplekti voodipesu lapsele aastas. Arvestades riiete kulumist, on mõistlik osta juurde iga aasta kohta üks komplekt voodipesu maksumusega 420.- krooni, mis teeb kuus 35.- krooni.

Kostja nõustub kulutusega raamatute ja õppevahendite ostmisele summas 125.- krooni, kuid leiab, et riiete ostmise piisavakas kuluks kuus on 559.- krooni ja jalanõude ostmise kuluks 107.- krooni.

Kostja nõustub, et lapse lasteaeda viimiseks on transpordikulu kuus 200.- krooni, muid kulutusi seoses transpordiga ei tea kostja lapsel olevat.

Kostja seisukoha kohaselt on seega kokku piisav kulu lapsele kuus 5175.- krooni.

Kuna laps saab riigilt peretoetust 300.- krooni kuus, jääb vanemate kanda lapse ülalpidamiskulust 4875.- krooni.

Jagades selle poolte vahel, peaks kostja maksma 2581,75 krooni. Arvestades aga asjaoluga, et R on märkimisväärse osa ajast isa juures, s.o. iga kolmanda pika nädalavahetuse, mis teeb 32 päeva ehk rohkem kui 1 kuu aastas + 2010.a. suvel 2 nädalat ja alates 2011.a. suvest 4 nädalat, mil lapse ema ei pea kandma lapsega seonduvaid kulusid, ei ole põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine lapse ülalpidamiseks hageja kasuks ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

13. Kostja on ka seisukohal, et mingil juhul ei ole põhjendatud määrata väljamõistetava elatise suurus viisil, et elatise suurus tõuseb igal aastal 10%. Kostja leiab, et hageja väide nagu oleksid lapse kulud aasta pärast 10% suuremad kui käesoleval ajal, on oletuslik ja tõendamata. Elatise suuruse saab kindlaks määrata siiski vaid reaalselt lapsele tehtavate kulutuste pinnal, mitte tulevikus võib-olla saabuvaid kulutusi arvesse võttes.

14. Kostja palub arvestada ka asjaoluga, et tal on kooselust K O xxx.a. sündinud tütar VM A, kes elatise väljamõistmisel hageja poolt taotletud suuruses summas jääks raskemasse olukorda kui R A. Lisaks nimetatule on tema elukaaslane K O ka lapsehoolduspuhkusel, millest tulenevalt peab V M A üleval üksnes kostja.

15. Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid : pooltevahelise elektroonilise kirjavahetuse võimaliku kokkuleppe sõlmimiseks kostjal lapsega suhtlemiseks, kostja poolt elatise maksmiseks ja poolte ühisvara jagamiseks, Harju Maakohtu määruse 7. aprillist 2010.a. PA ja R A suhtlemise korra kindlaksmääramiseks, Nordea Panga ja PA vahel 04.03.2005.a. sõlmitud laenulepingu koos selle lisadega, pangakonto väljavõtted kostja ja kostja isa poolt elatise maksmise kohta, pangakonto väljavõtte A ja T E OÜ poolt palga maksmise kohta kostjale summas 5000.- krooni kuus, pangakonto väljavõtte F E OÜ poolt palga maksmise kohta kostjale, abieluvaralepingu ja asjaõiguslepingu, oma palgatõendi A ja T E OÜ-st koos tõendiga töölepingu lõppemisest 30.04.2010.a., Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja määruse 12. veebruarist 2008.a. millega kohus on jätnud läbi vaatamata

Lk (9) 5 PA hagi abielu lahutamiseks ja K A hagi elatise väljamõistmiseks, kuna pooled on vastastikused hagid tagasi võtnud, VM A sünnitunnistuse, Nordea Panga ja K O vahel sõlmitud laenulepingu 9. juunist 2010.a. ning korteriomandi aadressil XXX, Tallinnas hüpoteegi alt vabastamise kokkuleppe, omandi üleandmise asjaõiguslepingu ja hüpoteegiga koormamise lepingu.

Kohtuotsuse põhjendused.

17. Pooled ei vaidle selle üle, et :

- poolte abielu registreeriti xxx.a., et nad elavad lahus alates 2006.a., neil mõlemal on uued elukaaslased ja kumbki neist ei soovi kooselu taastada;

- XXX.a. sündis pooltel poeg R A, kes jäi elama pärast poolte kooselu lõppu ema juurde;

- Harju Maakohtu 7. aprilli 2010.a. kohtumäärusega on kindlaks määratud PA lapsega suhtlemise kord selliselt, et PA on õigus lapsega suhelda, võttes lapse enda juurde igal kolmapäeval pärast lasteaeda, igal kolmandal nädalavahetusel reede õhtust pühapäeva õhtuni, suveperioodidel 2010.a. 2 nädalat ja alates 2011.a. 4 nädalat, samuti riiklikel pühadel ja tähtpäevadel;

- kostja andis hagejale poolte ühise lapse ülalpidamiseks elatist nii ise kui ka oma isa kaudu kuni 2010.a. aprillikuuni 2500.- krooni kuus ja alates 2010.a. maist 3000.- krooni kuus ja

- kooselust K O on kostjal XXX.a. sündinud tütar VM A.

18. Hageja nõude osas lahutada poolte abielu juhindub kohus PkS § 67 lg 1 sätestatust, mille kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohtuistungil leidis tõendamist, et poolte abielusuhted on lõppenud 2006.aastast, neil on uued elukaaslased ja pooled kooselu taastada ei soovi. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue abielu lahutada õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

19. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus aga PkS § 96 ja 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on poolte alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja poolte ühisele pojale on, PkS §

99 lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid. PkS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1). PkS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PkS § 102 kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ka kohustatud isiku varalist seisundit.

20. Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kui suures ulatuses on poolte lapse ülalpidamiskulud põhjendatud ja tõendatud, sest vastavalt kohtuotsuse p-s 19 osundatud seadusesätetele määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning alaealise ülalpeetava puhul arvestatakse tema kasvatamise kulusid.

Lk (9) 6 Hageja väidetel koosnevad kulutused lapsele eluasemekulust 2300.- krooni, lasteaiatasust 876.- krooni, lasteaia lisatasust teatri väljasõitude või kingituste ostmise eest 50.- krooni, jalatsite ostmise kulust 2550.- krooni aastas ehk 212.- kuus, riiete ostmise kulust 14.500.- aastas ehk 1208.- krooni kuus, transpordikulust 300.- krooni, kingituste ja mänguasjade ostmise kulust 3500.- krooni aastas ehk 291.- krooni kuus, raamatute ja õppematerjalide ostmise kulust 1500.- krooni aastas ehk 125.- krooni kuus, toidurahast 2500.-krooni, ravimite ostmise kulust 50.- krooni, meelelahutuse kulust 250.- krooni, hügieenitarvete ostmise kulust 100.- krooni, voodipesu ostmise kulust 840.- krooni aastas ehk 70.- krooni kuus ning moodustavad kokku summa 8332.- krooni.

Kostja on aga seisukohal, et põhjendatud kuludeks lapsele on eluasemekulu 16xxx.- krooni, lasteaiakohatasu 730.- krooni, muud kulud seoses lasteaias käimisega 42.- krooni, toiduraha 1500.- krooni, kulu tervishoiule ja hügieenile 150.- krooni, kulu mänguasjade ostmisele 75.- krooni, kulu voodipesu ostmisele 35.- krooni, kulu raamatute ja õppevahendite ostmisele 125.- krooni, riiete ostmisele 559.- krooni, jalanõude ostmisele 107.- krooni ja transpordikulu 200.- krooni. Seega peab kostja põhjendatud kuluks lapsele kuus summas 5175.- krooni. Kostja on ka seisukohal, et kingituste ostmise kulu ei saa elatise nõude esitamisel arvestada, sest kingitusi ostavad lapsele mõlemad vanemad, kulutused meelelahutusele on aga hõlmatud lasteaia muude kulutustega.

Arvestades asjaoluga, et poolte laps on käesoleval ajal 5-aastane ning hinnates hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad R A ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida tõendada ei ole vaja, leiab kohus, et põhjendatud kuludeks poolte alaealise lapse ülalpidamisel tuleb pidada järgmisi kulusid:

- eluasemekulu 16xxx.- krooni. Kohus nõustub kostjaga, et nii korteri üür kui ka tasu korteris kasutatavate teenuste eest tuleb jagada kolme inimese peale, kuna lisaks hagejale ja poolte lapsele elab korteris ka hageja elukaaslane. Samuti tuleb arvestada korteri kommunaalteenuste keskmise suurusega aastas, kuna osa kuudest kütet maksta ei tule,

- lasteaiatasu 730.- krooni. Kohus nõustub kostjaga, et nimetatud kulu ei kanna hageja lapse ülalpidamiseks igas kuus, s.o. suvekuudel lasteaiatasu maksta ei tule kui laps lasteaias ei käi, seetõttu tuleb 10 kuu lasteaiatasu jagada 12 kuu peale;

- lasteaia lisatasu teatri väljasõitude või kingituste ostmise eest 42.- krooni, samadel põhjustel nagu lasteaiatasu; - riiete ja jalanõue ostmise kulu kokku 666.- krooni. Kohus leiab, et nimetatud summa on piisav 5-aastasele lapsele kuus riiete ja jalanõude ostmiseks arvestades ka sellega, et lapse garderoob vajab sagedasti väljavahetamist tulenevalt lapse kiirest kasvamisest ja aastaaegade vahetumisest Eestis;

- transpordikulu 200.- krooni. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et ta last lisaks lasteaiale ka kuhugi mujale spetsiaalselt transpordiks, mistõttu on 200.- krooni piisav transpordikulu lapsele;

- mänguasjade ostmise kulu 100.- krooni kuus. Kohus nõustub kostjaga, et enamus mänguasju kingitakse lapsele kas sünnipäevaks või muudeks tähtpäevades, kuid üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et lapsele ostetakse mänguasju ka tähtpäevade vahelisel ajal;

- raamatute ja õppematerjalide ostmise kulu 125.- krooni;

- toiduraha 1500.-krooni. Kohus on seisukohal, et arvestades toidukorvi maksmust Tallinna linnas, samuti seda, et laps vajab täisväärtuslikku toitu ning lisaks toidule ka

Lk (9) 7 puuvilju, mahla ja maiustusi, kuid, et laps käib tööpäevadel lasteaias, kus ta saab 3 korda päevas süüa, on 1500.- krooni tavapärane summa, mis 5-aastase lapse toidurahaks kodus oleks mõistlik kuus arvestada. Asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu ja, et selle ostmiseks kulub raha, on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja;

- ravimite ja hügieenitarvete ostmise kulu 150.- krooni;

- voodipesu ostmise kulu 35.- krooni kuus. Kohus nõustub kostjaga, et ühe komplekti voodipesu ostmine aastas on piisav, millest tulenevalt on ka 35.- krooni piisav summa kuus arvestada lapse voodipesu ostmiseks;

- vaba aja ja meelelahutusega seotud kulu 150.- krooni. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et lapsel on kulutused näiteks kinos või teatris käimisega või vaba aja veetmisega koos sõpradega. Arvestades lapse vanust ning ka seda, et vaba aja veetmise üritusi korraldatakse ka lasteaias, on põhjendatu kuluks selles kuluartiklis kohtu seisukoha kohaselt 150.- krooni.

Kohus nõustub kostjaga, et lapsele kingituste ostmise kulu ei saa arvestada elatise hulka mida teiselt vanemalt lapse ülalpidamiseks nõuda, sest kingitusi teevad lapsele mõlemad vanemad vastavalt oma võimalustele ja soovile.

Kõige eeltoodu alusel on poolte alaealise poja R A põhjendatud ülalpidamiskulu kuus 5350.- krooni.

21. Arvestades asjaoluga, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on koos oma isaga andnud kuni 2010.a. aprillikuuni R A ülalpidamiseks 2500.- krooni kuus ja alates 2010.a. maikuust 3000.- krooni kuus, et laps saab riiklikku peretoetust 300.- krooni kuus, ning et poolte alaealine laps viibib vastavalt Harju Maakohtu 7.aprilli 2010.a. kohtumäärusele PA juures iga kolmapäeva õhtul pärast lasteaeda, igal kolmandal nädalavahetusel reede õhtust pühapäeva õhtuni ning 2010.a. suveperioodidel oli isa juures 2 nädalat ja alates 2011.a. on isa juures 4 nädalat, samuti riiklikel pühadel ja tähtpäevadel, olles sellel ajal täielikult oma isa PA ülalpidamisel, mis on märkimisväärne osa kostja poolt lapse ülalpidamisest ja kasvatamisest osavõtmisel, on kostja täitnud oma kohustuse oma alaealist last ülal pidada hageja ees piisaval määral ja elatise väljamõistmiseks kostjalt kohtuotsusega puudub alus. Kohus nõustub kostjaga, et elatise väljamõistmisel saab arvestada üksnes kulutustega lapsele, mida lapsevanem lapsele reaalselt teeb, mitte tulevikus võib-olla lapse kasvatamiseks tehtavate vajalike kulutustega.

Kohus on seisukohal, et asjaolu, et kostja on tasunud 2010.a. märtsikuu elatise 1. aprillil 2010.a., ei tee elatise maksmist kostja poolt väga ebaregulaarseks ja sageli suure hilinemisega makstuks nagu väidab hageja, ega saa olla ka seetõttu elatise väljamõistmise aluseks kohtuotsusega. Alates 1.juulist 2010.a. jõustunud PkS § 100 lg 4 sätestab, et elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette. Varem seda seadus ei sätestanud.

22. Tulenevalt asjaolust, et kohus asus kohtuotsuse punktis 21 seisukohale, et kostja on oma kohustused last ülal pidada vabatahtlikult täitnud, puudub kohtul vajadus kohtuotsuses analüüsida poolte väiteid ja vastuväiteid ning tõendeid poolte varandusliku olukorra kohta, samuti võtta seisukohta selles kas elatis tuleks välja mõista kostjalt kindla summana või muutuva suurusena, sest need ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel enam tähendust.

Tõendid, mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.

Lk (9) 8

23. Kohus jätab tulenevalt TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 sätestatust otsuse tegemisel arvestamata hageja poolt esitatud väljavõtte XXXkoduleheküljelt XXX eelkooli info kohta lastevanematele, väljavõtte jalgpalliklubi XXX kodulehelt XXX 2009.a. liikmetasu suuruse kohta, väljavõtte XXX kodulehelt ringide tasu suuruste kohta huvikeskuses ja väljavõtte interneti leheküljelt M laagri maksumuse kohta ning kostja poolt esitatud palgatõendi A ja T E OÜ-st koos tõendiga töölepingu lõppemisest 30.04.2010.a., Nordea Panga ja K O vahel sõlmitud laenulepingu 9. juunist 2010.a. ning korteriomandi aadressil XXX, Tallinnas hüpoteegi alt vabastamise kokkuleppe, omandi üleandmise asjaõiguslepingu ja hüpoteegiga koormamise lepingu. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendid ei tõenda ei hageja väidete ega kostja vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid.

Menetluskulude jaotamine.

24. Hageja on hagi esitamisel taasunud riigilõivu abielulahutuse nõudelt 5000.- krooni. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole.

Hageja palub 50 % tasutud menetluskulust jätta kostja kanda, sest hageja väidetel on abielu olnud käesoleva ajani lahutamata PA pahatahtliku vastuseisu tõttu.

Kostja sellega ei nõustu ja leiab, et menetluskulud tuleb jätta need kandnud poole kanda. PA väidetel ei ole tema abielulahutusest pahatahtlikult kõrvale hoidunud. Pooled võtsid mõlemad Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajast teineteise vastu esitatud hagid tagasi, sest püüdsid lahendada kõik abikaasadevahelised probleemid rahumeelselt.

Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 164 sätestatust. Osundatud seadusesätte lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, kuid sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.

Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab üksnes hageja nõude abielu lahutamiseks ja jätab rahuldamata hageja nõude kostjalt elatise väljamõistmiseks, on õiglane käesolevas tsiviilvaidluses jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda, arvestades ka asjaoluga, et pooltel on ka kohtuvälised menetluskulud, sest neid esindasid menetluses lepingulised esindajad.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine.

25. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa ja TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 25.000.- krooni.

Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse hagi abielu lahutamiseks, mis on mittevaraline nõue mille hagihinnaks on 25.000.- krooni ning nõude elatise väljamõistmiseks, mille hagihind on 43.560.- (9 x 4840) krooni ning, et TsMS § 134 lg 1 kohaselt liidetakse

Lk (9) 9 ühes hagis sisalduvad nõuded hagihinda arvutades kokku, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 68.560.- krooni.

Kohtunik: