3-09-669/35 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht

16. september 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-669 Haldusasi Madis Pretke kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 18. septembri 2009. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Madis Pretke apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

1. september 2010 Menetlusosalised Kaebaja Madis Pretke Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Eva Panksepp RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 18. septembri 2009. a otsus osas, mis puudutab Tartu Vangla 20. oktoobri 2008. a käskkirjaga nr 1-4/1417 tekitatud kahju hüvitamist. Saata asi selles osas halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o 18. oktoobrini 2010.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla direktori 29. septembri 2008. a käskkirjaga nr 1-4/1313 kohaldati Madis Pretke suhtes täiendava julgeolekuabinõuna alates 29. septembrist 2008 eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Käskkirja kohaselt pani M. Pretke 29. septembril 2008 toime raske õigusrikkumise, rünnates kambris nr x teist kinnipeetavat, tekitades viimasele füüsilist valu.

Tartu Vangla direktori 20. oktoobri 2008. a käskkirjaga nr 1-4/1417 karistati M. Pretket vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ning Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1 ja 7.2.4 nõuete süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega 7 ööpäevaks. Käskkirja põhjenduste kohaselt kasutas

M. Pretke kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda. M. Pretke viibis kartseris ajavahemikul

30. oktoober 2008 kuni 6. november 2008.

2. M. Pretke esitas eelpool nimetatud Tartu Vangla direktori käskkirjade peale Justiitsministeeriumile vaided, kuid Justiitsministeeriumi 17. aprilli 2009. a vaideotsusega nr 11-7/3412 ja

10. veebruari 2009. a vaideotsusega nr 11-7/8458 jäeti vaided rahuldamata. M. Pretke esitas

22. jaanuaril 2009 Tartu Vanglale kahju hüvitamise nõude, milles palus hüvitada talle tekitatud kahju summas 6776 kr alusetu kartserisse paigutamise eest. Tartu Vangla 18. märtsi 2009. a otsusega nr 3-30/5 jäeti kahjunõue rahuldamata.

3. M. Pretke esitas 31. märtsil 2009 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles taotles Tartu Vanglalt talle ajavahemikul 30. oktoober kuni 6. november 2008 asjatu ja ebaõiglase kartserisse paigutamisega tekitatud kahju hüvitamist summas 6860 kr. Kaebuse kohaselt viidi distsiplinaarmenetlus läbi erapoolikult, sest ei arvestatud tõenditega ega kaebaja väidetega. Kaebajat karistati sama asja eest mitmekordselt, kuna tema suhtes kohaldati samal ajal nii täiendavaid julgeolekuabinõusid kui kartserikaristust. Kaebaja paigutati kartseri tüüpi kambrisse ilma arstliku kontrollita ja objektiivse põhjuseta, mille tagajärjel ta sai terviserikke. Kartseris viibimise ajal ei saanud M. Pretke arstiabi, kuigi tal oli kõrge palavik, külmetus ja valud neerudes.

4. Tartu Halduskohtu 18. septembri 2009. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused:

a) Ekslik on kaebaja seisukoht, et teda oli ühe ja sama asja eest karistatud topelt – kartserisse paigutamise ja kinnisesse kambrisse paigutamisega. Kaebajat on 29. septembril 2008 toime pandud teo eest karistatud ainult distsiplinaarkaristuse määramisega. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole karistuslik abinõu, vaid julgeolekuabinõu nii vangla kui kinnipeetavate julgeoleku tagamiseks.

b) Ebaõige on kaebaja väide, et ta paigutati kartserisse ilma eelneva arstliku kontrollita. Enne kartserisse paigutamist on vangla meditsiinitöötaja teinud otsuse, et M. Pretkel meditsiinilisi vastunäidustusi kartseris viibimiseks ei ole.

c) Kinnitamist ei ole leidnud, et kaebajal oleks seoses kartseris viibimisega tekkinud tervisekahjustusi, mille rahalist hüvitamist ta taotleb. M. Pretke tervisekaardist ei nähtu, et ta oleks vaidlusalusel perioodil vajanud arstiabi või et ta oleks olnud haige. M. Pretke ei teatanud kartseris viibimise ajal kontaktisikule, et ta on haige ja vajab arstiabi. Tavalisi valuvaigisteid ja ka palavikku alandavaid rohte oli kaebajal võimalik saada valvuri käest. Neid ta ka sai.

d) M. Pretke ei ole peale vaidemenetluse läbimist kohtus vaidlustanud Tartu Vangla direktori

29. septembri ja 20. oktoobri 2008. a käskkirju ehk ei ole kasutanud oma õiguste kaitseks esmast õiguskaitsevahendit.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. M. Pretke apellatsioonkaebuses leitakse, et kaebajal on õigus mittemateriaalse kahju hüvitamisele summas 6860 kr. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja 29. septembril 2008 kambris nr 2060 mingisugust õigusrikkumist toime pannud. Kaebajat ründas kambris julgeolekutöötajate poolt kambrisse paigutatud provokaator ning kaebajale põhjustatud vigastused on fikseeritud isiklikul meditsiinikaardil. Kuna kaebaja keeldus kriminaalmenetlusest ründaja vastu, paigutati ta 2,5 kuuks kinnistesse kambritesse ja kartserisse. Kambrite ja kartseri numbrite ja kaebaja nendesse paigutamise perioodide kuupäevade osas on sealjuures segadus. Halduskohus keeldus intsidenti arutamast, keeldus vastu võtmast kaebaja taotlusi Tartu Vangla direktori käskkirjade tühistamiseks ning kohtuistungi protokolli ei tehtud taotluste tagasilükkamise kohta mingit märget. Tartu Vangla väited intsidendi, vaide või kaebaja taotluste osas ei ole järjepidevad ega loogilised.

6. Tartu Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on ebaõige väide, et halduskohus ei ole protokollinud kaebaja taotlust tõendite vastuvõtmiseks ja sellest keeldumist. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on halduskohus taotluse rahuldamata jätnud ning selgitanud kaebajale tagastatud dokumentide vaidlustamise võimalust. Halduskohus ei pidanudki arutama antud haldusasja raames mis tahes Tartu Vangla direktori käskkirja või muu haldusakti õiguspärasust, kuna kaebaja ei ole neid vaidlustanud. Tartu Vangla poolt esitatud andmed kuupäevade ja kambrinumbrite osas pärinevad „Riiklikust kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrist“, mille usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda. Samuti puuduvad vastustajal igasugused põhjused esitada kohtule tõele mittevastavaid andmeid või neid võltsida. Kaebaja ei ole täpsustanud, milliseid Tartu Vangla väiteid ta ebaõigeks peab.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus teeb esmalt kindlaks käesoleva vaidluse eseme (I) ning peatub seejärel küsimustel, kas kaebajale võidi õigusvastaselt tekitada kahju Tartu Vangla direktori 20. oktoobri 2008. a käskkirjaga (II) või selle täideviimisega (III).

I

8. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub halduskohtule esitatud kaebusest selgelt, et käesolevas asjas on esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue ning et see tugineb kahele alusele – kaebaja hinnangul oli õigusvastane nii talle distsiplinaarkaristuse määramine 20. oktoobri 2008. a käskkirjaga kui ka sõltumata käskkirja õiguspärasusest selle täitmine. Karistuse määramise käskkirja õigusvastasuse põhjendamiseks on kaebaja välja toonud ennekõike järgmised argumendid: tegemist on topeltkaristamisega, kaebajale süükspandav tegevus ei ole õigusvastane, sest ta tõrjus kambrikaaslase rünnet, distsiplinaarmenetlus viidi läbi puudulikult ja vanglaametnike ettekanded ei ole tõenditena usaldusväärsed. Miski ei anna kaebuses toodud argumentide valguses alust järelduseks, nagu peaks kaebaja kahju põhjustanud tegevuseks vaid käskkirja täideviimist.

9. Käesolevas asjas esitatud kahjunõude aluse piiritlemisel on asjakohatud halduskohtu ja vastustaja viited sellele, et kaebaja ei ole esitanud kaebust karistuse määramise käskkirja tühistamiseks. Tõsi, kohus ei saa käesolevas asjas käskkirja tühistada. Käskkiri kehtis karistuse täideviimise ajal ja seda tuli haldusmenetluse seaduse § 60 lg-st 2 tulenevalt vanglal täita. Haldusakti kehtivus ei takista aga kohtul hindamast kahju hüvitamise asja raames haldusakti õiguspärasust ega hüvitise väljamõistmist haldusaktiga tekitatud kahju eest.

10. Teistsugusele seisukohale ei vii antud juhul ka riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1. Selle sätte kohaselt võib kahjunõue küll osutuda põhjendamatuks, kui kannatanu on jätnud kasutamata võimaluse kõrvaldada kahju või vältida selle tekkimist sama seaduse §-des 3, 4 või 6 sätestatud nõude esitamisega. Sääraseks nn primaarnõudeks on ka haldusakti tühistamise nõue. Samas tuleb meenutada, et kui haldusakti tühistamine ei oleks kahju kõrvaldanud, ei lange hüvitusnõue ära seetõttu, et kannatanu pole haldusakti vaidlustanud (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. märtsi 2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-11-02, p 16).

Antud asjas on kaebaja haldusakti tühistamise nõude esitanud kohustuslikus kohtueelses vaidemenetluses. Tühistamiskaebuse esitamata jätmine pärast vaidemenetlust ei saa antud juhul anda alust kahju hüvitamise nõude piiramiseks, sest kaebaja oli vaideotsuse tegemise ajaks (27. jaanuar 2010, tl 7) kartserikaristuse juba ära kandnud.

11. Kartserikaristuse määramise käskkiri on ilmselgelt põhjuslikus seoses kartserisse paigutamisega. Kartseris viibimisega kaasnevad füüsilise vabaduse piirangud, mille puhul tuleb mittevaralise kahjuna käsitatavaid kannatusi eeldada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22. märtsi 2006. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-2-06, p 12; 15. märtsi 2010. a otsus haldusasjas nr 3- 3-1-93-09, p 12). Eeltoodust tulenevalt oleks halduskohus käesolevas asjas pidanud kahjunõude lahendamiseks kontrollima ka 20. oktoobri 2008. a käskkirja õiguspärasust. Jättes käskkirja õiguspärasuse hindamata, rikkus halduskohus oluliselt menetlusnormi (HKMS § 25 lg 3 esimene lause).

12. Kaebaja etteheide, et kohus ei võtnud 3. septembri 2009. a istungil vastu käskkirja tühistamise nõuet, on põhjendamatu. Sellist nõuet esialgses kaebuses ei sisaldunud. Täiendava nõude oleks kaebusele saanud lisada vaid kaebuse muutmise teel. Selleks oleks pidanud olema vastustaja nõusolek või kaebuse muutmine oleks pidanud halduskohtu hinnangul olema otstarbekas (HKMS § 19 lg 8). Asja materjalide hulgast ei nähtu vastustaja nõusolekut kaebuse muutmiseks. Käskkirja vaidlustamise tähtaeg oli kohtuistungi toimumise ajaks möödunud (HKMS § 9 lg 3) ning käskkirja tühistamine ei olnud kaebuse eesmärgi (hüvitise saamine) saavutamiseks vajalik. Seega ei pidanud halduskohus lugema kaebuse muutmist otstarbekaks.

II

13. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb apellatsioonkaebus 20. oktoobri 2008. a käskkirjaga tekitatud võimaliku kahju osas rahuldada. Halduskohtu otsus tuleb selles osas tühistada ning asi saata uueks arutamiseks halduskohtule.

14. Kuna 20. oktoobri 2009. a käskkirjale jäi halduskohtus tervikuna hinnang andmata, ei pea ringkonnakohus õigustatuks selle omapoolset kontrollimist. See piiraks menetlusosaliste õigust kaevata edasi tõenditele antud kohtuliku hinnangu peale. Samuti ei ole seni asjas kogutud tõendid ning ringkonnakohtu poolt täiendavalt kogutud distsiplinaarmenetluse materjalid piisavad käskkirja õiguspärasuse osas seisukoha kujundamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt rünnati 29. septembril 2008 ka kaebajat, sest ka kaebaja sai kehavigastusi. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja sattus kaklusse, ei tähenda, et tema tegu oleks olnud õigusvastane. Distsiplinaarsüüteo muudele tunnustele vastava teo õigusvastasus võib analoogselt karistusseadustiku § 28 lg-s 1 sätestatule olla välistatud, kui isik tõrjub teoga vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.

15. Käesoleval juhul tuleb täiendavalt koguda ja hinnata tõendeid selle kohta, kas kaebaja teole eelnes tema kambrikaaslase poolne rünnak või sellega ähvardamine ning kas kaebaja tegevus piirdus nimetatud ründe tõrjumisega või väljus see hädakaitse piiridest. Asjakohasteks tõenditeks võivad osutuda kambrikaaslase ja sündmuskoha juures viibinud vanglaametnike ütlused. Samuti tuleb halduskohtul uurida, kas 29. septembri 2008. a intsidendiga seoses algatati distsiplinaarvõi kriminaalmenetlus teise kakluses osalenu suhtes ning kas selles menetluses kogutud teave võib olla asjakohaseks tõendiks käesolevas asjas.

16. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et 20. oktoobri 2008. a käskkirja andmisel ei ole rikutud topeltkaristamise keeldu. Lukustatud kambrisse paigutamise mõju võib küll sarnaneda kartserikaristuse mõjudega, kui tegemist ei ole karistava, vaid ennetava julgeolekumeetmega (VangS § 69 lg 2 p 4). Eraldi lukustatud kambrisse paigutamise õiguspärasus ei ole antud juhul asjassepuutuv, sest kaebaja ei ole käesolevas kohtuasjas nõudnud kahju hüvitamist lukustatud kambris viibitud aja eest.

III

17. Osas, mis puudutab distsiplinaarkaristuse täideviimist, on apellatsioonkaebus põhjendamatu. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega, pidamata vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

18. Kaebaja väidab, et kartserisse paigutamine 20. oktoobri 2008. a käskkirja alusel oli õigusvastane, sest eelnevalt ei viidud läbi arstlikku kontrolli. Kaebaja väitel halvenes selle tõttu kaebaja tervis.

19. Nende väidetega ei saa nõustuda. Halduskohus on põhjendatult viidanud sellele, et arst on kaebaja tervisekaardi andmete alusel pidanud kartserisse paigutamist lubatavaks (tl 25). Õigusnormidest ei tulene nõuet, et arst peaks kartserisse paigutatava isiku igal juhul eelnevalt ja isiklikult läbi vaatama. Välistada ei saa, et selline kohustus tuleneb tervisepõhiõigusest (PS § 28 lg 1), kui isikul esinevad kartserisse paigutamise hetkel ilmselged haigusetunnused või kui ta avaldab oma tervise kohta kaebusi. Antud juhul puuduvad selle kohta igasugused tõendid ning vastavat väidet ei nähtu ka kaebaja avaldustest.

20. Isegi kui kaebajal esinesid külmetushaiguse nähud, ei muudaks see kartserikaristuse täitmisele pööramist ja selle täitmise jätkamist õigusvastaseks, kui kaebaja oma haigusele tähelepanu ei juhtinud. Kaebaja ei ole millegagi lükanud ümber halduskohtu poolt tuvastatud asjaolu, et ka kartseris viibimise ajal ei taotlenud kaebaja enda läbivaatamist arsti poolt. Ka ravimite saamine kartseris, mida vangla ei ole kahtluse alla seadnud (tl 57), ei kinnita arstiabi taotlemist seoses külmetusega. Samal põhjusel ei ole määravat tähtsust kaebaja poolt ringkonnakohtu istungil tõstatatud küsimusel, kas kohtule on jäänud esitamata leheküljed tervisekaardist, mis kajastavad ravimite saamist pärast kartseris viibimist. Lisaks tervisekaardi koopiale tõendab kartseris viibimise ajal ja selle järgselt külmetushaiguse kohta kaebuste puudumist 4. mai 2009. a meditsiiniline õiend.

IV

21. Apellatsiooniastmes kantud menetluskulude kohta ei ole ringkonnakohtule dokumente esitatud. Ringkonnakohtu 2. oktoobri 2009. a määrusega vabastati kaebaja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest.

Einar Vene Maili Lokk Ivo Pilving